august 2018

Pilt veebikaamerast Gavril, LK foorumist

Videoklipi salvestas  Birdfriend, LK foorumist

Kotkapoeg Jaak saabus pesale ilma küünistesse takerdunud plastikust jalarõngata…

Kalakotkas        Pandion haliaetus

Tubli, kui mida segab, tuleb sellest lahti saada.

Ega see oligi meie ainus lootus ja nii ka juhtus. Videost on näha, et küüniste kasutamine ei unune. Hea, et saime sellest teada kaamerapildi vahendusel, vastasel korral oleks see jäänud vaevama nii vaatajaid, kui kotkamehi.

Foto Arne Ader

Ädalalill

Harilik ädalalill        Parnassia palustris

Mida peaks meil suvepõuastele ja igavatele ädalatele praegusel ajal asja olema?

Aga sealt võib leida kergelt meelõhnalisi, kaunilt õitsevaid ädalalilli.

Taim ise on madal, kasvades oludest lähtuvalt kuni mõnekümne sentimeetri kõrguseks. Ega ädalalilledel poleks enne niitmist kõrgemakasvuliste taimedega konkureerides erilist õitsemise võimalust polnudki.

Maapinna lähedal märkame lehekodarikul pikarootsulisi munajalt südajaid ja terveservalisi lehti. Kaunis, aga habras õis paikneb üksikult lehetul varrel.

Kirjutas Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Kunagi kooliajal leidsin linnaraamatukogu kõige alumiselt riiulilt raamatu “Robinsoni jälgedes”. Olin siis Robinsoni mängude lainel ja üksikule saarele sattumine tundus ahvatlev ja põnev.

Kõike, mis sellega seotud neelasin raamatutest ja filmidest hooga. Tundus nii põnev, et kuidas hakkama saada ilma tsivilisatsioonita, süüa söögikõlblikke taimi, püüda kalu ja loomi ning teha ise tuld.

Hakkasin koguni päevikut pidama, asjadest, mis aitavad ellu jääda. Küllap kuluks tänapäeval selline päevik ära igaühele, kes ellujäämiskursusi harrastavad.

ERR arhiiv

Eesti Telefilm 1975

Vaata filmi: LINK

Rabamaastikud mõjuvad omajagu müstiliselt, olles üks vanimaid kooslusi kodumaa looduses ehk kena vaadata just enne „jõhvikahooaega“.

Filmimaastikku ilmestavad Anne Maasiku laulud.

Rein Marani autorifilm, mille operaatoriks Vallo Kepp ja heliloojaks Lepo Sumera.

Iidne Läänemere rahvaste tava

Muinastulede uuemaaegne komme sai meil alguse üle paarikümne aasta tagasi Hiiumaalt, lisandusid teiste saart lõkked. Nüüdseks edastaks tuhandete lõketega „häid soove“ juba aastaid üle kogu rannikuala.

Süütame lõkked päikeseloojangul ehk orienteeruvalt ja olenevalt ilmast kell kolmveerand üheksa.

Loe ja registreeri oma lõke: LINK

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Villtakjas

Takjavarred on nüüd kasvanud rinnuni, taimed ise nuppe otsani täis, mõnel kena lilla õieringki veel peas. Aga suurem osa igaveseses valmisolekus, et möödujal riidehõlmast või karvust haarata. Ja minema rännata.

Takjanupsud oma tüütuses haarata kõige liikuva järele meeldivad siiski kõigile. Keskajal oli kombeks kinkida takjaid, kui taheti kallimale märku anda, et oled valmis pealetükkivalt armastatu külge klammerduma.

Kirjutas ja pildistas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Just nüüd, kui suvekuum on ruumi tegemas ajakohasematele varasügisestele tuuleiilidele ja vihmasagaratele, on parim aeg minna noppida neid päikesest mustjas-siniseks küpsetatud marju põllu- või matkarajaveerest 

Põldmari ehk põldmurakas (Rubus caesius) on välimuselt musta või tumesinist vaarikat meenutav hallika vahakirmega mari, mis tegelikult ei olegi mari - nii põldmarja, muraka kui ka vaarika vili on koguluuvili, kus iga koguvilja terakese sees on luu, umbes nagu kirsis või ploomis.  

Veebikaamera pilt Seira, Lk foorumist

Isaslind Ivo toob pesasse kala, mille saab omale söögiks „rõngavangis“ kotkapoeg

Kalakotkas      Pandion haliaetus

Kotkapoegade vanuseks on juba kaks ja pool kuud. Aga ülevaadet ei taha me teha sellest vaid ühe kotkapoja jalga takerdunud plastmassist rõngast.

Video salvestas Aita, LK foorumist

Tõnn kutsub kotkapoega õhtusöögile

Suur-konnakotkas       Aquila clanga v. Clanga clanga

Eilsest sai taastatud kaamerapilt. Õhtul saime näha isalinnu poolt poja toitmist ja pesale kutsumist – noorlind liigub ringi pesa läheduses. Ka täna hommikul käis isaslind pesal, aga õhtuvalguses oli kaamerapilt lihtsalt kvaliteetsem.

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Fotod Arne Ader

Kährik

Kui autoga praegu ringi sõita, jääb silma, et teed on täis kährikulaipu. Küllap olete isegi mõnest pidanud mööda põikama või koguni autoga piruette tegema, et mõne loomakese elu säästa.

Kähriku nimi meis enamasti väga positiivseid emotsioone ei tekita, ilmselt laulu pärast, kus ta võõrliigina mägrapere välja tõrjus. Ometi toodi ta aastakümnete eest inimese poolt Eestisse just uhkuse pärast – kährikunahast müts oli tollal jõukuse staatus. Ilus ja karvane krae või siis müts oli paljude unistus. Kuigi märjaks saades see nahk haises päris jubedalt.

Selle haisu pärast jäävad allaaetud loomad ka teedele vedelema, teised röövloomad neid ei puutu.

Ülevaade, pildid ja video Tiit Hunt, www.rmk.ee
Ülekande võimaldasid Elisa ja EENet

Kuu jooksul oleme saanud näha Läänemaal Haversi rannikul nii tormi, paksu udu kui ka planksiledat päikselist merd ning mõistagi – rändavaid kurvitsalisi.

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Foto Arne Ader

Valgepõsk-lagled

20. augustil alanud veelinnujahi hooaeg tõotab tulla sarnane eelmistega, sest aasta jooksul pole veelinnujahi korralduses sisulisi muudatusi toimunud. Äsja jõustunud keskkonnaministri määrus, mille kohaselt hakatakse välisriikidest pärit jahikülalisi koolitama, et nad tunneksid Eesti õigusakte ja jahinduse head tava, on pelgalt formaalsus, mis korraga lastud lindude arvu ei mõjuta. 

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Luigelill 

Ööpäeva  keskmine  õhutemperatuur  kõikus  nädala  esimesel  poolel  15...16  °C  piires,  mis  on  normile  lähedane.

Kõige  madalamaks  jäi  päevane  õhutemperatuur  sajusel  kolmapäeval,  kui  sadas  vihma  (ööpäevane sajusumma  7  mm)  ja  maksimaalne  õhutemperatuur  tõusis  ainult  18  kraadini. 

Alates  neljapäevast  muutus  ilm  soojemaks.  Nädala  kõige  palavamaks  päevaks  kujunes  laupäev,  kui  maksimaalne  õhutemperatuur  tõusis  ligi  27  kraadini  ja  öösel  oli  sooja  17  °C.  Ööpäevaseks  keskmiseks  õhutemperatuuriks  arvutati  21,7  °C,  mis  on  tavapärasest  6,5  kraadi  võrra  kõrgem. 

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Pasknäär

Kas olete märganud, kui palju on sel aastal tammetõrusid. Hea tõruaasta pidi tooma paksu lumega talve.

Kuivus pudistas tõrusid maha juba juuli lõpus. Aga sellist tammetõru ei saa kaua taskus kanda, veel puitumata koor tõmbus kiiresti mustaks ja tõrukene kipra. Seega on neid veel vara korjata, nagu ka sarapuupähkleid, mille tuum alles üsna heinamaitsega.

Ometi on tõrude otsijaid juba palju. Eelkõige tassivad neid hõisates pasknäärid. Ja kuigi pasknääri nimi kõlab eesti keeles suhteliselt halvakõlaliselt, on ta väga ilus lind.

Proovige vahel mõne tamme juures lindu jälgida.