juuli 2018

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Interneti ülekanded, rajakaamerad ja GPS-seadmed pakuvad lindude, sealhulgas vähearvukate liikide (näiteks kotkaste) pesitsuse üksikasjade kohta teavet mahus, mille kogumine varem ei olnud võimalik; enne seda oli ainus viis andmete kogumiseks töömahukas ja ebaefektiivne pesa jälgimine varjest.

Oluline linnu pesitsusedukust määrav tegur on saabumine pesitsusalale, veel olulisem aga pesitsuse algus ehk esimese muna munemise aeg. Arvukad uuringud erinevatel linnuliikidel tõendavad, et varem pesitsema hakkavad linnud on edukamad, teistest hiljem lennuvõimestuvad noorlinnud aga viletsamad ja nende elujäämus on väiksem.

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Urmas Tartes

Seitsetäpp-lepatriinud joovad põldohaka mahla

Pärnumaalt tuleb aina teateid, et mereäär on paksult lepatriinusid täis ja küsitakse, mis seesugune enneolematu asi küll võiks tähendada?

Kel suviti rohkem asja vete äärde, need teavad, et lepatriinude merepäevad pole siiski midagi harukordset. Mina mäletan hästi, kuidas aasta enne kooli mängisin Kabli rannas lepatriinudega ja neid oli siis tõesti täis kõik kaldavallid, suuremad kivid ja pillirootutid. Mõni kaldale tulev laine oli lepatriinude punaselgadest suisa kirju.

Ka tänavu on enim teateid just Treimanist Valgerannani. Aga neid masskogunemisi on varemalt olnud ka Osmusaarel ja mäletan ka sellest sajandist üht aastat Peipsi ääres, kui piisas vaid rannas puupulga ülestõstmisest, kui selle alune lepatriinudest punas.

Tutvustab Tiit Hunt, www.rmk.ee
Ülekande võimaldavad Elisa ja EENet

  //--> //-->

Fotod Arne Ader

Lapsuliblikas

Lapsuliblikas         Gonepteryx rhamni

Tänavu sai esimesi äsja koorunult säravkollaseid isas- ja kahvatumaid emaslapsuliblikaid märgatud juba mõne nädala eest. Põuane suvi justkui kiirustaks ja sellega koos looduses toimuv.

Lapsuliblikate elukorralduses jagub tähelepandavat. Näiteks liblikad puhkavad suvel päris palju. Mõnepäevase aktiivse elutegevuse ja toitumise järel võetakse puhkust mõneks päevaks, vahel koguni nädalaks. Lapsuliblikate elutsükkel käibki selliste diapausidega ning muidugi mõjutavad seda ka ilmad.

Veebikaamera pildid UteL. LK foorumist

Kes on kes? Foorumi vaatajad panid kurepoegadele nimed.

Fotod Arne Ader

Arujumikas

Arujumikas                 Centaurea jacea

Põldjumikas               Centaurea scabiosa

Pilt, video ja lugu Ahto Täpsi

Pesapojad

Hall-kärbsenäpp       Muscicapa striata

Teist aastat järjest on hall-kärbsenäpp pesitsemas vana kõrvalhoone seinal. Algas pesaehituse ja munemisega juuni lõpus ning seejärel haudumisega.

Nüüdseks pojad natuke üle nädala vanad, vanalinnud pidevalt kuskil kõrgemal kohal istumas ja kiirelt putukat napsamas.

VIDEO:

Kirjutas Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Tarupettäi Ähijärve külas (2018)

Igal aastal muutuvad suve teisel poolel mesindushuviliste foorumid ärevaks. Üks või teine saadab pilte, kuidas korjelennult saabunud mesilinnud algul kummaliselt käituvad ja seejärel massiliselt surevad.

Kurb on, sest kuigi põllumehed püüavad siis tõestada, et mürke on põllule pritsitud õigel ajal ja normi piires, näevad mesinikud muud.

Need väikesed usinad põldude tolmeldajad näitavad meile selgelt ära, et toit mida me tänapäeval kasutame, on ülimürgine. Ja kui me koheselt rapsiõlist mürgitust ei saa, nii nagu meie väiksemad tiibadega velled, siis aja jooksul kuhjub mürk meie organismi ja võime samamoodi varsti haigevoodis siputada, nagu mesilinnud oma taru ees.

ERR arhiiv

Eesti Telefilm 1978

Video:  LINK

„Tavaline rästik“ kuulub nende filmide kihistusse, mis on pühendatud loomadele, kelle suhtes inimeste ettekujutus on kõige ekslikum. Nii on oma filmi kohta maininud autor, Rein Maran.

Filmis näete üpris haruldasi kaadreid.

Hääd vaatamist!