juuli 2018

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Kuigi Euroopa Liidu pindalast katavad põllumaad 45%, langeb põllumajandusmaastikele omaste linnuliikide arvukus jahmatavapaneva kiirusega. Põldlõokeste (Alauda arvensis) arvukus on Euroopas viimase neljakümne aasta jooksul langenud poole võrra, Rootsis isegi 75%.

Põldlõokese pesa / foto: Beentree (wikimedia commons)

Veebikaamera pilt Sunshine, LK foorumist

Isaslind Ivo pesal toimekate kotkavõsudega

Kalakotkas          Pandion haliaetus

Vanalinnud on pesalt rohkem ära, noored kotkad hakkavd lennuharjutusi tegema kuu lõpul, aga vahepeal kirjutame nii nende, kui vanalindude tegemistest põhjalikumalt.

Videoklipp Fleur, LK foorumist

Emaslind Tiiu toob pesasse närilise ja kotkapoega ei pea söömise juures enam keegi abistama

Suur-konnakotkas         Aquila clanga v. Clanga clanga

Kui kuu vanust noorlindu pidi emaslind veel poputama, siis viimase nädalaga on toimunud tugev areng iseseisvumise suunas.

Vaatame veidi tulevikku, mida pesas näha võime ja kas meie ennustused ka paika peavad?

Videoklipp Liz, LK foorumist

Reedel kell 15.59

Merikotkas           Haliaeëtus albicilla

Olin reede hommikust alates internetivabas keskkonnas ja sestap saan sündmusi kommenteerida tagant järgi - sry.

Fotod Arne Ader

Palu-härghein

Palu-härghein           Melampyrum pratense

Mets-härghein         Melampyrum sylvaticum

ERR arhiiv

Eesti Telefilm 1989

Video: LINK

Režissöör Rein Maran, operaator Tõnu Talpsep, helilooja Urmas Sisask.

Kunagi Eestis nii tavalist lindu - järvekauri, metsavööndi rahvaste müütilist ilmalindu tuli jäädvustada Karjalas, Äänisjärve ja Laadoga vahelisel alal.

Eestis on pesitsevaid kauripaare arvatavalt kolm kuni kümme ning tõenäolisem võimalus suveöös neid kuulda oleks Eesti kagunurgas.

Pildistas Sander Sirelbu

Salu-lehelind

Pesitsusaeg alles kestab.

Pärnaõite lõhn ja hall-kärbsenäppide „triitsumine“ moodustavad klassikalise kesksuvise heli- ja lõhnapildi. Juuli on kätte jõudnud ja linnulaulu jääb iga päevaga aina vähemaks, kuid pesitsusaeg pole veel kaugeltki lõppenud. Tõsi, kuldnokad ja sinitihased on oma ainsa pesakonna juba ammu üles kasvatanud ja paljudest pesadest on välja lennanud ka must-kärbsenäppide aasta ainsad järeltulijad. Üha sagedamini leiavad aeda tee väike-põõsalindude ning väike- ja salu-lehelindude pered. Rästastel, varblastel, punarinnal ja rasvatihasel on käsil juba teise pesakonna üleskasvatamine.

Pildistamas käis Peep Käspre

Isaskaru maasikapõllul

Karu ehk pruunkaru        Ursus arctos

Karude jooksuaeg lõppes juulikuu algusega ja selge, et kaotatud energiavarud tuleb taastada.

Lääne-Virumaal käib „pulmaajast“ kõhnunud täiskasvanud isaskaru ennast turgutamas metsade veerde rajatud väikestel maasikapõldudel ja seda ajagraafiku järgi. Hommikul kell 5.30 ja õhtul kell 22.30. Tegelane leiab, et kolmveerand tunniga saab maasikaisu otsa…

ELF annab teada

Talgulised

ELFi talgud on suurepärane koht, kus lisaks kehale ja vaimule kasulikule tööle ning looduskaunite paikade väisamisele saada juurde uusi vahvaid sõpru-tuttavaid.

Selle pärast innustame igas vanuses mehi ja naisi talgutel osalema. Teadupärast võib aga (üli)õpilastel ja iseseisvat elu alustavatel noortel osalemine raha taha jääda. 2014. aastal pakkusime noortele talgulistele võimalust osaleda ELFi talgutel kõigest ühe euro eest. Tänavu tuleb see võimalus taas!

Käimas on kahenädalane erikampaania: kuni 12. juulini pakume suvetalgutele registreerunud 18 kuni 26-aastastele noortele võimalust osaleda ELFi suvistel talgutel kõigest 1 (loe: ühe) eurose osalustasu eest! 

Kirjutas ja pildistas Aivar Leito

Uued satkured: „Soits 1“ vasakul ja Uko Bleive, „Soits 2“ paremal ja Ivar Ojaste

Head sookurehuvilised!

On rõõm teatada, et 3.juulil püüdsime Soitsjärve ääres kaks suurt kurepoega ja märgistasime värvirõngaste ja saatjatega.

Kasutasime uue põlvkonna Leedus valmistatud  OrniTrack-L40 - leg-mount solar powered GPS-GSM saatjat, mis on ennast seni hästi õigustanud.

Püük toimus kiirelt ja tõhusalt, saime mõlemad pojad kohe varahommikul koos kätte. Püüdjaid olid peale minu veel Ivar Ojaste ja Uko Bleive.

Pojad olid parajalt suured kaaludes 3,2 ja 3,4 kilo. Pärast märgistamist ja mõõtmist lasime nad pesapaiga lähedal vabadusse. Nimeks said nad „Soits 1“ ja „Soits 2“.

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Kes aias? Aasa-verikireslased ja herilkärbes

Juulikuisesse loodusesse on ilmunud palju mõnusaid tegelasi, kelle tegutsemist me vaid üürikese aja jälgida saame.

Ühed uhkemad tegelased on hetkel liblikad, kelle tiivasirutus parasjagu lillale äiatari õiele ära mahub. Äiatar on see lilleõis, mis meenutab natuke karvast lillat nööpi. Vanarahvas ongi teda “vanapagana püksinööbiks” kutsunud.

Aga see liblikas, kes äiatari õitelt nestet käib limpsimas on verikireslane. Temas on olemas Lumivalgukese kolmest uhkest värvist kaks – aasa-kireslase viis täppi esitiibadel on kui punased veretilgad ja kogu muu liblika värvus must kui eebenipuu.

Kalaklubi kutsub vaatama, www.kalaklubi.ee

Kuna ettevõtmine tundus põnevana sõitis filmima „Ohota i rõbalka“ tuntud saatejuht Aleksei Gusjev oma meeskonnaga. Tunni pikkust filmi me huvilistele lähemalt tutvustama ei hakka.

Neljapäeval saame vaadata filmi Tallinna TV-s kell 22.30 22:30 „Ekspeditsioon Kamtšatkale. Kuninglõhe kuningriigis“ ja kordusena laupäeval kell 14.35.

https://tallinnatv.eu/

Kamtšatka „peremees“

Veebikaamera pilt UteL, LK foorumist

Varahommikune tualett

Must-toonekurg      Ciconia nigra

Sulestiku korrastamisega jääb vähemaks vanu „tibusulgi“, korralikult saavad soetud kasvavad pärissuled ning vähemaks jääb kurepoegi kiusavaid parasiite, keda pesas võib päris ohtralt olla.

Vanalinnud toidavad poegi korralikult st vähemalt nelja söögikorda päevas.

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Palderjan

Kui praegu autoga maakodusse sõidate, siis olete kindlasti märganud, et kraavides ja vesisemates kohtades kasvab üks rinnuni ulatuv taim, mis näeb eemalt välja nagu putk oma sarikõiega, aga mille värvitoon on roosa.

Tõepoolest ta näeb välja nagu putk, aga seda ta ei ole mitte. See roosaõieline uhke taim on palderjan.

Kui mu vanaisa Gustav Vilbaste kirjutas oma taimeraamatutes sada aastat tagasi, et “palderjan on väga hästi tuntud taim meie taimkattes”, siis praegu ei tunne väga paljud inimesed teda ära. Õigemini tunnevad, aga ainult lõhna järgi.