juuli 2018

Tähelepanekud edastab Aivar Leito

Veebikaamera pilt UteL, LK foorumist

Head linnusõbrad veebikaamerate jälgijad.

Olen pidev linnukaamerate vaataja ja seal nähtu üle mõtiskleja, et kes mis miks ja kuidas sh pesaelu poegade pesaelu sünnist saati.

Olen avastanud nii ühiseid jooni kui ka erisusi sõltuvalt liigist, poegade vanusest ja muudest teguritest sh vanemate suhe poegadega ning välismõjud.

Must-toonekure poegade puhul on silma torganud, et nende omavahelised suhted on tihedad ning näha on olnud palju erinevaid käitumisi ja vastusreaktsioone.

Kuni viimase ajani magasid kõik kolm poega enamasti tihedalt koos nii öösel kui päeval ning suhtluse hulka kuulusid pidevalti erinevad kurguhäälitsused, sisinad ja nokaklõbinad, aga ka teineteise sulgede sugamine ja näkitsemine...

Fotod Vikipeedia

Signaalvähk

Signaalvähk ehk tähnikvähk      Pacifastacus leniusculus

Kuni 2008. aastani oli meie vetes jõevähk ainus teadaolev vähiliik, kuid nii pole see jäänud.

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Fotod Arne Ader

Luigelill

Põdrakanep on oma õiekobara pikalt lahti venitanud ja juba õitseb selle ülemine tutt. Karvane pajulill aga alles alustab ja väikeseõieline on ikka veel meeste hädade leevendamiseks korjamisküps.

Kollased ilmasambad - vägiheinad sirutavad end kõrgelt üle niitude, nii kollasekarva üheksavägine, kui ka sinkja südamikuga must vägihein. Nende madalam ja hõredam koopia maarjalepp, aga hakkab juba õitsemist lõpetama.

Palderjan pudistab viimaseid roosakaid õisi ja kui tema juur välja kaevata, on sellel juba vänge kassihimurohu lõhn. Lääne-Eesti teede ääres õitseb valge sõlekujuline metsporgand, kollane moorputk aga juba lõpetab.

Foto Arne Ader

Üheksavägine

Üheksavägine          Verbascum thapsus

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Fotod Arne Ader

Laialehine hundinui

Sattusime Mikuga kord konverentsile, kus itaalia teadlased tegid ettekande uuringust, mis näitas, et kui õues on üle 25 kraadi, siis hoiduvad inimesed varju või veekogude äärde.

Sedasama võime me näha praegu oma armsal kodumaal. Kuuma eest poevad inimesed täispuhutud basseinidesse, tiikidesse, järvedesse ja merre.

Ja see on hetk, kui meil jätkub silmi ka veetaimede jaoks. Kas olete märganud, et hundinuiadel on juba pruunid pikad nuiad otsas, nende rohelised krõmpsud varred pole enam nii mahlased süüa. Olete ju ikka proovinud ülessikutatud hundinuia vart koorida lehtedest nagu banaani ning süüa seda varre heledat ja mahlast alumist otsa? Skaudid kasutavad seda esmaseks näljakustutuseks.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Talinisu  küpsemas 

Nädal  kujunes  kuumaks  ja  jäi  kuivaks.  Nädala  esimesel  poole  oli  päeviti  sooja  22...23  kraadi,  nädala  lõpuks  aga  tõusid  maksimaalsed  õhutemperatuurid  29...30  kraadini. 

Minimaalsed  õhutemperatuurid  langesid  öösiti  11...15  kraadini.  Kõige  suurem  ööpäevane  temperatuuri  kõikumine  oli  pühapäeval  —  17,5  kraadi  (maksimaalne  30,0  ja  minimaalne  12,5  °C).

Vihma  tibutas  Jõgeval  mitmel  päeval,  kuid  linna  idaserval  nii  vähe,  et  ilmajaama  sademete  mõõtja  neid  ei 

registreerinud.  Laupäeval  esines  äikest  ja  linna  lääneosa  sai  ka  nii  palju  vihma,  et  tekkisid  mõned  loigud  asfaldile.  Samuti  oli  sademeid  mõõta  alevikus  asuval  automaatilmajaamal  (1,2  mm). 

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Kibuvits

Meie kõige kõlavama häälega laululinnud on oma väe kaotanud. Käol on odraokas kurgus – kui ta üle lageda lendab, ei jälita teda vihane linnuparv. Ööbikki on vakka, üksnes peoleo vilistab edasi.

Linnurahvas annab ilmale praegu hoopis teise kõla. Laulavad peamiselt põõsalinnud ja roolinnud. Alailma ilmestavad helitausta mõne linnulapse appihüüded: haigrulapsed järve ääres, kakulapsed öös või kuldnokalapsed sajapäisest kuldnokaparvest. Siiski, jah, peoleo vilistab edasi, üsna sageli kräunub ka vihma – ja hoovihma tuleb nüüd aina ja aina.

Karusepäev, 13. juuli lõpetas suve valgema ja kuivema poole.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Lindude vananemise uuringud on näidanud, et pikaealistel lindudel vananedes sigimisedukus väheneb. Lühiealiste lindude, sealhulgas paljude värvuliste kohta ei ole sellealaseid muutusi võimalik täpselt uurida, kuna nemad sigivad elu jooksul enamasti vaid korra. Kogu elu jooksul ühes kohas – näiteks laiul – pesitsevad kajakad on aga vananemisuuringuteks just sobilikud.

Veebikaamera pilt Rita, LK foorumist

Emaslind Tiiu ja kotkapoja hea suuruse võrdlus

Suur-konnakotkas         Aquila clanga v. Clanga clanga

Fotod Arne Ader

Moorputk

Harilik moorputk        Pastinaca sylvestris

Harilikud moorputked jäävad silma kuivematel tee- või põllupeenardel ka jäätmaadel. Silmapaistvaks ei muuda taime ainult tema kõrgekasvulisus, mis teiste heintaimede seast välja paistab, vaid üleni kollakasroheline värvus ning õite veidi teist tooni rohekaskollane. Sarnastes värvides putki meil teisi ei kasva.

Keskkonnaministeerium annab teada

Foto Arne Ader

Väike-konnakotkas

Väike-konnakotkas         Clanga pomarina

Kaitse alla võeti väike-konnakotka 37 uut püsielupaika ning muudeti seniste, 2010. aastal moodustatud püsielupaikade piire nii, et need hõlmavad tegelikke lindude elutsemispiirkondi.

Fotod Arne Ader

Põldmagun

Põldmagun        Papaver dubium

Põldmagunat leidub kogu Eestis, kus kasvab sageli üksikute taimedena. Läänepoolsemas Eestis ning meie saartel võib pilt avaneda kaunitest mooniväljadest.

Umbrohuna tuntud põldmaguna juurestik on rohimisega kergelt kõrvaldatav, aga kes kaunitare rohib? Meile ja pea kogu Euroopasse jõudnud moonid jõudnud koos inimestega.

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Loodusheli Veljo Runnel

Emaslind oli sõnajalgade vahel olevalt pesalt lahkunud…

Metskurvits        Scolopax rusticola

Metskurvitsatel pole mitte järelkurn , mis munetakse peale esimese pesitsemise ebaõnnestumist vaid neile on teine pesitsemine liigile omaselt suhteliselt tavapärane.

Isalinde on pesametsas kuulda, lennates õhtusel ajal oma „krooksumise“ saatel madalalt metsa kohal ja oodates emaslinnu vastust, et siis temakese juurde maanduda ning mängu alustada

Metskurvitsa mängulennul tekitatavad hääled: LINK

Video salvestas Liz, LK foorumist

Kurepojad tuuakse tagasi pesasse

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Täna said kurepojad omale saatjad selga ja rõngad jalga. Urmas Sellis koos teiste linnumeestega võttis töö ette ja seda mitte pesas, vaid pesa all – toiming võttis aega. Päevasel ajal on vanalinnud toidujahil ja linnumeestel väiksem võimalus vanalindudele „vahele jääda“.

Nähtavad jalanumbrid on kurepoegadel 7163, 7161 ja 7162. DNA analüüsi annab kurepoegade sulgede analüüsimisel soolise vastuse.

Foto Arne Ader

Lillakas

Lillakas        Rubus saxatilis

Ilusad läikivad ja lihakad punased luuviljad paiknevad varrel ühe kuni viie kaupa. Luuseeme on suur, kuid söödav osa, mahlakas pealispind õhuke. Murakate suurde perekonda kuuluvad lillakad on muidu maitsvad, mõnusalt hapukad ning viljad sisaldavad endis hulga kasulikke aineid, aga isu saab nende nokkimisest varsti otsa ja vähene hulk pole kunagi korjajale lusti valmistanud.

Lillakad eelistavad niiskemat ja lubjarikkamat kasvukohta: kruusateede veeri, põllupeenraid, kuivades salumetsades või nooremates palumetsades ja seda üle Eesti.

ERR arhiiv

Eesti Telefilm 1989

Video: LINK

Vanameistri autorifilm. Rein Maranit konsulteeris tol ajal ämbliku-uurijana tuttav Asta Vilbaste.

Suvepuhkuste ajal kohtuvad inimesed ämblikega sagedamini ja on mida ka lastele rääkida nende olendite tegemistest.

Head vaatamist!