august 2018

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Humal. Emastaim käbidega

Sel aastal on eestimaisetel liaanidel raske – nii tara-seatapp, kui ka kassitapp püüavad võimalikult maad mööda väänelda.

Ainsad, kes kuuma õhku end rippuma seadsid olid humalad.

Ja mu sanglepa segadikus on väänduvatel humalatel nüüd juba ilusad rohelised käbid otsas.

Muidugi tuntakse humalat eelkõige õlleviha tekitajana, aga ta on väärt ravimtaim ja teda tasub praegu lepikutesse jõgede kallastele korjama minna.

Põnev on see, et humala varred väänduvad suvalise toe ümber ja seda teeb ta enamasti kellaosutiga samas suunas. Selle tegutsemise jälgimiseks tasub endale kodu juurde humalaväätidest tapuaed rajada.

Humala verinoori võrseid saab toiduks tarvitada, nagu sparglit. Kuid suurim väärtus on siiski humalakäbidel endil.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kagu (Rhynochetos jubatus) on Uus-Kaledoonia saarestiku ainus tänaseni elusolev lennuvõimetu linnuliik. Kolm kümnendit tagasi kirjeldati saarestikust leitud 1800 aasta vanuste luude põhjal kagu sõsarliiki Rhynochetos orarius, kes oli 16–41% suurem ja 40% raskem. Siiski seavad Poola teadlased sõsarliigi olemasolu kahtluse alla ja peavad tõenäolisemaks, et tegu on ühe ja sama liigiga.

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Sookurekogum

Lauritsapäevaga, 10. augustil ja rukkimaarjapäevaga, 15. augustil saavad hoo sisse ka sügistööd.

Muistsel ajal külvati nende päevade paiku rukist ja vaadati taevasse, kas külvikured lendavad kõrgelt või madalalt. Kui kõrgelt, kasvab rukkile pikk vars, kui madalalt, siis lühike. Õunale tuleb maitse külge ja metsad saavad marjarikkaks.

Taevasse tasub nüüd vaadata ka teisel põhjusel. Esiteks on öötaevas, kui parasjagu pilvi ei ole, täis lendavaid tähti, perseiide. Neid kukub mõnel ööl parasjagu niipalju, et jõuate kõik oma soovid ära soovida. Kindlasti võiks üheks sooviks olla näha virmalisi ja nende hooaeg on nüüd samuti käes.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Pihlaka  oks  kollaste  lehtedega  

Ööpäeva  keskmine  õhutemperatuur  kõikus  nädala  jooksul  15  °C...25  °C.  Kõige  kuumemad  ilmad  olid  neljapäeval  ja  reedel,  kui  päeval  tõusis  õhutemperatuur  ligi  31  kraadini. 

Kõige  jahedamaks  kujunes  ilm  pühapäeval,  mil  päevane  õhutemperatuur  tõusis  ainult  20  kraadini.

Nädala  minimaalseks  õhutemperatuuriks  registreeriti  kolmapäeva  öösel  6,4  °C  ja  kõige  soojemal  ööl  (reedel)  jahtus  õhk  ainult  18  kraadini. 

Vihmamärg  mets  aurab

Fotod Arne Ader

Rannavall käokannustega. Vormsi

Harilik käokannus        Linaria vulgaris

Tänavuse põuaga käokannused ülekuumenenud klibuvallidel  tavapärase lopsakusega ei hiilga.

Harilik käokannus ehk meie looduse omamaine lõvilõug on täiesti tavaline, mailaste sugukonna kuuluv mitmeaastane taim.

Kasvukohtadeks: kuivad niidud, tee- ja põlluveered, jäätmaad, liivikud ka kivised rannavallid. Taimed lepivad kergemate muldade ja avatud kasvukohaga. Niidukamaras käokannus teiste taimede konkurentsis vastu panna ei jaksakski.

ERR arhiiv

Eesti Telefilm 1986

Vaata filmi: LINK

Filmi autoriks vanameister Rein Maran

Televisioonis vähe näidatud film nii looduse teabelisest, kui emotsionaalsest poolest, kui nende seosest.

Hääd vaatamist.

Kirjutas ja pildistas Andro Truuverk, loodusmuuseum@ut.ee

Kirju-tumesilmik     Lasiommata megera

08. augustil 2018 püüdis Tartu Ülikooli teadlane Andro Truuverk kinni esimese kirju-tumesilmiku Eestis. Liblikas leiti Treimanist, Pärnu maakonnast.

TÜ Loodusmuuseum, http://www.natmuseum.ut.ee/

Foto Urmas Tartes

Kas sul on kodus kollektsioon linnusulgedest, munadest või pesadest? Või hoopis putukakogu? TÜ Loodusmuuseum hakkab üle-euroopalise projekti ICEDIG (http://icedig.eu) raames kaardistama loodusteaduslikke erakogusid. Taolised erakollektsioonid võivad sisaldada väärtuslikku teavet mõne liigi, liigirühma või geograafilise piirkonna kohta, kuid on sageli teadusuuringutest kõrvale jäänud. 

Erakogude omanikke kutsutakse vastama küsitlusele, mis keskendub kogude digiteerimise teemadele. Küsitlus koosneb 20 küsimusest ja vastamine võtab aega vähem kui 15 minutit. Küsitluse leiab aadressilt: LINK

Foto Kalle Rahu

Tähistaevas

Täna öösel peaks pilvisus tähistaeva vaatlemist võimaldama, aga homme öösel võib paiguti sadada vihma. Kuuvalguse segamist pole sest kuu tõuseb alles pool neli varahommikul.

Pimeduse saabudes otsi ülesse põhjanael ning uuri taevalaotust. Esimese perseiidi märkamine võib tunduda vaid põgusa välgatusena, kuid silmad harjuvad vaatlejal ruttu.

Kuidas vaadelda? Katsu ennast mugavalt istudes vaatama seada, näoga veidi ida suunas, täpsemalt 35 kraadi põhjasuunast ida poole ning tõsta pilk horisondilt umbes 30-40 kraadi kõrgemale.

Foto Sander Sirelbu

Ilmad on jätkuvalt suvised, aga linnud pole unustanud oma päikesekalendri jälgimist. Osalejaid piiritajate paraadlendudel majade vahel jääb iga päevaga aina vähemaks. Küll aga on taeva all juba mitu nädalat näha olnud piiritajate sülemeid, mis viitab sügisrände algusele. Nad pole ainsad. Praeguseks on rändele asunud ka näiteks põõsa- ja roolinnud, ööbikud ja käod, karmiinleevikesed ja valge-toonekured. 

Fotod Arne Ader

Toomingamarjad

Harilik toomingas       Padus avium

Toominga õitsemise aegu tolmeldatud õitest on küpsenud mustad ja läikivad marjad.

Toomingamarjad on täiesti söödavad: maitselt hapukad, suure C-vitamiini sisaldusega ja organismile päris kasulikud. Kuid parkainete rikkad, muutes söömisel suu „paksuks“.

Iga vilja sees on suur ja kivikõva kestaga luuvili – rahvakeeli seeme, mille sisu on mürgine. Kui peaksimegi seemnekivi alla neelame ei juhtu midagi hirmsat - „kivi“ meie seedetraktis lihtsalt ei lagune.

Tänavu kahjustas võrgendikoi toomingaid suht vähemärgatavalt ja rohkem Põhja-Eestis.

Fotod Tiit Hunt ja Arne Ader

Emakala ehk kiviluts          Zoarces viviparus

Just pulmaaeg ongi sobiv võrdlus imetajatega, aga lugu on järgmine.

Isaskala viljastab marja emaskalas kehasiseselt ja emaskala munasarjas arenevad marjateradest maimud. Niisiis on kiviluts vivipaarne kala ehk meie ainuke elussünnitaja.

Fotod Arne Ader

Kiivitajad rändel

Kiivitaja       Vanellus vanellus

Juba paari nädala jagu liiguvad rannikul ringi kiivitajate salgad ja liigutakse rannikut pidi lääne suunas - meil pesitsenud kiivitajate ränne on alanud. Võime arvata, et tänavu pesitses meil umbes viiskümmend tuhat kiivitajapaari ja nüüd lisaks tänavused ilmakodanikud

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Sigur

Vanarahvas ütles, et kui augusti esimene nädal on palav, tuleb pikk ja külm talv ning lumi jääb kevadel kauaks maha.

Tänapäeva ilmatargad on seekord veidi oma suveennustustest ehmunud ja ei julgegi nii pikki prognoose ette võtta.

Küll tundub, et kogu loodus polsterdab end praegu vatiga. Ohakate viljatupsud on suured ja pehmed, põdrakanepi viljavill nagu suur udusulgede mägi. Maapinnale on tekkinud kuluhein, kuiv, mis kuiv. Vett pole mõnes Eestimaa kohas tulnud juba kolm kuud ja maad kaevates avastad, et nii sügavale kui kaevata suudad, on see tuhkkuiv.