Mai 2018

Video salvestas Ahto Täpsi

Fotod Arne Ader

Vainurästa pesa Virumaal Soldinos

Vainurästas     Turdus iliacus

Laulurästas       Turdus philomelos

Meil pesitseb kokku viis rästaliiki. Pisemad nendest ning lisaks kõigele ka välimuselt üsna sarnased  oleks vainu- ja laulurästas.

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Kaarel Kaisel

Rukkirääk

Rukkirääk        Crex crex

Mäletate kooliõpikutest muinasjuttu linnust, kes vapralt lõunamaalt jala koju tuleb. Rääk Räägupoeg Rukkirääk on ta nimi. Enamasti on muinasjuttudel sees killuke tõde, aga tubli kapaga on neisse visatud ka inimese väljamõeldisi.

Rääk lendab, lendab nagu lind. Aga alguse said need lood kindlasti sellest, et maainimesed rukkirääku varakevadel usinalt kuhugi sammumas näevad.

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Mäger                    Meles meles

Kährik ehk kährikkoer         Nyctereutes procyonoides      

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Võsaülased

Kevadlille kohti peab teadma. Ülasekohti kindlasti.

Nii nagu sinilillemetsani või paiselehti täis kraaviperveni juhatavad meid lapsena isa ja ema, nii peame ka ülasekoha üles leidma. Ülasenoppimiseks tuleb jalga panna kummikud, sest nad kasvavad varjulisel kraavipervel või päris märjas lehtmetsas. Just seal on neid nii tihedalt, et ülased moodustavad otsekui suured rohelised lehekuhjad, mille peal valged, vähe punaka jumega õied tähtedena paistavad.

Fotod Arne Ader

Aas-karukell

Aas-karukell        Pulsatilla pratensis

Armsad kevadised õitsejad on üleni karvadega kaetud: nii varred, lehed, kui õied.

Aas-karukella õied hoiavad õitsemise aegu longu ja nähtavale on ilmunud juba ka karvased lehed.

Taimed kasvavad liivasel pinnasel ning hõreda rohukattega aladel. Kauneid kasvukohti leiame mererandadelt. Alles pärast õitsemist ajab õievars ennast sirgu ja kasvades märgatavalt pikemaks. Nõnda saab hõlpsamini tuule abil oma seemneid levitada.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Eile, 5. mail Tartumaal Vana-Kuustes pesakaste kontrollides selgus, et ühes pesas olid kuldnokal pojad juba koorunud. Ülejäänud kontrollitud kuldnokapesades oli ühes viis muna ja neljas pesas kuus muna. Eelmisel aastal koorusid Vana-Kuustes kuldnokkadel esimesed pojad alles pärast 10. maid.

Kuldnoka 1(-2) päeva vanused pojad Tartumaal Vana-Kuustes 05.05.2018 / foto: Margus Ots

Fotod Arne Ader

Lepiklill

Harilik lepiklill           Chrysosplenium alternifolium

Lepiklilled õitsevad valgusrikastes ja märgades lodumetsades, allikate läheduses, ojade kaldaaladel, poristel põllupeenardel. Väikese ja hapra juurestikuga taimed saavad hästi areneda kevadiselt niisketel ning huumuserikastel muldadel.

Omapärase väljanägemisega, aga kohati kuni viieteist sentimeetriseks sirguv õitseja, värvuselt hele-kollakasroheline. Lehedki samas toonis, moodustades ümber õisiku kena krae, mis omakorda lehtedele ehk kõrglehtedele toetub. Kõrglehed on lihavad ja täksiliste servadega.

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Fotod Arne Ader

Toomingas

Mu aianurgas on üks toomepuu, ta on küll vaid mu käevarre jämedune, aga käin temaga igal hommikul rääkimas.

Ma ootan. Ootan tema õite puhkemist. Alles oli aeg, kus pungasoomuste vahelt viskusid välja esimesed rohelised lehekesed, kolm päeva tagasi hakkasid sellest leherosetist välja venima pikad õisikuvarred. Täna panin nina päris selle veel puhkemata õiekobara vastu ja lugesin. Lugesin ära. Mõne päeva pärast puhkevad mu toomingal 15-õielised valged õiekobarad.

Oh seda lõhnapidu, mis siis aeda saabub. Enamasti tirin ma tooli toominga alla ja naudin seda hetke.

Kuni toomingalt hakkab sadama valget õielund.

Vaata filmi:

https://arhiiv.err.ee/vaata/tutkad

„Tutkaid“ filmisime peamiselt Matsalu lageda peal ning Puise poolsaare lähedastel laidudel. Sel ajal oli tutkaid veel suhteliselt palju. Praegu on nad jäänud nii väheseks, et pesitsemas pole ma neid enam tükk aega näinud. Muidugi on ka nende mängu nägemine muutunud vaid väga erakordseks võimaluseks“: nii räägib filmi kangelastest autor Rein Maran. Operaatoriks oli lisaks autorile ka Vallo Kepp. Filmi muusika Andres Mustonen.

Foto Arne Ader