juuli 2018

Teada annab Kalev Rattiste

Fotod Arne Ader

Lindude rõngastamine Kakrarahudel

Kalakajakas        Larus canus

Tänavu kevadel sai Matsalus Kakrarahul  pesitsev kalakajakas Enn (10-aastane, sündinud 2008 Kakrarahul) endale GPS saatja.

Kui veel eelmisel nädalal tegutses ta koloonias oma pesitsusterritooriumil, siis nüüdseks on ta läinud rändele. Eile südaöösel peatus ta Saaremaa kagurannikul, kuid tänase öö veetis ta juba Gotlandi saare lõunatipus.

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Rukkililled nisupõllul

Mingil hetkel hakkame loodusest rukkililli otsima. Enamasti me pole neid enne tähele pannud, aga juuli teisel nädalal on neid kõikidele eestlastele korraga vaja.

Ja tõe poolest, on olemas kindlad põllud, sellised, kus kaheidulehelisi ei tõrjuta, kus nad just sel ajal õitsevad.

Küllap on palju asju, mida me oma rahvuslille kohta avastama peame. Näiteks kasvõi seda, millal rukkililled meie põldudel õitsema hakkavad. Ja kui inimestelt küsida, siis arvavadki nad, et ju laulupeo aeg see on, sest siis on kõigil rukkililled tõesti käes ja peapärjas.

EOÜ kutsub

Külasta Eesti põnevatesse paikadesse rajatud vaatlustorne ja aita Eesti Ornitoloogiaühingul kaasajastada kogu info tornide seisundi ja vaatamisväärsuste kohta! Kaardirakenduses aadressil www.eoy.ee/linnutornid saab igaüks täita torni kohta ankeedi ja vaadata, mida on varasemad külastajad tornide kohta arvanud. 

Praeguseks on ankeete kogunenud 90 torni kohta, seega üle poole tornidest on veel külastamata. Kaardiltki on näha, et külastamata (ehk halli värvi) torne leidub kõige enam Lõuna- ja Lääne-Eestis. 

Osaleda on lihtne!
1.    Vaata kaardirakendusest, kus asuvad Eestis vaatlustornid.

Pidirea pani kokku Luci Metternicht Hollandist

Pilt veebikaamerast Swenja, LK foorumist

Must-toonekurg        Ciconia nigra

Kurepojad kasvavad, aga nagu Te näete pole neid veel rõngastatud, kuigi vanalinde on pesal näha harva – poegi käiakse vaid toitmas.

Tänavu on Urmas Sellisel plaan koos abilistega lisaks rõngastamisele samaaegselt kinnitada kurepoegadele ka raadiosaatjad. Saab rohkem andmeid, kus noorlinnud liiguvad enne suguküpsuse saabumist.

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Merikotkas käib kaameraalusel istumas…

Nelja päeva eest, varahommikul kaamera korraks käivitus, aga samas ka kustus. Nädalavahetuse ilmad olid tormised, aga internetiühendus toimis.

Vast saab nädalavahetuse aegu, kui ilmad lubavad põhjuse välja selgitada ja kui põhjus selge vaatame edasi, mis ja kuidas toimida?

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Fotod Arne Ader

Mutt

Küllap olete viimasel nädalal märganud, et siin või seal on autoteel mutilaipu või olete isegi mõnd muidu nii valgusekartlikku looma maapeal ukerdamas näinud.

Praegu on tõesti see aeg, kus neid oma ihusilmaga kõige rohkem näha saame, sest mutipere ajab järeltulijaid käikudest minema. Mõnel agaramal õnnestub olemasolevatele vahesein vahele tõmmata, aga enamikul tuleb üle lageda ilma pehmet kaevamismulda otsima tõtata. Ja nii jäävadki nad röövlitele nokka ja hambusse. Aegajalt naksab mõni neist uut mutitunnelit rajama tõtanud mutinoorukit, aga samas on see suutäis nii muskuslõhnane, et kiire okserefleks ja elutu mutt jääb maapinnale lebama.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Mesosoikumis ehk Keskaegkonnas (251–65,5 miljonit aastat tagasi), mil Maal elas kõigi aegade suurim maismaakiskja Tyrannosaurus ja meres ujus hirmuäratav Plesiosaurus, arenesid ka tänapäevaste lindude eellased. Kuigi võrreldes saurustega oli neid vähe, leiti üks selle aegkonna linnufossiil 1860. aastal Saksamaalt Solnhofenist ning tema nimeks sai Archaeopteryx ehk ürglind. Tegemist ei ole siiski tänapäevaste lindude otsese eellasega, vaid ühe ummikharuga lindude evolutsioonis; n-ö kuldaeg lindude arengus algas umbes 60 miljonit aastat tagasi, mil kujunesid paljud tänapäevaste lindude eellased.