Mai 2018

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Foto Kristiina Kübarsepp

Hirve vaatlustorn Pärnus

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnuhuvilisi laupäeval, 12. mail tornide linnuvaatluspäevale, millega tähistame maailma rändlindude päeva. Üle Eesti ootavad huvilisi vaatlustornides kogenud linnutundjad, et üheskoos rändavaid ja pesitsevaid linde vaadelda ja määrata. See on hea võimalus, et parandada oma linnutundmisoskust ja veeta hommik kevadises linnumelus! Ühtlasi selgub tänavune liigirikkaim vaatlustorn. 

Juhendajatega tornide asukohad ja külastusajad leiab kaardilt EOÜ veebilehel.

Tornide külastamiseks end eelnevalt registreerima ei pea. 

Video salvestas Jassi, Lk foorumist

Merikotkas        Haliaeëtus albicilla

Varahommikul, kui emaslind Suvi kotkapoja veidi pikemaks ajaks pesale omapäi „karastuma“ jättis oli õhusaaja juba üheksa kraadi ja vareseid polnud samuti ümbruskonnas kuulda. Eks ta kusagil lähikonnas pesal silma peal hoidis.

Pesale saabuvad vanalinnud koos, isaslind Sulev kalastamast ja emaslind oma valvepostilt. Ülejäänu on juba peresisene käitumismudel. Vast ainult selgituseks, et isaslind jääb vasakule ja emaslind toimetab paremal pool.

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Fotod Arne Ader

Mets-lehelind

Kuula mets-lehelinnu siristamast: LINK

Aastaid tagasi lugesin ühest oma vanaisa raamatust linnust, kel nimeks siristaja lehelinnuke. Selgus, et see on vasteks praegusele mets-lehelinnule.

Tõepoolest, kui praegu natuke vanemasse männimetsa lähete, siis kuulete seal siristamas üht linnukest. Just siristamas. Ja kui peaksite sellele linnule praegu nime andma, siis sobiks “siristaja lehelinnuke” tõesti hästi.

Linnunimed ongi ehk peegeldus sellest, mismoodi meie esivanemad teistesse elusolenditesse suhtusid. Mitmeid linde, kelle laul ja vidistamine neid tõeliselt lummas, on nad nimetanud hellitlevalt.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Intensiivistuva põllumajanduse tulemusena on oluliselt kahanenud nii putukate kui ka lindude arvukus. Siiski ei pruugi arvukuse vähenemine liigi geneetilise mitmekesisuse säilides saatuslikuks saada, kuna suurema geneetilise mitmekesisusega liik elab äärmuslikke keskkonnamuutusi üle tõenäolisemalt.

Pilt veebikaamerast Seira, LK foorumist

Kuldnokk         Sturnus vulgaris

Kui emaslind ennast pesal kohendas oli esimest koorunud kuldnokapoega hetkeks näha.

Hommikul kell 5.35 oli esimene kuldnokapoeg koorunud ja kindlasti kahes munakoores ava ehk koorumine käib…

Esmakoorunut proovis emaslind putukaga toita juba veerand tundi hiljem, aga toitmine õnnestus esmakordselt kell 6.00

Kell 6.15 oli koorunud kolm kuldnokapoega. Pesassee on saabunud ka isaslind ehk toimetavad mõlemad vanalinnud.

Looduse Omnibuss annab teada

Foto Sven Zacek, üks tänavul žürii poolt tunnustuse saanud töödest

Laupäeval, 12. mail 2018 kell 15

Ootame Teid fotovõistluse Looduse Aasta Foto 2018 lõpugalale „Huntide ball“, mis toimub laupäeval, 12. mail 2018 algusega kell 15 Estonia kontserdisaalis.

Suurelt ekraanilt saab näha 600 aasta parimat loodusfotot.

Muusika pildikavadele loob Sven Grünberg, laulab Chalice.

Päeva juhib Rohke Debelakk.

Jagame „Tantsivaid hunte“ ja kuulutame välja Aasta Loodusfotograafi 2018.

Tulla tasub juba tund aega varem, sest näha saab uuemat fototehnikat ja näitust ning osta Loodusfoto Aastaraamatut 2018.

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Kodukakk         Strix aluco  

30. aprillil koorus kakupoeg esimesest munast, järgmine 1. mail ning viimane 3. mail. Kui me arvestame keskmise järgi, siis täna said kakupojad nädalaseks.

Tänavu ei paista olema nö „hiireaastat“ ehk isaslind Klaus on pisinärilisi pesasse toonud vähesel määral. Möödunud vesine sügis, mis aastavahetuseni kestis uputas üle usutavalt palju hiirte pesi.

Veebikaamera pilt Pirjo, LK foorumist

„Ema vaata, kui suur ma olen“

Merikotkas        Haliaeëtus albicilla  

Kevadised nädalad mööduvad lennuga – nii palju on ümberringi märkamist väärivat.

Kotkapesa pereelu kulgeb. Kotkapojaga on nii, et kes sööb see kasvab. Osa isaslind Sulevi poolt pessa toodud suurest hulgast kaladest tuli soojade ilmade saabudes lihtsalt kinni katta. Porikärbeste suurt hulka märkame ka veebikaamera vahendusel ja ega neid vähemaks jää.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

On  võsaülaste  õitseaeg

Temperatuurirežiim  oli  muutlik.  Ööpäeva  keskmine  õhutemperatuur  kõikus  nädala  kestel  8  kraadist  12  kraadini.  Kõige  suurem  ööpäevane  temperatuuri  amplituud  esines  pühapäeval,  kui  öösel  langes  minimaalne  temperatuur  õhus  0,2,  maapinna  lähedal  mulla  kohal  -2,5  ja  rohul  -5,6  kraadini  ning  päeval  tõusis  maksimaalne  õhutemperatuur  19,8  kraadini.  Nimetatud  päev  oli  ka  kõige  päikesepaistelisem  (päikesepaiste  kestus  15  tundi).  Vihmahooge  esines teisipäevast  reedeni,  kokku  siinkandis  9-10  mm. 

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Kaldapääsukesed / foto: Liis Keerberg

Kuna kaldapääsuke pesitseb sageli karjääride järskudes nõlvades, ehitusplatsidel ja teetammide või vundamendiaukude nõlvades ning nende pesakoobaste rajamiseks sobivad kohad paiknevad tihti just aktiivses töötsoonis, siis lindude ja inimeste huvid paratamatult ristuvad. Seepärast on Eesti Ornitoloogiaühing valmis saanud kaldapääsukese elupaikade majandamise juhendi mäetööstus- ja ehitusettevõtjatele.

Valminud juhendist leiab infot kaldapääsukeste pesaelu, sobilike pesitsustingimuste säilitamise ja loomise, aga ka pesitsuse ennetamise võimaluste kohta.