august 2018

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Sookurekogum

Lauritsapäevaga, 10. augustil ja rukkimaarjapäevaga, 15. augustil saavad hoo sisse ka sügistööd.

Muistsel ajal külvati nende päevade paiku rukist ja vaadati taevasse, kas külvikured lendavad kõrgelt või madalalt. Kui kõrgelt, kasvab rukkile pikk vars, kui madalalt, siis lühike. Õunale tuleb maitse külge ja metsad saavad marjarikkaks.

Taevasse tasub nüüd vaadata ka teisel põhjusel. Esiteks on öötaevas, kui parasjagu pilvi ei ole, täis lendavaid tähti, perseiide. Neid kukub mõnel ööl parasjagu niipalju, et jõuate kõik oma soovid ära soovida. Kindlasti võiks üheks sooviks olla näha virmalisi ja nende hooaeg on nüüd samuti käes.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Pihlaka  oks  kollaste  lehtedega  

Ööpäeva  keskmine  õhutemperatuur  kõikus  nädala  jooksul  15  °C...25  °C.  Kõige  kuumemad  ilmad  olid  neljapäeval  ja  reedel,  kui  päeval  tõusis  õhutemperatuur  ligi  31  kraadini. 

Kõige  jahedamaks  kujunes  ilm  pühapäeval,  mil  päevane  õhutemperatuur  tõusis  ainult  20  kraadini.

Nädala  minimaalseks  õhutemperatuuriks  registreeriti  kolmapäeva  öösel  6,4  °C  ja  kõige  soojemal  ööl  (reedel)  jahtus  õhk  ainult  18  kraadini. 

Vihmamärg  mets  aurab

Fotod Arne Ader

Rannavall käokannustega. Vormsi

Harilik käokannus        Linaria vulgaris

Tänavuse põuaga käokannused ülekuumenenud klibuvallidel  tavapärase lopsakusega ei hiilga.

Harilik käokannus ehk meie looduse omamaine lõvilõug on täiesti tavaline, mailaste sugukonna kuuluv mitmeaastane taim.

Kasvukohtadeks: kuivad niidud, tee- ja põlluveered, jäätmaad, liivikud ka kivised rannavallid. Taimed lepivad kergemate muldade ja avatud kasvukohaga. Niidukamaras käokannus teiste taimede konkurentsis vastu panna ei jaksakski.

ERR arhiiv

Eesti Telefilm 1986

Vaata filmi: LINK

Filmi autoriks vanameister Rein Maran

Televisioonis vähe näidatud film nii looduse teabelisest, kui emotsionaalsest poolest, kui nende seosest.

Hääd vaatamist.

Kirjutas ja pildistas Andro Truuverk, loodusmuuseum@ut.ee

Kirju-tumesilmik     Lasiommata megera

08. augustil 2018 püüdis Tartu Ülikooli teadlane Andro Truuverk kinni esimese kirju-tumesilmiku Eestis. Liblikas leiti Treimanist, Pärnu maakonnast.

TÜ Loodusmuuseum, http://www.natmuseum.ut.ee/

Foto Urmas Tartes

Kas sul on kodus kollektsioon linnusulgedest, munadest või pesadest? Või hoopis putukakogu? TÜ Loodusmuuseum hakkab üle-euroopalise projekti ICEDIG (http://icedig.eu) raames kaardistama loodusteaduslikke erakogusid. Taolised erakollektsioonid võivad sisaldada väärtuslikku teavet mõne liigi, liigirühma või geograafilise piirkonna kohta, kuid on sageli teadusuuringutest kõrvale jäänud. 

Erakogude omanikke kutsutakse vastama küsitlusele, mis keskendub kogude digiteerimise teemadele. Küsitlus koosneb 20 küsimusest ja vastamine võtab aega vähem kui 15 minutit. Küsitluse leiab aadressilt: LINK

Foto Kalle Rahu

Tähistaevas

Täna öösel peaks pilvisus tähistaeva vaatlemist võimaldama, aga homme öösel võib paiguti sadada vihma. Kuuvalguse segamist pole sest kuu tõuseb alles pool neli varahommikul.

Pimeduse saabudes otsi ülesse põhjanael ning uuri taevalaotust. Esimese perseiidi märkamine võib tunduda vaid põgusa välgatusena, kuid silmad harjuvad vaatlejal ruttu.

Kuidas vaadelda? Katsu ennast mugavalt istudes vaatama seada, näoga veidi ida suunas, täpsemalt 35 kraadi põhjasuunast ida poole ning tõsta pilk horisondilt umbes 30-40 kraadi kõrgemale.

Foto Sander Sirelbu

Ilmad on jätkuvalt suvised, aga linnud pole unustanud oma päikesekalendri jälgimist. Osalejaid piiritajate paraadlendudel majade vahel jääb iga päevaga aina vähemaks. Küll aga on taeva all juba mitu nädalat näha olnud piiritajate sülemeid, mis viitab sügisrände algusele. Nad pole ainsad. Praeguseks on rändele asunud ka näiteks põõsa- ja roolinnud, ööbikud ja käod, karmiinleevikesed ja valge-toonekured.