juuli 2018

Fotod Arne Ader

Suur-kiirgliblikas

Suur-kiirgliblikas        Apatura ilia

Paljud meist on kiirgliblikat, seda koerliblikaliste seltsi kuuluvat kohanud? Kes kohanud, võivad kinnitada, et vaatepilt on üpris lummav.

Tiibade siruulatus küünib kaheksa sentimeetrini: mustjaspruune tiibu katab valge muster, tiibade ääred õrnalt oranshi ja sinise kirjega ning oranshiga piiratud silmatähni.

Pildimaterjal Ahto Täpsi, www.metsaruum.ee

Karu ehk pruunkaru       Ursus arctos

Emasloomaga liiguvad tänavused noored loomad kuni järgmise aasta kevadise vanaloomade innaajani, noored talvituvad emakaru läheduses. Järgmisest kevadest alates peab iseseisvalt hakkama saama, suguküpsuseni jääb siis veel aega paar kolm aastat. Karud on pikaealised, kui midagi ei juhtu võib vanus küündida veerandsaja aastani.

Teada annab Kalev Rattiste

Fotod Arne Ader

Lindude rõngastamine Kakrarahudel

Kalakajakas        Larus canus

Tänavu kevadel sai Matsalus Kakrarahul  pesitsev kalakajakas Enn (10-aastane, sündinud 2008 Kakrarahul) endale GPS saatja.

Kui veel eelmisel nädalal tegutses ta koloonias oma pesitsusterritooriumil, siis nüüdseks on ta läinud rändele. Eile südaöösel peatus ta Saaremaa kagurannikul, kuid tänase öö veetis ta juba Gotlandi saare lõunatipus.

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Rukkililled nisupõllul

Mingil hetkel hakkame loodusest rukkililli otsima. Enamasti me pole neid enne tähele pannud, aga juuli teisel nädalal on neid kõikidele eestlastele korraga vaja.

Ja tõe poolest, on olemas kindlad põllud, sellised, kus kaheidulehelisi ei tõrjuta, kus nad just sel ajal õitsevad.

Küllap on palju asju, mida me oma rahvuslille kohta avastama peame. Näiteks kasvõi seda, millal rukkililled meie põldudel õitsema hakkavad. Ja kui inimestelt küsida, siis arvavadki nad, et ju laulupeo aeg see on, sest siis on kõigil rukkililled tõesti käes ja peapärjas.

EOÜ kutsub

Külasta Eesti põnevatesse paikadesse rajatud vaatlustorne ja aita Eesti Ornitoloogiaühingul kaasajastada kogu info tornide seisundi ja vaatamisväärsuste kohta! Kaardirakenduses aadressil www.eoy.ee/linnutornid saab igaüks täita torni kohta ankeedi ja vaadata, mida on varasemad külastajad tornide kohta arvanud. 

Praeguseks on ankeete kogunenud 90 torni kohta, seega üle poole tornidest on veel külastamata. Kaardiltki on näha, et külastamata (ehk halli värvi) torne leidub kõige enam Lõuna- ja Lääne-Eestis. 

Osaleda on lihtne!
1.    Vaata kaardirakendusest, kus asuvad Eestis vaatlustornid.

Pidirea pani kokku Luci Metternicht Hollandist

Pilt veebikaamerast Swenja, LK foorumist

Must-toonekurg        Ciconia nigra

Kurepojad kasvavad, aga nagu Te näete pole neid veel rõngastatud, kuigi vanalinde on pesal näha harva – poegi käiakse vaid toitmas.

Tänavu on Urmas Sellisel plaan koos abilistega lisaks rõngastamisele samaaegselt kinnitada kurepoegadele ka raadiosaatjad. Saab rohkem andmeid, kus noorlinnud liiguvad enne suguküpsuse saabumist.

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Merikotkas käib kaameraalusel istumas…

Nelja päeva eest, varahommikul kaamera korraks käivitus, aga samas ka kustus. Nädalavahetuse ilmad olid tormised, aga internetiühendus toimis.

Vast saab nädalavahetuse aegu, kui ilmad lubavad põhjuse välja selgitada ja kui põhjus selge vaatame edasi, mis ja kuidas toimida?

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Fotod Arne Ader

Mutt

Küllap olete viimasel nädalal märganud, et siin või seal on autoteel mutilaipu või olete isegi mõnd muidu nii valgusekartlikku looma maapeal ukerdamas näinud.

Praegu on tõesti see aeg, kus neid oma ihusilmaga kõige rohkem näha saame, sest mutipere ajab järeltulijaid käikudest minema. Mõnel agaramal õnnestub olemasolevatele vahesein vahele tõmmata, aga enamikul tuleb üle lageda ilma pehmet kaevamismulda otsima tõtata. Ja nii jäävadki nad röövlitele nokka ja hambusse. Aegajalt naksab mõni neist uut mutitunnelit rajama tõtanud mutinoorukit, aga samas on see suutäis nii muskuslõhnane, et kiire okserefleks ja elutu mutt jääb maapinnale lebama.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Mesosoikumis ehk Keskaegkonnas (251–65,5 miljonit aastat tagasi), mil Maal elas kõigi aegade suurim maismaakiskja Tyrannosaurus ja meres ujus hirmuäratav Plesiosaurus, arenesid ka tänapäevaste lindude eellased. Kuigi võrreldes saurustega oli neid vähe, leiti üks selle aegkonna linnufossiil 1860. aastal Saksamaalt Solnhofenist ning tema nimeks sai Archaeopteryx ehk ürglind. Tegemist ei ole siiski tänapäevaste lindude otsese eellasega, vaid ühe ummikharuga lindude evolutsioonis; n-ö kuldaeg lindude arengus algas umbes 60 miljonit aastat tagasi, mil kujunesid paljud tänapäevaste lindude eellased.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Jõgeva  on  Eestis  üks  vähem  vihma  saanud 

Nädal  algas  jaheda  päevaga,  mille  ööpäeva  keskmiseks  õhutemperatuuriks  arvutati  12,4  kraadi  ja  päevane  õhutemperatuur  tõusis  ainult  14,3  kraadini. 

Ilm  oli  pilves  ja  aegajalt  tuli  vähest  vihma.  Ööpäevaseks  sajusummaks  kogunes  3  mm. 

Neljapäeva  õhtul  kumas  päike  pilvede  taga  

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Pärn õitseb

Eelmine nädalavahetus oli minu jaoks paukuva köha aeg. Küllap õnnestus mul kusagil konnates või suplemas käies ära külmetada. On ju praegused ilmad nagu titepepu – kord lõõskav kuumus, kord üdini lõikav külm ja märg.

Seda kummalisem oli see, et nädala alguses maal käies, kui läksin teed mööda vaatama, kas alumises tiigis on vesi otsa saamas ja kas luigelilled õitsevad, ootamatu abijõud.

Teel komistasin ma suure õisi täis pärnaoksa otsa. Olin just jõudnud mõelda, et ma ei viitsi pärnaõisi tänavu korjata, Mikk armastas pärnaõieteed, aga mina mitte. Siiski oli mul oidu see pärnaoks enne kojusõitu maja juurde tuua, tükkideks lõigata ja autosse ladustada, et siis kodus õied küljest ära nokkida. Auto oli magusat meelõhna otsani täis.

Fotod Arne Ader

Nõgeseliblikas

Nõgeseliblika suvine põlvkond        Araschnia levana f. porsa 

Nõgeseliblika kevadine põlvkond    Araschnia levana f. levana 

Kirjutas ja video monteeris Tiit Hunt, www.rmk.ee

Saaremaa mägraperel on nüüd elu nagu hernes, veereb omasoodu juba paar nädalat ilma tülideta tüütute ja isegi ohtlike allüürnikega.