juuli 2018

Keskkonnaministeerium annab teada

Foto Ivo Kask

Kauksi rannas

Viimastel päevadel on Peipsi ääres puhkajad täheldanud kaldaäärses vees ja kallastel hulgaliselt surnud kalu. Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna spetsialistid ning Eesti kalateadlased kinnitavad, et kalade massilise hukkumise taga on erakordselt kuum ilm.

Selline kurb vaatepilt nagu praegu ei avane Peipsi ääres sugugi esimest korda. Ka varasemate kuumalainete ajal on kaldaäärsed olnud täis surnud kalu. Selle tingib vee õitsemine, mis tekib soojal ja tuulevaiksel suvel  siis, kui vees on palju fosforit ja vähe lämmastikku. Siis tekib palju biomassi, mis hakkab lagunema.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Lindude paarumiskäitumine, partnerlussuhted ja kaasade kvaliteet on teadlasi huvitanud juba ammustest aegadest. Täna muuhulgas teame, et emaslinnud eelistavad paaruda kirka sulestiku või kõlavalt laulva isasega, aga ka seda, et lindude seas on võrreldes teiste organismidega valdav monogaamsus, millel on teiste paarisuhtetüüpide ees mitmeid eeliseid. Vanuse ja kogemusega võib tõusta paari sotsiaalne staatus, mis tagab parema ligipääsu ressurssidele (pesitsuskohale, toitumisalale) ning suurendab seeläbi sigimisedukust. Sealjuures on sageli eelistatud kõrgema sotsiaalse staatusega partnerid, kuna see tõstab ka teise partneri seisundit.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Pargitiigi  servas  alustas  õitsemist  pilliroog 

Kuumus  ja  põud  jätkus. 

Ööpäeva  keskmine  õhutemperatuur  püsis  22...27  kraadi  piires,  mis  on  viimase  96  aasta  keskmisest  5...10  kraadi  võrra  kõrgem. 

Maksimaalsed  termomeetrinäidud  tõusid  päeviti  28...32  kraadini.  Esialgu  olid  ööd  veel  jahedad  12...18  kraadise  minimaalse  õhutemperatuuriga,  kuid  nädala  lõpus  ei  langenud  ka  öösiti  enam  minimaalne  õhutemperatuur  alla  20  kraadi. 

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Pildistas Mairit Kallaste

Valge-toonekurgede pesaalune jooginõu. Eilne lugu LK-s: LINK

Ilmavana on ikka vihmaga nii kokkuhoidlik, et tasapisi hakkavad kuivama juba ka kõik seisuveekogud.

Mu vend Enn Vilbaste ütleb, et ei mäleta Nigula raba järves nii madalat veeseisu – isegi kivid, mida kunagi näha pole olnud, on juba veest väljas. Rabaäärsed tiigid on kuivanud tilgatumaks. Kobraste elu läheb nüüd igatahes kriitiliseks.

Aga janus on ka kõik taimed ja loomad. Õhtuhakul võime allikate ja jõgede ääres kohtuda selliste loomadega, kes kunagi end näha ei anna.

Kirjeldus ja pildid Irja ja Arvo Salumets

Metskits ehk kaber        Capreolus capreolus

22.juunil nägime imelist pilti oma koduõuest välja sõites. Mõned meetrid meist eemal imetas kits poega. Kuna tuul oli meie poole, siis ei kuulnud loom meid. Jätsime auto seisma ja abikaasa tegi mõned pildid, mida tahaksime jagada.

Pildistatud Lääne-Virumaal, Väike-Maarja vallas, Edru külas. Aeg 22.06.2018. umbes kell 15.00

Kirjutas ja pildista Mairit

Valge-toonekurg         Ciconia ciconia

Meie maja lähedal elavad juba 10 aastat valge-toonekured. Sellel aastal on neil kolm järeltulijat. Seoses väga kuiva suvega, panime aeda kausi veega. Paar päeva tagasi lennuvõimestusid noored kured ja vanemate eeskujul hakkasid ka nemad kausist vett joomas käima. Veekaussi nauditi ikka täiega - kaks noort laskusid sinna juurde, hoidsid nokad vees ja tundsid tükk aega jahedast veest mõnu. 

See oli nii vahva vaatepilt, et mõtlesime seda ka teistega jagada.

Linnuvaatleja annab teada, www.linnuvaatleja.ee

Linnuvaatleja määramisvõistluse 6. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 31. juuli südaööni.

http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2018

Küsimused leiab siit:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK
 

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Emasloom tuli järelkasvule metsaasukaid tutvustama

Metskits ehk kaber       Capreolus capreolus

Metskitse pereelu koos tänavu mais, juunis sündinud tallega. Emasloom imetab talle umbes neli kuud. Kokku jäädakse kuni tuleva aasta emaslooma uue poegimiseni.

Metsadest kostub sokkude haukumist ja metskitsede innaaeg kestab veel.

Sokk haistab emaslooma näärmete aktiveerunud lõhna need paiknevad tagajalgade sõrgade vahel. Innaaeg kestab kitsel vaid paar päeva ning sel ajal pereelu tallega katkeb.

Kirjutas Kristel Vilbaste

Foto Wikimedia

Emajõe kett: meeleavaldus Tartu lähedale kavandatava tselluloositehase vastu Tartus Kaarsillal, 19. mai 2018

ERR arhiiv

Eesti Telefilm 1983

Vaata filmi: LINK

Euroopa naaritsa hääbumise lugu.

Filmis kõlab idee, luua euroopa naaritsa hoiuala Hiiumaale ja tänaseks ongi mõte teostunud.

Filmi autor Rein Maran.

Head vaatamist ja kaasa mõtlemist.

Veebikaamera pilt Silke, LK foorumist

Kaja on üksinda koju jäänud

Kalakotkas      Pandion haliaetus

Kalakotkapaari Irma ja Ivo pesaelu algas esimese kotkapoja koorumisega 4. juunil. Seega peatselt saavad kõik kolm riburada pidi kahe kuuseks. Lennuharjutused käivad, toidupuudust pole ja lennates ei tundu ilm ka nõnda palav.

Aga eluks vajalikke kotkatarkusi on vaja omandada oi kui palju…

Nimedest ja kotkapoegade kaalust saab lugeda, kui huvilisel vahele jäänud: LINK

Keskkonnaministeerium annab teada

Veebikaamera pilt: Starling, LK foorumist

Seal, kus paiknes looduskalendri veebikaamera enam metsa pole, kuid jääb tulevase rahvuspargi territooriumile

Vabariigi Valitsus otsustas oma heaks kiita looduskaitseseaduse muutmise eelnõu, millega moodustatakse uus, Alutaguse rahvuspark. Järgmiseks arutab rahvuspargi loomist Riigikogu.

Alutaguse rahvuspark luuakse Ida-Eesti tüüpiliste ja haruldaste soo-, metsa- ja rannikumaastike ning pärandkultuuri kaitseks. Loodav rahvuspark paikneb Ida-Viru maakonnas Alutaguse, Lüganuse, Jõhvi ja Toila valdade territooriumil.

Keskkonnaministerium annab teada

Foto Wikimedia

Sõmeru tuletorn

Pärnumaal Varbla hoiuala baasil moodustatakse Varbla looduskaitseala, et kaitsta ja säilitada väärtuslikke metsa-, soo- ja rannikukooslusi ning merikotka elupaiku.

Kaitseala asub Pärnu maakonnas Varbla vallas Rannaküla, Mäliküla ja Varbla külas. Sealsed väärtuslikud elupaigatüübid on liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, vanad laialehised metsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad, püsitaimestuga kivirannad, hallid luited ning kuivad niidud lubjarikkal mullal.

Varbla looduskaitseala pindala on 265 ha, millest 112 ha on riigimaa ja 153 ha eramaa. Kaitstava ala pindala väheneb looduskaitseala moodustamisel eramaade arvelt 16 ha võrra. Kogu ala kuulub sihtkaitsevööndisse.

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Fotod Arne Ader ja Vello Keppart

Kaseurvad

Kas olete märganud, kuidas eelmise nädala lõpul läksid kased äkki kollaseks? Ja mitte nii nagu igal aastal, kui sel ajal tekivad kaskede rohelisse soengusse esimesed kollased triibud.

Mõned kased ongi kohe sügiseselt kollased. Siiski ei tähenda see seda, et sügis sel aastal kuidagi varem tuleks, vaid seda, et kased on kuivuse ja veerežiimi suhtes hästi tundlikkud. Kuivus sunnib esimesi puid juba kollaseid lehti pudistama.

Kuid sügiseselt punased on juba ka toomingad, teeradadelt võime leida esimesi tulipunaseid lehti ja puud on ootamatult raagus. Toomingas ongi esimene puu, kes meile sügiseilminguid näitab.

Aga kui kaskede juurde tagasi tulla, siis kas olete märganud, mis nendega veel juhtunud on?