juuli 2018

Veebikaamera pilt Rita, LK foorumist

Emaslind Tiiu ja kotkapoja hea suuruse võrdlus

Suur-konnakotkas         Aquila clanga v. Clanga clanga

Fotod Arne Ader

Moorputk

Harilik moorputk        Pastinaca sylvestris

Harilikud moorputked jäävad silma kuivematel tee- või põllupeenardel ka jäätmaadel. Silmapaistvaks ei muuda taime ainult tema kõrgekasvulisus, mis teiste heintaimede seast välja paistab, vaid üleni kollakasroheline värvus ning õite veidi teist tooni rohekaskollane. Sarnastes värvides putki meil teisi ei kasva.

Keskkonnaministeerium annab teada

Foto Arne Ader

Väike-konnakotkas

Väike-konnakotkas         Clanga pomarina

Kaitse alla võeti väike-konnakotka 37 uut püsielupaika ning muudeti seniste, 2010. aastal moodustatud püsielupaikade piire nii, et need hõlmavad tegelikke lindude elutsemispiirkondi.

Fotod Arne Ader

Põldmagun

Põldmagun        Papaver dubium

Põldmagunat leidub kogu Eestis, kus kasvab sageli üksikute taimedena. Läänepoolsemas Eestis ning meie saartel võib pilt avaneda kaunitest mooniväljadest.

Umbrohuna tuntud põldmaguna juurestik on rohimisega kergelt kõrvaldatav, aga kes kaunitare rohib? Meile ja pea kogu Euroopasse jõudnud moonid jõudnud koos inimestega.

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Loodusheli Veljo Runnel

Emaslind oli sõnajalgade vahel olevalt pesalt lahkunud…

Metskurvits        Scolopax rusticola

Metskurvitsatel pole mitte järelkurn , mis munetakse peale esimese pesitsemise ebaõnnestumist vaid neile on teine pesitsemine liigile omaselt suhteliselt tavapärane.

Isalinde on pesametsas kuulda, lennates õhtusel ajal oma „krooksumise“ saatel madalalt metsa kohal ja oodates emaslinnu vastust, et siis temakese juurde maanduda ning mängu alustada

Metskurvitsa mängulennul tekitatavad hääled: LINK

Video salvestas Liz, LK foorumist

Kurepojad tuuakse tagasi pesasse

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Täna said kurepojad omale saatjad selga ja rõngad jalga. Urmas Sellis koos teiste linnumeestega võttis töö ette ja seda mitte pesas, vaid pesa all – toiming võttis aega. Päevasel ajal on vanalinnud toidujahil ja linnumeestel väiksem võimalus vanalindudele „vahele jääda“.

Nähtavad jalanumbrid on kurepoegadel 7163, 7161 ja 7162. DNA analüüsi annab kurepoegade sulgede analüüsimisel soolise vastuse.

Foto Arne Ader

Lillakas

Lillakas        Rubus saxatilis

Ilusad läikivad ja lihakad punased luuviljad paiknevad varrel ühe kuni viie kaupa. Luuseeme on suur, kuid söödav osa, mahlakas pealispind õhuke. Murakate suurde perekonda kuuluvad lillakad on muidu maitsvad, mõnusalt hapukad ning viljad sisaldavad endis hulga kasulikke aineid, aga isu saab nende nokkimisest varsti otsa ja vähene hulk pole kunagi korjajale lusti valmistanud.

Lillakad eelistavad niiskemat ja lubjarikkamat kasvukohta: kruusateede veeri, põllupeenraid, kuivades salumetsades või nooremates palumetsades ja seda üle Eesti.

ERR arhiiv

Eesti Telefilm 1989

Video: LINK

Vanameistri autorifilm. Rein Maranit konsulteeris tol ajal ämbliku-uurijana tuttav Asta Vilbaste.

Suvepuhkuste ajal kohtuvad inimesed ämblikega sagedamini ja on mida ka lastele rääkida nende olendite tegemistest.

Head vaatamist!

Fotod Arne Ader

Suur-kiirgliblikas

Suur-kiirgliblikas        Apatura ilia

Paljud meist on kiirgliblikat, seda koerliblikaliste seltsi kuuluvat kohanud? Kes kohanud, võivad kinnitada, et vaatepilt on üpris lummav.

Tiibade siruulatus küünib kaheksa sentimeetrini: mustjaspruune tiibu katab valge muster, tiibade ääred õrnalt oranshi ja sinise kirjega ning oranshiga piiratud silmatähni.

Pildimaterjal Ahto Täpsi, www.metsaruum.ee

Karu ehk pruunkaru       Ursus arctos

Emasloomaga liiguvad tänavused noored loomad kuni järgmise aasta kevadise vanaloomade innaajani, noored talvituvad emakaru läheduses. Järgmisest kevadest alates peab iseseisvalt hakkama saama, suguküpsuseni jääb siis veel aega paar kolm aastat. Karud on pikaealised, kui midagi ei juhtu võib vanus küündida veerandsaja aastani.