august 2018

Veebikaamera pilt IceAge, LK foorumist

Kotkapoeg valis omale koha veebikaamera kõrvale

Suur-konnakotkas        Aquila clanga v. Clanga clanga

Veebikaamera pilt ja video Svenja, LK foorumist

Must-toonekurg          Ciconia nigra     

Nagu igal aastal jäävad emaslinnu pesakülastused juulikuus harvemaks kuni märkame ühel päeval, et ta polegi enam paar päeva pesal käinud – nõnda ta suundubki rändele.

Viimast korda nägime kolmandat kurepoega samal päeval, kui neil täitus vanuseks kaks ja pool kuud. On olnud varasematel aastatelgi juhuseid, kus hulkuma läinud noorlind on naasnud pesale nelja päeva möödudes…

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Fotod Arne Ader

Hiireviu

Maakodu rõdul istudes ajab mind kogu aeg oma häälega segadusse üks lind. Kes vilistab. Ja segadusse ajab seepärast, et kaks lindu lasevad seal üsna sarnast vilet.

Kui Tammetsõõri pühapaigast tuleb justkui hüpates-lennuga üks vilet puhuv suurem lind, siis on see pasknäär.Aga see teine, kes vahel kõrgel puudelatvades ja vahel üleoja heinamaal vilet laseb, otsekui kiljub, see on hiireviu.

Hiireviu tuleb peale seda, kui heinamaalt saab hein niidetud, ka selle toki otsa istuma, mis pandud traktorile märgiks suurt kivi näitama.

Veebikaamera pilt Sunshine, LK foorumist

Kalakotkas        Pandion haliaetus

Kõigi kotkapoegade vanuseks sai kaks kuud – aeg lendab.

Isaslind Ivo suudab nii peret toita, kui noorlindudele vajalikke kotkatarkusi edasi anda. Aga pojad arenevad silmnähtavalt ja kiirustavad isaslinnu saabudes söömaaegadeks pesale.

Kalapüügiga noorlinnud veel hakkama ei saada see on teiste kalakotkapesade läheduses liikunule selge.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Kuumadel  päevadel  võis  haritud  põldudel  näha  tolmukeeriseid  

Kuni  neljapäevani  püsis  väga  kuum  ilm.  Maksimaalsed  õhutemperatuurid  tõusid  päeviti  31...32  kraadini.  Ka  ööd  olid  väga  soojad.  Minimaalsed  õhutemperatuurid  langesid  19...20  kraadini,  mistõttu  elamutes  ei  jõudnud  toad  öö  jooksul  päevasest  leitsakust  maha  jahtuda.  Ööpäeva  keskmiseks  õhutemperatuuriks  arvutati  esmaspäevast  neljapäevani  24...26  kraadi.  

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Fotod Arne Ader ja Aare Lindt

Admiral

Eelmisel nädalal rääkisin oma liblikaaiast ja mõtlesin, et liblikatest ma sel suvel enam ei räägi. Sest õues on nii palju olendeid, kes aina hõikavad: “Räägi minust! Räägi minust!” Sigur ja viud, piiritajapojad, kes kohe oma esimese lennu teevad ja takjatutid, millega nii mõnus takjasõda mängida.

Aga Võtikvere raamatulaadal tuli mu juurde mitu inimest, kes õhinal admiralidest rääkisid. Ja pidin tunnistama, et ega ma neist ise suurt ei tea, ainult seda, et nad rändliblikad on ja et nad veidi admiralide kolmnurksete vormimütside moodi välja näevad. Tumepruunid, ilusate uhkete oranžide triipude ja valgete tärnidega tiivatipul.

Helistasin siis jälle liblikateadlasele, kes mu meelest kõige paremini liblikaid tunneb – Urmas Tartesele.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kobras on inimese järel teine maismaaökosüsteemide ümberkujundaja: tammidega veetaset reguleeriv kobras muudab kohalikku loomastikku ja mitmekesistab maastikku. Eelise saavad veelise eluviisiga organismid ning sageli laiendavad uued madalaveelised alad veelindude toitumisvõimalusi. Kas aga kobraste tegevuse tulemusena tekkivad aeglase vooluga või lausa seisva veega alad on veelindudele pesitsemiseks atraktiivsed?

Foto Arne Ader

Harilik pune         Origanum vulgare

Kuivadel ehk tänavu põuastel niitudel levitab pune oma vürtsist aroomi. Tugevakasvuline puhmas on meie looduses vaid paiguti levinud.

Pune õied moodustavad kännase, lehed väikese rootsuga ning ümarad. Välimikult võime segi ajada mõnede müntidega, aga lõhn reedab pune alati.

ERR arhiiv

Eesti Telefilm 1993

Vaata filmi: LINK

Käsikiri ja teostus Rein Maran, helilooja Peeter Vähi.

Üle veerandsaja aasta tagune film valmis tol ajal inimtühjal Suur Tütarsaarel leidunud lagritsakolooniast ja selle aastaringist.

Huvitav film ja mõtisklusaines. Head vaatamist.

Veebikaamera pilt UteL, LK foorumist

Pesa läheduses käivad lennuharjutused ka päevasel ajal

Must-toonekurg       Ciconia nigra

Emaslind Katit pole näha augusti algusest, aga nii vaikselt lahkumine must-toonekurgede emaslindudel käibki.

Nälg on see, mis noorlinnud tegutsema ajab sest isaslind Karli paaris söötmiskorrast päevas suureks sirgunud noortele enam ei piisa. Tuleb hakata oma instinktide najal tegutsema ja toimetama.

Keskkonnaamet annab teada

Foto Elmo Riig

Keskkonnaamet palub teada anda, kui märgatakse kuivale jäänud veekogusid ning hukkunud kalu ja vähke

Pikalt kestev põud ning kõrged veetemperatuurid on pannud vee-elustiku kohati väga raskesse olukorda. Üldjuhul ei jää kuivalejäänud kalad ka inimese sekkumisel ellu, küll aga on võimalik päästa jõevähke. Keskkonnaamet palub teada anda, kui märgatakse kuivalejäänud veekogusid ning hukkunud kalu ja vähke.

Linnuvaatleja annab teada, www.linnuvaatleja.ee

Umbes pool maailma hallpea-albatrossidest (Thalassarche chrysostoma) pesitseb Atlandi ookeani lõunaosas asuval Lõuna-Georgia saarel. Nende lindude arvukus väheneb aga kiiremini kui ühelgi teisel albatrossiliigil: viimasel kümnendil lausa 5% aastas ning rõngastatud lindude taaspüükidest selgub, et kõige rohkem hukkub hallpea-albatrosse esimestel aastatel pärast lennuvõimestumist.

Hallpea-albatrossi poeg / foto: Ben Tullis (wikimedia commons)

Fotod Arne Ader

Päevapaabusilm kuldvitsal

Päevapaabusilm       Inachis io

Vähem, kui sajandi eest olid päevapaabusilmad Eestis üpris haruldased - tänaseks täiesti tavalised meie looduses. Juba eemalt äratuntavad, tänu omapärasele välimikule ja tublisid lendajaid kohtame nii metsa-, kui kultuurmaastikel.

Looderannikul märkasin esimesi, teise põlvkonna valmikuid lendlemas juba juulikuus – tänavune suvi on liblikapõlvkondade arengut kiirustanud.