august 2018

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Luigelill 

Ööpäeva  keskmine  õhutemperatuur  kõikus  nädala  esimesel  poolel  15...16  °C  piires,  mis  on  normile  lähedane.

Kõige  madalamaks  jäi  päevane  õhutemperatuur  sajusel  kolmapäeval,  kui  sadas  vihma  (ööpäevane sajusumma  7  mm)  ja  maksimaalne  õhutemperatuur  tõusis  ainult  18  kraadini. 

Alates  neljapäevast  muutus  ilm  soojemaks.  Nädala  kõige  palavamaks  päevaks  kujunes  laupäev,  kui  maksimaalne  õhutemperatuur  tõusis  ligi  27  kraadini  ja  öösel  oli  sooja  17  °C.  Ööpäevaseks  keskmiseks  õhutemperatuuriks  arvutati  21,7  °C,  mis  on  tavapärasest  6,5  kraadi  võrra  kõrgem. 

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Pasknäär

Kas olete märganud, kui palju on sel aastal tammetõrusid. Hea tõruaasta pidi tooma paksu lumega talve.

Kuivus pudistas tõrusid maha juba juuli lõpus. Aga sellist tammetõru ei saa kaua taskus kanda, veel puitumata koor tõmbus kiiresti mustaks ja tõrukene kipra. Seega on neid veel vara korjata, nagu ka sarapuupähkleid, mille tuum alles üsna heinamaitsega.

Ometi on tõrude otsijaid juba palju. Eelkõige tassivad neid hõisates pasknäärid. Ja kuigi pasknääri nimi kõlab eesti keeles suhteliselt halvakõlaliselt, on ta väga ilus lind.

Proovige vahel mõne tamme juures lindu jälgida.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kormoranide (Phalacrocorax carbo sinensis) arvukus on Euroopas, sealhulgas Eestis, aastatega üha kasvanud – kui 1983. aastal talvitas Euroopas 91 000 lindu, siis 2003–2013 loendati juba 600 000–690 000 isendit. Sellisel määral liigi arvukuse suurenemine on põhjustanud probleeme kaluritele ning pannud otsima tõhusaid lahendusi kalavarude kaitsmiseks talvitamisaladel peatuvate kormoranide eest.

Seni ei olnud Kesk-Euroopasse talvitama koonduvate lindude päritolu teada, mis tegi omakorda küsitavaks talvitavate lindude ohjamise tõhususe lokaalsete pesitsuskolooniate ohjamisel. Siiski on konflikti lahendamiseks vaja liigi arvukuse kõrval uurida ka talvitamisalasid – kas linnud talvitavad ühes kohas või talvitavad erinevate asurkondade linnud erinevates kohtades.

Ilma filtriteta pildistatud vikerkaare foto saatis Allar Maaring

Leisi vikerkaar

Päikesepaiste vaheldumise vihmahoogudega toob taevasse arvukalt vikerkaari.

Vikerkaar on optiline nähtus - valguse murdumine, peegeldumine ja difraktsioon veepiiskades. Inimese silm eristab - punast, oranži, kollast, rohelist, sinist, tumesinist ning violetset. Vahel näeme mitut vikerkaart ehk peavikerkaare kohal ümberpööratud värvide järjestusega kõrvalvikerkaari.

Vikerkaar tekkib üksnes siis, kui päike ei ole horisondist kõrgemal kui 40°.

Fotod Arne Ader

Harilik maavits

Harilik maavits       Solanum dulcamara

Harilik maavits on meie looduses täitsa tavaline mitmeaastane poolpõõsas. Kasvada meeldib taimel hõredamas metsas või niiskemas võsastikus, aga ka veekogude kaldaaladel. Maavits ronib oskuslikult mööda võrkaeda.

Kergelt mürgised marjad on lagedamatel kasvukohtadel juba värvunud, rippudes kaunilt läikides viljaraagude otstes ja oleks hea valguse käes justkui valgust läbikumavad... Lehed südajad, teritunud tipuga.

Linnuvaatleja annab teada, www.linnuvaatleja.ee

2015. aasta juunis tegi ornitoloog Rafael Bessa Brasiilia savannis välitöid ja kuulis tundmatut linnulaulu. Ta salvestas hääle ning mängis selle uuesti ette, et laulja kohale meelitada. Ettevõtmine läks korda ja Bessa nägi pruunikat tuvi, kelle tiibadel särasid sinised täpid. Lindude hilisemal määramisel fotodelt selgus tema suureks üllatuseks, et tegu on kampo-värbtuviga (Columbina cyanopis), keda kohati viimati 1941. aastal ja peeti tänaseks väljasurnud liigiks.

Kirjutas Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Suitsusaun Leigo talus

Ma olen saunainimene. Minu lapsepõlvekodus ei olnud sooja vett ega vanni, nii käisime igal nädalavahetusel linnasaunas. Mäletan seda vahvat jalutuskäiku, kui tee peal sai saiaga söödetud parte ja saunas esimese asjana ostetud viht ja pudel limonaadi. Põnev oli vaadata, kuidas üksteisega mitte väga tuttavad inimesed palve peale selga pesid. Ja kuidas lapsedki lava peale võeti, seal tuli istuda vaikselt ja tasuks said kaselehe endale kõhupeale kleepida. Veega ei laristatud, seda kasutati kaks kausitäit ja vaid peale lavalt tulekut ja lõpetuseks käidi dušši all. Koju jõudes kuulasime Horoskoobi laule ja nii tundus mulle, et just sellised ongi Eesti saunakombed.

ERR arhiiv

Eesti Telefilm 1994

Vaata filmi: LINK

Filmi peategelaseks on looduseuurija Juhan Lepasaar. Iseolemine, rikkuste otsimine iseendas ja ümbritsevas teevad sellest mehest harukordselt rikka, sisemiselt tervikliku ning elujõulise inimese.

Filmi autor Rein Maran, operaatoriteks Rein Maran ja Tõnu Talpsep, helilooja Urmas Sisask, helirežissöör Enn Säde, monteerija Margit Maran.

Mõtisklusainest veerandsada aastat tagasi toimunust. Head vaatamist!