aprill 2018

Palun esitage Eerik Kumari looduskaitsepreemia nominente

Keskkonnaministeerium teavitab

Keskkonnaministeerium ootab kuni 17. aprillini ettepanekuid kandidaatide kohta, kes võiksid tänavu saada Eerik Kumari looduskaitsepreemia ja Eesti looduskaitsemärgid.

„Eesti looduskaitset on läbi aegade kandnud isiksused, kel on olnud kindel visioon looduskaitsest ning tahe seda ellu viia. Nende tegevust on hinnatud ja tunnustatud juba pea 80 aastat – nii anti Eesti Vabariigi esimesed looduskaitsemärgid välja aastal 1940. Tunnustades meie loodushoidjate tööd, räägime ühtlasi ka meie loodusest, selle olukorrast ning hetkeseisust,“ kirjeldas keskkonnaministeeriumi loodusvaldkonna nõunik Hanno Zingel tunnustamise tähtsust.

Osavalt manööverdav lind satub sagedamini lennuõnnetusse

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Üksiku linnu tekitatud kahju viljapõllult nokitud tera või pesaehituseks lillepeenralt korjatud pesamaterjali näol on tühine. Kuid linnu kohtumisel lennukiga võib hind olla kõrge – mängus on inimeste elud ja lennuki kõrged hoolduskulud. Seepärast on lennuohutuse tagamisel lindude tegevuse, rände ja käitumise jälgimine väga oluline ning lennuväljadel töötavad sageli ornitoloogid.

Varakevadisi kirkaid seeneleide

Foto Vello Keppart

Harilik karikseen

 

Harilik karikseen        Sarcoscypha austriaca

 

Arenema hakkasid karikseened hilissügisel, aga viljakehad muutuvad nähtavaks aprilli ja maikuus. Eesti mandriosas leidub neid pea kõikjal.

Karikseened kasvavad maapinnale pudenenud kõdunevatel lepa- või sarapuuokstel. Vähevärvikas varakevadises võsastikus hakkab ringihulkujale pisemgi värvilaik silma - erepunane on karikseente sisepind.

VIDEO: õhtune "jutuajamine"

Video salvestas Fleur, LK foorumist

 

Klaara tunneb huigates huvi Klausi tegemiste vastu pesapaku lähistel

 

Kodukakk         Strix aluco

 

Vaatame ajas veidi tagasi kodukaku pesapakus toimunule, toimuvale ning veidi ajas edasi.

Klaara munes esimese muna pesapakku 30. märtsil, järgmised 2. ja 5. aprillil -  kodukakkudel nii käibki, mõnepäevaste vahedega. Paistab, et munakurn on täis.

Linnastumisega kaasnev valgusreostus ohustab tormilinde

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Vaikses ookeanis asuval Tahiti saarel on viimase paarikümne aastaga kujunenud tõsiseks probleemiks üha kasvava linnastumisega kaasnev valgusreostus. Nõlvadel pesitsevate tormilinnuliste pojad tõusevad esimest korda lendu öösiti ja vanemate juuresolekuta, tuledest eksitatuna põrkavad kokku aedade ning ehitistega või satuvad maapinnale, millelt nad ise õhku tõusta ei saa. Lisaks on niisugused abitud linnud kergeks saagiks koertele-kassidele, kuid võivad ka surnuks nälgida.

Valgekõht-tormilind

Valgekõht-tormilind / foto: Aviceda (wikimedia commons)

14. NÄDAL 2.4.2018.- 8.4.2018. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Laupäevaks oli lumikate sulanud, saabus varakevad

Kevadtalv läks üle varakevadeks.

Nädala esimesel poolel sadas veel lund ja lörtsi, ning põllud olid siin kandis õhukese lumekorraga kaetud. Nädala keskpaiku lumikate avamaastikult kadus ja jäi alles veel ainult varjatud kohtades metsaalustes.

Laululuiged Pedja jõel

Laululuiged Pedja jõel

Pedja jõgi tõusis reedeks üle kallaste. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis kuni kolmapäevani ühe plusskraadi lähedal, nädala teisel poolel 4...5 kraadi piires. Öösiti külmetas.

Pirnjas kuju annab munale tugevuse ja kaitse patogeenide eest

Linnuvaatleja teadusuudised, www.linnuvaatleja.ee

Kerajad vormid on tõhusaimad pakendid, kuna võimalikult suure hulga sisu ümbritsemiseks kulub pakendit võrreldes teiste geomeetriliste kujunditega kõige vähem. Just seepärast on kerajad ka linnumunad. Sõltuvalt liigist muna kuju varieerub – näiteks kakkude munad on peaaegu kerajad, koolibridel ja rihukanadel aga ovaalsed. Kuid leidub ka pirnjaid mune, mille üks ots on märgatavalt teravama tipuga kui teine. Just sellised on lõunatirgu (Uria aalge) ja ka mitmete teiste mereäärsetel järskudel nõlvadel pesitsevate lindude munad.

Ilvese “soojad” jäljed ja jänese hädakisa ehk kuidas mul ilves nägemata jäi

Avapilt
Sisu

Ilvese jahikoht.
Foto: Ingmar Muusikus

Ingmar Muusikus kirjutab lume sulamise künnisel talve ärasaatmiseks veel ühe loo ilvese jälgede ajamisest.

Märtsi keskel sõitsin Kõrvemaal mööda soometsade vahelist teed Kiigumõisa allikate suunas. Lootus värskeid loomajälgi kohata oli äsja lõppenud tiheda lumesaju tõttu olematu. Lagunenud taluköksi juures pidasin kinni, läksin autost välja ja… mõne sammu kaugusel olid ilvese täiesti värsked jäljed! Ilves oli siit läbi läinud mitte rohkem kui 5 minuti eest. Varasema jäljerea olnuks lumesadu ära kustutanud. “Soojad” jäljed ees, oli põnevus jäljeküti hinges tõusnud kõrgustesse.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.