oktoober 2017

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kevadel, mil päeva pikenemisest tingituna hakkavad vallanduma suguhormoonid, saavutavad lindude sigimisorganid võrreldes talvitamisperioodiga kordades suuremad mõõtmed.

Sigimisorganite arenemisest annab väliselt märku näiteks talvise sulestiku asendumine iseloomuliku hundsulestikuga, mille abil isaslinnud emaslindude tähelepanu üritavad pälvida. Kuigi 97% linnuliikidel toimub sugurakkude ülekanne emase suguteedesse kloaakide lühiajalisel kokkupuutel, kasvavad sigimise ajaks 3% liikidest ka genitaalid, mille abil spermid otse emaslinnu emakasse viia.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Esimene lumikate tähistab eeltalve algust (26.10.2017)

Nädal kujunes talviseks. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -2 kraadist kuni 3 kraadini.

Teisipäevast kuni reedeni jäi keskmine õhutemperatuur null kraadist madalamale. Miinuskraadid esinesid öösiti kogu nädala jooksul. Kõige madalam õhutemperatuur (-4,7 °C) mõõdeti kolmapäeval ja kõige kõrgem (4,8 °C) pühapäeval.

Tiigid jäätusid

Muld külmus kolmapäeva hommikuks talinisupõllul nelja sentimeetri sügavuseni ja sulas uuesti üles pühapäevaks.

Kirjastus Pegasus, Eesti Reisiraamat

Ahto Kaasiku „Pühapaikade teejuht“ on rikkaliku pildivalikuga ja viib lugeja põnevale rännakule kodumaa põlistesse väepaikadesse. Siit leiab sadakonna hiie ja teise loodusliku pühapaiga lood, mis tutvustavad nende pärimusi, ajalugu, kultuuri- ja loodusväärtusi. Rändurile on abiks paikade koordinaadid, kaardid ning piiride ja juurdepääsutee kirjeldused. Lisatud põhjalik loetelu kaitstavatest pühapaikadest.

Raamatu lõpuosast leiab soovitusi, millest on abi pühapaikade külastamisel, pildistamisel, hooldamisel, uurimisel ja õuesõppe korraldamisel. Siia koondatud pärimused annavad ülipõneva sissevaate maarahva kui Euroopa ühe vanima põlisrahva mõtteilma, kus hingestatud puud, järved ja mäed kõnelevad ja rändavad ning hiiud pilluvad kivimürakaid.

Tekst ja pildid Tiit Hunt, www.rmk.ee

Selleks korraks jätame koprad omapäi ja lõpetame veebikaamera otsepildi
kopratammilt.

Foto Arne Ader

Lehter-kukeseen

Lehter-kukeseen       Craterellus tubiformis

Tänavune sügis lehter-kukeseente kasvule sobis ning otsida võime neid hulganisti koos kasvavaid seeni kuni püsiva lumekatteni. Kerge külm ja paaripäevane lumekate ei teinud neile Loode-Eesti kasvukohtades veel midagi, kuigi mereäärsed kruusateed olid laupäeval veel päevasel ajalgi jääkirmega kaetud.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

19. sajandil Põhja-Ameerikas elanud rändtuvi (Ectopistes migratorius), kelle parved koosnesid lausa mitmest miljardist linnust, on tõenäoliselt olnud kõige arvukam linnuliik maailmas.

Kuigi rändtuvi väljasuremine tundus mõeldamatu, suudeti arutu jahtimise ja elupaikade – metsade – hävitamisega kõigest mõnekümne aastaga see liik siiski hävitada. Viimane vangistuses peetud rändtuvi suri 1914. aastal.

Rändtuvidega juhtunu näitab, et ka väga arvukatele ning laialt levinud liikidele tuleb esimeste ohumärkide saabumisel tähelepanu pöörata.

Fotod Arne Ader

Laululuiged ja väikeluiged. Matsalu

Laululuik           Cygnus cygnus

Väikeluik             Cygnus columbianus

Osalema kutsub Tarvo Valker

Foto Jouni Valkeeniemi

Laululuiged

Rahvuslinnu vaatlus Läänemaal – Soome 100

Soome-ugri rahvad on end pidanud ikka veelinnurahvaks. Soome on sealjuures valinud ühe veelinnu – laululuige, ka oma rahvuslinnuks.

Laululuikede rände kõrghetk on Läänemaal Matsalus juba kätte jõudnud. Tähistamaks Soome 100. iseseisvusaasta peatset täitumist toimub juba eelseisval laupäeval, 4. novembril Läänemaal Haeskas just laululuikede rändele pühendatud loodusretk.

Kirjutas Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Metsatee

“Esimene lumi! Esimene lumi!” Nii hõiskame me igal aastal ja vahet pole, kas oled pisike laps või juba eakas lumekogeja. See puhas valgus peale masendavat poriaega lummab ja lööb olemise selgeks.

Minu jaoks sajab esimene lumi alla alati kahekümne kuuendal oktoobril. Alati! See on daatum, mis mul seoses lumega mällu on sööbinud. Nii kordan ma seda kõigile juba varasügisest alates.

Sel aastal oli kõige naljakam see, et esimene lumi hakkas Tartus sadama 25. oktoobril kell 23.50. Seega eksisin 10 minutit. Kas ma olen nüüd ilmatark?

Osalema kutsub Riho Kinks, MTÜ Loodusajakiri

Parim foto aasta linnust 2016. a. Eesti Looduse fotovõistlusel. Autor Arne Kiin

Ajakirja Eesti Loodus fotovõistluse võistlustöid saab esitada veel vaid 1. novembrini.

Võistluse tingimustega saab tutvuda ja fotosid üles laadida Eesti Looduse veebilehel: LINK

Eesti Looduse fotovõistlus on Eesti üks suuremaid loodusfotode konkursse.

Tänavu kevadel välja kuulutatud 2017. aasta võistlus toimub juba 18. korda.

Osaleda saab kuni 16-aastaste noorte ja täiskasvanute kategoorias.

Mõlemas kategoorias valitakse välja parimad looma-, taime- ja seenefotod ning jagatakse ka palju eriauhindu.