oktoober 2017

Kirjutas Aivar Leito

Pildistas Ainar Unus

Tänavu saatjaga varustatud sookure noorlind

6.oktoobril 2017 toimus Lääne-Eestis hommikust pärastlõunani aktiivne sookurgede ränne lõuna suundades. Selle rändevooga läksid teele ka meie selle suve noored satkured „Loode“ Mullutu sookurekogumist Lääne-Saaremaal, kurg „Liiva“ Muraja kogumist Ida-Saaremaal ja kurg „Paslepa“ Noarootsist. Huvitav on see, et kõik nad lendasid lõuna suunas otse üle mere.

Keskkonnainspektsioon annab teada

Foto Tiit Hunt

Meriforellid koelmul

Lõhelised siirduvad jõgedesse sest veeseis on hulgalistest sademetest kõrge. Viimased päevad tõusis oluliselt tänu vesikaarte tuultele merevee seis. Veesooja on 11 kraadi. Tingimused kuderändeks laitmatud.

Seoses lõheliste kudeajaga on lõhe ja meriforelli püük meie jõgedel 15. oktoobrist 15. novembrini keelatud. Keskkonnainspektsioon ja Eesti Kalastajate Selts kutsuvad kõiki kalastajaid keelust kinni pidama ning ühtlasi tugevdavad kontrolli lõhejõgedel.

„Inspektorite tähelepanu on juba paar viimast nädalat lõhejõgedele suunatud, sest vesi on piisavalt külm, lõhelised liiguvad sobivatesse kudepaikadesse ning välja on ilmunud ka röövpüüdjad,“ ütles Keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna peainspektor Aare Pai.

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Foto Arne Ader

Viupardid. Matsalu

Linnuvaatluspäevade tulemus: ainult 185 000 lindu

30. septembril ja 1. oktoobril toimunud rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel EuroBirdwatch 2017 lugesid Eesti linnuhuvilised kokku 185 000 lindu 162 liigist. Võrreldes varasemate aastatega nähti sama palju liike, kuid lindude arv oli tavapärasest väiksem. Arvukaimaks linnuks osutus teist aastat järjest viupart.

Kuigi 185 000 lindu on suur number, jääb see tulemus paljudest varasematest aastatest oluliselt tagasihoidlikumaks. Selle üheks põhjuseks võib pidada soojasid sügisilmasid, mistõttu paljud haned ja lagled polnud loenduse ajaks veel Eestisse saabunud. Värvuliste arvu võisid vähendada vaatluspäevadele eelnenud head rändetingimused, aga ka lindude üleüldine vähesus kehva pesitsushooaja tõttu.

SA Eestimaa Looduse Fond annab teada

Foto Rainar Kurbel

Lendorav

Keskkonnaministeeriumis esitleti 9. oktoobril vastvalminud uuringut, mille eesmärk oli välja selgitada, kui suur on lendorava populatsiooni geneetiline mitmekesisus Eestis ning võrrelda seda Soome ja Karjala andmetega.

Kuna lendorava leviala on Eestis viimastel aastakümnetel järsult ahenenud ning säilinud elupaigad üha enam killustunud, ohustab haruldast oravlast inbriiding ehk lähisugulusristumine. Selle tulemusena võib väheneda loomade immuunsus, viljakus ja kasv. Eestist aastatel 2015-2017 kogutud 109 proovi analüüs kinnitas, et inbriidingut paraku juba esineb.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Koovitajatel ja vigledel on paljudest teistest kahlajatest suurem kere ja pikem nokk. Oma aeglase elutempo tõttu saavutavad nad suguküpsuse suhteliselt hiljem, sigivad aeglasemalt ning elavad kauem. Koovitajaid ja viglesid kohtab kõikidel kontinentidel peale Antarktika, pesitsusalad aga asuvad neil eranditult põhjapoolkeral.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Haavad viimaste lehtedega udusel hommikul

Ilm oli sügiseselt sompus ja vihmane. Nädala sajusummaks kogunes 42 mm, mis moodustab kogu oktoobrikuu keskmiset 66%.

Kõige enam tuli vihma kolmapäeval, kui ööpäevaseks sajusummaks mõõtis Jõgeva idapiiril asuv ilmajaam 19 mm. Vihma hulka tuli ka üksikuid raheterasid. Kohati, peamiselt tallatud kohtades, jäi vesi põldudel mõneks ajaks loikudesse seisma. Esines pinnasekannet, kohati jooksis vesi üle põlluvaheteede.

Päeviti oli õhus sooja 7 kuni 12 kraadi. Tänu pilves ilmale jäid ööd valdavalt plusskraadidega.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Lisaks vööt-lehelinnule on Pärnumaal asuv Kabli linnurõngastusjaam Eestile andnud teisegi uue lehelinnuliigi – kuld-lehelinnu (Phylloscopus proregulus), kes tabati seal esmakordselt 17.10.1973. Püütud lind koguti tõestusmaterjaliks ning seda eksemplari säilitatakse Tartu ülikooli loodusmuuseumi zooloogiakogus.

Kuld-lehelind on Ida-Siberi liik, kelle pesitsusalad ulatuvad Altai mäestikust Ohhoota mereni. Igal aastal teda Eestis ei kohata, kuid üksikuid kuld-lehelinde eksib siia sügisrändel, peamiselt oktoobris.

Aivar Leito sookurgede rändest
Foto Arne Ader

Raadiosaatjaga sookure jälgimine antenniga. Aivar Leito

Minu reede keskpäeval koostatud prognoos saabuva kurerändelaine osas leidiski kinnitust. Meie selle suve satkured „Loode“, „Liiva“ ja „Paslepa“ kes sündinud vastavalt Sõrves Saaremaal, Liival Muhus ja Paslepas Läänemaal startisid rändele 6. oktoobri hommikupoolikul ning „Mustakurmu“ Põlvamaalt 7.oktoobri hommikul.

„Loode“ jõudis Pähkla põldudelt Saaremaal vaid kahe tunniga Ventspilsi lähistele Lääne-Lätis (vahemaa ca 115 km), „Liiva“ viie tunniga Murajalt Saaremaal Kalnujai juurde Kesk-Leedus (vahemaa ca 350 km) ning „Paslepa“ kaheksa tunniga Kerekenava juurde samuti Kesk-Leedus (vahemaa ca 400 km). „Mustakurmu“ jõudis vähem kui tunniga Vinskini Setumaal otse vene piiri ääres (vahemaa ca 40 km) ja jäi siis peatuma ning edasi ei rännanud.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Kolmapäeval, 11. oktoobril peab Tartu ülikooli zooloogia osakonnas linnuökoloogia teadur ja Linnuvaatleja teadusuudiste toimetaja Marko Mägi seminariettekande kliimamuutuste mõjust lindudele.

Seminar toimub algusega kell 16.00 Vanemuise 46 ruumis 301 ning on inglise keeles. Kõik huvilised on oodatud.

Ettekande tutvustus:

What Trump does not know: The impact of climate change on birds

Fotod Arne Ader

Kaelushiir

Kaelushiir        Apodemus flavicollis

 

Koduhiir ehk majahiir       Mus musculus

Sügis näitab, milliseks tänavune hiireaasta kujuneb. Külmade saabudes sätivad pisinärilised endid hoonetesse. Hoolimata soojadest ilmadest on tegevusjäljed suvemajades juba nähtavad.