august 2018

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kormoranide (Phalacrocorax carbo sinensis) arvukus on Euroopas, sealhulgas Eestis, aastatega üha kasvanud – kui 1983. aastal talvitas Euroopas 91 000 lindu, siis 2003–2013 loendati juba 600 000–690 000 isendit. Sellisel määral liigi arvukuse suurenemine on põhjustanud probleeme kaluritele ning pannud otsima tõhusaid lahendusi kalavarude kaitsmiseks talvitamisaladel peatuvate kormoranide eest.

Seni ei olnud Kesk-Euroopasse talvitama koonduvate lindude päritolu teada, mis tegi omakorda küsitavaks talvitavate lindude ohjamise tõhususe lokaalsete pesitsuskolooniate ohjamisel. Siiski on konflikti lahendamiseks vaja liigi arvukuse kõrval uurida ka talvitamisalasid – kas linnud talvitavad ühes kohas või talvitavad erinevate asurkondade linnud erinevates kohtades.

Ilma filtriteta pildistatud vikerkaare foto saatis Allar Maaring

Leisi vikerkaar

Päikesepaiste vaheldumise vihmahoogudega toob taevasse arvukalt vikerkaari.

Vikerkaar on optiline nähtus - valguse murdumine, peegeldumine ja difraktsioon veepiiskades. Inimese silm eristab - punast, oranži, kollast, rohelist, sinist, tumesinist ning violetset. Vahel näeme mitut vikerkaart ehk peavikerkaare kohal ümberpööratud värvide järjestusega kõrvalvikerkaari.

Vikerkaar tekkib üksnes siis, kui päike ei ole horisondist kõrgemal kui 40°.

Fotod Arne Ader

Harilik maavits

Harilik maavits       Solanum dulcamara

Harilik maavits on meie looduses täitsa tavaline mitmeaastane poolpõõsas. Kasvada meeldib taimel hõredamas metsas või niiskemas võsastikus, aga ka veekogude kaldaaladel. Maavits ronib oskuslikult mööda võrkaeda.

Kergelt mürgised marjad on lagedamatel kasvukohtadel juba värvunud, rippudes kaunilt läikides viljaraagude otstes ja oleks hea valguse käes justkui valgust läbikumavad... Lehed südajad, teritunud tipuga.

Linnuvaatleja annab teada, www.linnuvaatleja.ee

2015. aasta juunis tegi ornitoloog Rafael Bessa Brasiilia savannis välitöid ja kuulis tundmatut linnulaulu. Ta salvestas hääle ning mängis selle uuesti ette, et laulja kohale meelitada. Ettevõtmine läks korda ja Bessa nägi pruunikat tuvi, kelle tiibadel särasid sinised täpid. Lindude hilisemal määramisel fotodelt selgus tema suureks üllatuseks, et tegu on kampo-värbtuviga (Columbina cyanopis), keda kohati viimati 1941. aastal ja peeti tänaseks väljasurnud liigiks.

Kirjutas Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Suitsusaun Leigo talus

Ma olen saunainimene. Minu lapsepõlvekodus ei olnud sooja vett ega vanni, nii käisime igal nädalavahetusel linnasaunas. Mäletan seda vahvat jalutuskäiku, kui tee peal sai saiaga söödetud parte ja saunas esimese asjana ostetud viht ja pudel limonaadi. Põnev oli vaadata, kuidas üksteisega mitte väga tuttavad inimesed palve peale selga pesid. Ja kuidas lapsedki lava peale võeti, seal tuli istuda vaikselt ja tasuks said kaselehe endale kõhupeale kleepida. Veega ei laristatud, seda kasutati kaks kausitäit ja vaid peale lavalt tulekut ja lõpetuseks käidi dušši all. Koju jõudes kuulasime Horoskoobi laule ja nii tundus mulle, et just sellised ongi Eesti saunakombed.

ERR arhiiv

Eesti Telefilm 1994

Vaata filmi: LINK

Filmi peategelaseks on looduseuurija Juhan Lepasaar. Iseolemine, rikkuste otsimine iseendas ja ümbritsevas teevad sellest mehest harukordselt rikka, sisemiselt tervikliku ning elujõulise inimese.

Filmi autor Rein Maran, operaatoriteks Rein Maran ja Tõnu Talpsep, helilooja Urmas Sisask, helirežissöör Enn Säde, monteerija Margit Maran.

Mõtisklusainest veerandsada aastat tagasi toimunust. Head vaatamist!

Kirjutas Sibelle Lee

Pildistas Virge Võsujalg

Kommentaar Aivar Leito, „kureonu“

Sellisena kurepoeg meile toodi

14.juulil helistati hättasattunud metslindudega tegelevale Imeloomade Seltsile,et Kaelase külas Pärnumaal on taluõuele tulnud üksik sookure poeg.

Ümbruskond oli läbi otsitud, aga vanalinde, kellele nende võsuke tagastada ei leitud kusagilt.

Metslindude abistajad ootasid üle poole meetri kõrgust vihast võitlejat nagu sookure noorukid sellisel ajal olla võiks. Üllatus oli suur, kui lind neile pisikese karbiga üle värava ulatati. 

Ja tõesti, tegemist oli sookure umbes nädalavanuse pojaga. Linnupoeg oli hea tervise juures, hästi toitunud ja vigastusteta.

Foto Arne Ader

Arusisalik

Arusisalik        Zootoca vivipara

Tuttavat arusisaliku „mammat“ nägin paari nädala eest ennast päikese käes soojendamas - oli teine üsna „priske“.

Keskkonnaamet annab teada

Foto: www.soomaa.com

Laulupeo tule viimine haabjaga 2009.aastal

Soomaa rahvuspark tähistab oma 25. sünnipäeva rahvusvahelise lootsikuseminari, suure haabjasõidu ja kohvikutepäevaga.

Reedel, 17. augustil algusega kell 12.00 toimub Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses seminar ühepuulootsikutest ja teistest ürgsetest paaditüüpidest, kus Miran Enic Sloveeniast, Niall Gregory Iirimaalt ning Aivar Ruukel Eestist tutvustavad ühepuulootsikute ajalugu ja piirkondlikke erinevusi.

Püsimetsaühistu koondab metsaomanikke, kes soovivad oma metsa tulusalt majandada, kuid samas tagada loodusväärtuste säilimise oma metsas. Püsimetsaühistu eesmärgiks on, et võimalikult suurt pindala erametsadest majandataks püsimetsana ning see moodustaks üle Eesti võrgustiku, millel on ökoloogiline, majanduslik ja sotsiaalne väärtus ning mis haakuks olemasoleva kaitsealade süsteemiga.

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Fotod Arne Ader

Jõgi-kõõlusleht

Mu lapse loodusõpetuse õpikus oli üks kummaline taim, mida ma oma lapsepõlvest sugugi ei mäletanud.

Jõgi-kõõlusleht on taim, mille kaudu õpetatakse erilehisust. Ehk siis taimi, kellel on vee sees teistsugused lehed, kui veest väljas.

Kõõluslehe veepealsed lehed näevad välja nagu odaotsad, aga suured labakäe suurused odaotsad. Vee peal ujuvad lehed on ovaalsed ja vee sees pikad lindikujulised. Taim ise kasvab parajalt põlvekõrguses vees ja upitab end veidi üle selle.

Eesti Looduskaitse Selts annab teada

Foto A.H. Tammsaare muuseumi kodulehelt

Laupäeval, 18. augustil 2018

Laupäeval tähistame Eesti looduse päeva. Kutsume kõiki loodussõpru Eesti rahvusmaastikke avastama!

Päev algab matkaga Järva-Madiselt Vargamäele, kus A. H. Tammsaare muuseumis toimub pidulik koosolemine ja kontsert.

Kohal on Jüri Ratas, Arnold Rüütel, Valdur Mikita, Kait Tamra, Juhani Püttsepp, Ingmar Muusikus, Kulno Malva, Vootele Hansen, Toomas Kiho jpt.

Täpsemalt vaata kava, mis järjest täieneb, Looduse Omnibussi kodulehelt.

Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Maris Kivistik

Maaliline Kavadi järv Haanja looduspargis

Keskkonnaameti retkejuhid kutsuvad Eesti elurikkust avastama

Kutsume Eesti looduse päeval, 18. augustil kõiki huvilisi giidiga retkedele, et õppida paremini tundma Eestile omaseid liike.

Veebikaamera pildid UteL, LK foorumist

Eile hommikul olid kurepojad tavapäraselt pesal…

Must-toonekurg       Ciconia nigra 

Rändele siirduvad kurepojad nagu ikka, veidi enne kolme kuu vanuseks saamist. Kurepojad ei läinud seiklema koos ja pesalt lahkuti eri aegadel ja erinevates suundades. Et kus me seda teame?