juuni 2017

Kirjutas ja pildistas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Kolga looduse õpperada asub Pärnumaal Kolga oja kaldaid palistavas vaheldusrikkas metsas. See on suurepäraseks vahelduseks muidu suisel ajal peaasjalikult rannal peesitamisega seonduva Pärnumaa avastamiseks.

Raja kaks haru pikkusega 1,5 ja 3,5 km annavad ülevaate elust luitemännikus ja vaikse metsaoja kallastel. Kahjuks on rajal asuv väike allikas kuiv, kuid palaval suvepäeval matkates saab end värskendada ja hinge tõmmata lähedalasuvas piknikuvarustusega puhkekohas. Telkimiseks peab küll liigtallamise tõttu teise koha leidma, näiteks sobib selleks suurepäraselt ca 5 km kaugusel asuv RMK Matsiranna telkimisala.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

1873. aasta 16. juunil märkas ornitoloog Valerian Russow Läänemaal Väike-Rõude deltas valgetiib-viire paari. Nagu tol ajal kombeks, käis lindude vaatlemine püssiga ehk huvipakkuvad linnud lasti maha. Tartu ülikooli zooloogiamuuseumi preparaatorina töötanud Russow tegi lastud valgetiib-viirestest topised, mida säilitatakse Eesti Loodusmuuseumis. Kuna topiseid tehes selgus, et emaslinnul oli välja arenenud munemisvalmis muna, on antud juhul tegemist ka esimese valgetiib-viire pesitsusjuhtumiga Eestis.

Kirjutas Urmas Tartes

Fotod Arne Ader

Kartulimardika munad

Kartulimardikas ehk päritolunimega koloraado mardikas     Leptinotarsa decemlineata

Mardikas on kuni 10 mm pikk, ere kollast/oranži värvi, mida katavad pruunid triibud. Tõhusam tõrjumiseks on korjata mardikad ja nende vastsed käsitsi ära, samuti lömastada oranžid munad taimelehtedel, pritsida võib keskkonnasõbralikult, vürtsbasiiliku tõmmisega.

Kirjutas ja pildistas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Tõekspidamisi heade saunavihtade õigeaegseks tegemiseks on küllaga. Isalt-vanaisalt või kunagiselt metsavahilt saadud soovitused kuluvad ehk praegugi marjaks ära.

“Absoluutne” tõde selgub alles talvel saunas viheldes - kui lehti lendab, siis polnud päris õige aeg, koht ega ka kask. Seda saab laval kunagi arutada. Klassikaline talveks kasevihtade varumise aeg on praegu kindlasti käes.

Okste vihaks sättimisel, vaat et peaaegu rituaalse maiguga tegevuse käigus, võib ju vihameistril küsimusi tekkida: miks üks leht on pealt sametiselt roosaks värvunud või mõni sigarikujuliselt kokku rullunud ja mis roheline sitikas see veel on? Vastused järgmised ja pildilegi püütud.

Urmas Sellis ja Ain Nurmla toimetasid asjatundjatele kohaselt kurepoegade rõngastamisel. Pesapuu pole selle töö jaoks mugavamate killast. Urmase kogemused must-toonekurgede ja kotkastega ulatuvad juba aastakümnete taha. Tänud!

Ekraanitõmmis Solo, LK foorumist

Must-toonekurg          Ciconia nigra

Video Ame, LK foorumist

Võõra must-toonekure saabumine

Must-toonekurg       Ciconia nigra

Täna kell veerand kaks ilmus pesale võõras lind. Viie nädalastele kurepoegadel seostud vanalinnu (olgu või võõras) saabumine loomulikult söögiga. Pool tundi, seni kuni võõras kurg kohal, mangusid kurepojad täiel häälel sööki – päris energiamahukas toiming ja päris pikka aega „kräunutas“ neid võõras lind.

Kirjeldasime ka mõned nädalad tagasi võõra kure külastust ning käitus tänagi väga sarnaselt

Eesti Loodusmuuseum annab teada

Foto Arne Ader

Aruheina-viirgpunnpea

Ka sel suvel ootab Eesti Loodusmuuseum väikeseid loodushuvilisi Suvemuuseumisse! Igal neljapäeval kell 12-14 on Eesti Loodusmuuseumisse oodatud 5-10aastased lapsed, et üheskoos tundma õppida nii erinevaid linde, loomi, putukaid kui ka ohte looduses ning uurida ja avastada loodust nii töötades mikroskoopidega laboriklassis kui mängides värskes õhus.

Keskkonnaamet annab teada

Rohus pikutavat metskitsetalle pildistas Tõnu Talvi.

Alanud on igasuvine heinategu. Samaaegselt põllumajandusloomadele sööda varumisega on paljudel rohumaadega seotud lindudel ja loomadel poegade kasvamise aeg, mistõttu on suurenenud loomapoegade ja põllumajandustehnika kohtumise võimalused. Keskkonnaamet paneb põllumeestele südamele, et tööde tegemisel arvestataks heinamaadel elavate loomadega.

Foto Arne Ader

Piiritaja

Tuletame meelde, et Linnuvaatleja määramisvõistluse 3. vooru vastuseid ootame kuni 30. juuni südaööni.

http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus

3. vooru küsimused leiab siit:
algajad: LINK
edasijõudnud: LINK

Määramisvõistlust korraldab Linnuvaatleja koos Estbirdinguga (www.estbirding.ee).

Linnuvaatleja määramisvõistlust toetavad Eesti Loodusmuuseum, Tartu Ülikooli loodusmuuseum, ajakiri Eesti Loodus.

Margus Ots

Ekraanitõmmis Jenny, LK foorumist

Kalakotkas         Pandion haliaetus

Täna, homme saavad kotkapojad kahekümne päevasteks. Koorumise aeg oli neil 7. ja 8. juunil.

Paari nädala eest võideldi nii söögi, kui neid toitva emaslind Irma tähelepanu eest, tänaseks saadakse päris kenasti omavahel läbi. Söögiga suudab senini varustada kogu perekonda isaslind Ivo ja hästi varustab.

P.S.

Homme, kui ilma on (ilmateade lubab kuiva ilma) rõngastatakse päevasel ajal must-toonekure pojad. See on huvilistele teadmiseks.

Sõstrataelik

 

Sõstrataelik     Phylloporia ribis

Vanade sõstra- ja tikripõõsaste alusel kasvab vahel kaneelpruuni viljakehaga seen: see on puidulagundaja sõstrataelik. Kuna lähema kuu jooksul on inimestel sõstrapõõsaste juures keskmisest rohkem askeldamist, kutsume üles seda seent märkama – ja selle esinemistest teatama.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Hulgakesi koos toitudes on lindudel kergem kiskjaid märgata. Kuna aga koos olles suureneb isendite- ja liikidevaheline konkurents, peaksid salga moodustumiseks konkurentsist tingitud negatiivsed mõjud olema väiksemad saadavatest hüvedest. Seepärast koonduvad salkadesse fülogeneetiliselt kaugemas suguluses olevad liigid, kes küll jagavad elupaika, kuid mitte toitu. Kui liikide nii-öelda koostöö tulemusena ei kasva konkurents, vaid suureneb kasu, peaksid salgad koosnema lähedasemas suguluses olevatest liikidest.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Kuldvihmal on rohkesti õisikuid

Nädala esimene päev oli veel südasuviselt soe – ööpäeva keskmine õhutemperatuur 17,4 °C, päevane õhutemperatuur tõusis ligi 22 kraadini.

Edasi ilm jahenes, hakkas sadama ja külmatunnet süvendas tugev tuul. Teisipäevast neljapäevani ulatusid maksimaalsed tuuleiilid siin kandis 15...17 m/s, mis murdis oksi, sasis tihedat ja kõrgeks kasvanud heina, vajutas talirüpsipõllul taimed kaldu ja madalamaks.

Päikeseloojangud olid sageli värvilised

Kirjeldus ja video Mati Sepp

Video: LINK

Kodu uksest välja astudes ei tea Me kunagi mitut varblast oksal näeme või kas üldsegi kuuleme ööbikut põõsastiku vahel laksutamas, aga sügaval sisimas on Meil alati soov, kui sattume mõnele metsa teele sõitma ,et võiksime kohata karu. Kuid olgem ausad isegi Eesti karude kasvava populatsiooni juures on pea võimatu karusid kohata. Põhjus on väga lihtne, karud teadlikult väldivad inimestega kontakte ja on harvad juhused ,kui karu pole suutnud inimest välja peilida ja sellistel harvadel juhtudel on võimalik karudega kokku saada. Nii juhtus minugagi, jaanipäeval nägin emakaru koos kahe pojaga , siis nüüd nägin üksikut noort karu, keda videos näha.

Fotod Arne Ader

Naeriliblika tiiva allakülje järgi näeme erisust

Naeriliblikas         Pieris napi

Väike-kapsaliblikas          Pieris rapae

Väike-kapsaliblikas ning naeriliblikas on meil tavalised põualiblikad ning sugulased näevad maru sarnased välja. Veel raskemaks osutub määramine alates tänavusest teisest põlvkonnast, juulikuu lõpupoole.