juuli 2018

Noored kalakotkad pea kahekuused

Veebikaamera pilt Silke, LK foorumist

Kaja on üksinda koju jäänud

 

Kalakotkas      Pandion haliaetus

 

Kalakotkapaari Irma ja Ivo pesaelu algas esimese kotkapoja koorumisega 4. juunil. Seega peatselt saavad kõik kolm riburada pidi kahe kuuseks. Lennuharjutused käivad, toidupuudust pole ja lennates ei tundu ilm ka nõnda palav.

Aga eluks vajalikke kotkatarkusi on vaja omandada oi kui palju…

Nimedest ja kotkapoegade kaalust saab lugeda, kui huvilisel vahele jäänud: LINK

Lõpusirgel on Alutaguse rahvuspargi loomine

Keskkonnaministeerium annab teada

Veebikaamera pilt: Starling, LK foorumist

Seal, kus paiknes looduskalendri veebikaamera enam metsa pole, kuid jääb tulevase rahvuspargi territooriumile

Vabariigi Valitsus otsustas oma heaks kiita looduskaitseseaduse muutmise eelnõu, millega moodustatakse uus, Alutaguse rahvuspark. Järgmiseks arutab rahvuspargi loomist Riigikogu.

Alutaguse rahvuspark luuakse Ida-Eesti tüüpiliste ja haruldaste soo-, metsa- ja rannikumaastike ning pärandkultuuri kaitseks. Loodav rahvuspark paikneb Ida-Viru maakonnas Alutaguse, Lüganuse, Jõhvi ja Toila valdade territooriumil.

Moodustatakse Varbla looduskaitseala Pärnumaal

Keskkonnaministerium annab teada

Foto Wikimedia

Sõmeru tuletorn

Pärnumaal Varbla hoiuala baasil moodustatakse Varbla looduskaitseala, et kaitsta ja säilitada väärtuslikke metsa-, soo- ja rannikukooslusi ning merikotka elupaiku.

Kaitseala asub Pärnu maakonnas Varbla vallas Rannaküla, Mäliküla ja Varbla külas. Sealsed väärtuslikud elupaigatüübid on liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, vanad laialehised metsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad, püsitaimestuga kivirannad, hallid luited ning kuivad niidud lubjarikkal mullal.

Varbla looduskaitseala pindala on 265 ha, millest 112 ha on riigimaa ja 153 ha eramaa. Kaitstava ala pindala väheneb looduskaitseala moodustamisel eramaade arvelt 16 ha võrra. Kogu ala kuulub sihtkaitsevööndisse.

Ilvese saakloomadest - jäneslastest

Avapilt
Kuidas suvel halljänesel ja valgejänesel vahet teha?
Sisu

Halljänese kõrvad on pikemad kui valgejänesel. Pildistatud juunikuus.
Fotod: Remo Savisaar

 

Sel korral tuleb lühidalt juttu jänestest, kes teinekord ilvese toidulauale jõuavad. Meie looduses võib kohata kahte liiki – hall- ja valgejänest. Mina kutsun halljänest põllujäneseks ning valgejänest metsajäneseks. See iseloomustab keskkonda, kus nad peamiselt tegutsevad. Teinekord nende teed ka ristuvad ja nii võib valgejänest kohata metsade vahelisel põllul ja vastupidi.

 

Looduskalendri minutid Vikerraadios: Kaseseemne külv

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Fotod Arne Ader ja Vello Keppart

Kaseurvad

Kaseurvad

Kas olete märganud, kuidas eelmise nädala lõpul läksid kased äkki kollaseks? Ja mitte nii nagu igal aastal, kui sel ajal tekivad kaskede rohelisse soengusse esimesed kollased triibud.

Mõned kased ongi kohe sügiseselt kollased. Siiski ei tähenda see seda, et sügis sel aastal kuidagi varem tuleks, vaid seda, et kased on kuivuse ja veerežiimi suhtes hästi tundlikkud. Kuivus sunnib esimesi puid juba kollaseid lehti pudistama.

Kuid sügiseselt punased on juba ka toomingad, teeradadelt võime leida esimesi tulipunaseid lehti ja puud on ootamatult raagus. Toomingas ongi esimene puu, kes meile sügiseilminguid näitab.

Aga kui kaskede juurde tagasi tulla, siis kas olete märganud, mis nendega veel juhtunud on?

Punarind omas keskkonnas

Pildistas ja video salvestas Ahto Täpsi

Punarind

 

Punarind        Erithacus rubecula

 

Punarindadest on põhjust kõnelda sest nad pesitsevad teistkordselt ja nende arvukus peaks hetkel küündima vähemalt miljoni isendini sest esimese pesakonna noorlinnud juba lendavad ning isaslind tegeleb nendega. Emaslind kas muneb või haudub juba teist kurna ja isaslind tuleb pesapoegade koorudes emaslinnule appi neid toitma. Esimene põlvkond peab sellest ajast ise toime tulema.

Looduskalendri minutid Vikerraadios: Kes on kaameras?

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Veebikaamera pildid LK foorumi liikmetelt

Igal aastal juhtub juulikuus tavatuid asju. Näiteks tuleb merikotkas meile Kütiorgu oma selleaastast poega näitama. Või lendab must-toonekurg keset päist päeva mu auto nina eest üle pea.

Suurtel ja varjatut pesaelu elanud lindudel on möödas need kuud, kus inimesest kõigest hingest eemale taheti hoida, et oma järeltulevat põlvkonda salavarjus hoida.

Nii nägimegi neid suvel ainult veebikaamerast, mis Looduskalendri meeskonna poolt pesadesse pandud.

Kotkaperekond tegutseb läheduses, linde on nii kuulda, kui näha

29. NÄDAL 16.7.2018.- 22.7.2018. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Harilik  parukapuu  talub  kuumust  ja  põuda  

Kuumus  ja  kuivus  jätkusid.  Päeviti  tõusid  maksimaalsed  õhutemperatuurid  25  kraadini  ja  üle  selle.  

Nädala  kõige  kõrgemaks  termomeetrinäiduks  registreeriti  teisipäeval  31,2  °C.  Öösiti  langesid  minimaalsed  õhutemperatuurid  14...18  kraadini.  Ööpäeva  keskmine  õhutemperatuur  oli  3...8  kraadi  võrra  normist  kõrgem. 

Vihma  sadas  nädala  jooksul  Jõgeva  linna  idapiiril  asuva  meteoroloogiajaama  järgi  5  mm  ja  Jõgeva  aleviku  automaatjaama  järgi  3  mm.  Kuna  temperatuur  oli  kõrge  ja  vee  defitsiit  mullas  juba  nii  suur,  siis  sellest  vihmakogusest  ei  aidanud,  et  põud  taimede  jaoks  lõpeks. 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.