august 2018

Kirjutas Sibelle Lee

Pildistas Virge Võsujalg

Kommentaar Aivar Leito, „kureonu“

Sellisena kurepoeg meile toodi

14.juulil helistati hättasattunud metslindudega tegelevale Imeloomade Seltsile,et Kaelase külas Pärnumaal on taluõuele tulnud üksik sookure poeg.

Ümbruskond oli läbi otsitud, aga vanalinde, kellele nende võsuke tagastada ei leitud kusagilt.

Metslindude abistajad ootasid üle poole meetri kõrgust vihast võitlejat nagu sookure noorukid sellisel ajal olla võiks. Üllatus oli suur, kui lind neile pisikese karbiga üle värava ulatati. 

Ja tõesti, tegemist oli sookure umbes nädalavanuse pojaga. Linnupoeg oli hea tervise juures, hästi toitunud ja vigastusteta.

Foto Arne Ader

Arusisalik

Arusisalik        Zootoca vivipara

Tuttavat arusisaliku „mammat“ nägin paari nädala eest ennast päikese käes soojendamas - oli teine üsna „priske“.

Keskkonnaamet annab teada

Foto: www.soomaa.com

Laulupeo tule viimine haabjaga 2009.aastal

Soomaa rahvuspark tähistab oma 25. sünnipäeva rahvusvahelise lootsikuseminari, suure haabjasõidu ja kohvikutepäevaga.

Reedel, 17. augustil algusega kell 12.00 toimub Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses seminar ühepuulootsikutest ja teistest ürgsetest paaditüüpidest, kus Miran Enic Sloveeniast, Niall Gregory Iirimaalt ning Aivar Ruukel Eestist tutvustavad ühepuulootsikute ajalugu ja piirkondlikke erinevusi.

Püsimetsaühistu koondab metsaomanikke, kes soovivad oma metsa tulusalt majandada, kuid samas tagada loodusväärtuste säilimise oma metsas. Püsimetsaühistu eesmärgiks on, et võimalikult suurt pindala erametsadest majandataks püsimetsana ning see moodustaks üle Eesti võrgustiku, millel on ökoloogiline, majanduslik ja sotsiaalne väärtus ning mis haakuks olemasoleva kaitsealade süsteemiga.

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Fotod Arne Ader

Jõgi-kõõlusleht

Mu lapse loodusõpetuse õpikus oli üks kummaline taim, mida ma oma lapsepõlvest sugugi ei mäletanud.

Jõgi-kõõlusleht on taim, mille kaudu õpetatakse erilehisust. Ehk siis taimi, kellel on vee sees teistsugused lehed, kui veest väljas.

Kõõluslehe veepealsed lehed näevad välja nagu odaotsad, aga suured labakäe suurused odaotsad. Vee peal ujuvad lehed on ovaalsed ja vee sees pikad lindikujulised. Taim ise kasvab parajalt põlvekõrguses vees ja upitab end veidi üle selle.

Eesti Looduskaitse Selts annab teada

Foto A.H. Tammsaare muuseumi kodulehelt

Laupäeval, 18. augustil 2018

Laupäeval tähistame Eesti looduse päeva. Kutsume kõiki loodussõpru Eesti rahvusmaastikke avastama!

Päev algab matkaga Järva-Madiselt Vargamäele, kus A. H. Tammsaare muuseumis toimub pidulik koosolemine ja kontsert.

Kohal on Jüri Ratas, Arnold Rüütel, Valdur Mikita, Kait Tamra, Juhani Püttsepp, Ingmar Muusikus, Kulno Malva, Vootele Hansen, Toomas Kiho jpt.

Täpsemalt vaata kava, mis järjest täieneb, Looduse Omnibussi kodulehelt.

Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Maris Kivistik

Maaliline Kavadi järv Haanja looduspargis

Keskkonnaameti retkejuhid kutsuvad Eesti elurikkust avastama

Kutsume Eesti looduse päeval, 18. augustil kõiki huvilisi giidiga retkedele, et õppida paremini tundma Eestile omaseid liike.

Veebikaamera pildid UteL, LK foorumist

Eile hommikul olid kurepojad tavapäraselt pesal…

Must-toonekurg       Ciconia nigra 

Rändele siirduvad kurepojad nagu ikka, veidi enne kolme kuu vanuseks saamist. Kurepojad ei läinud seiklema koos ja pesalt lahkuti eri aegadel ja erinevates suundades. Et kus me seda teame?

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Humal. Emastaim käbidega

Sel aastal on eestimaisetel liaanidel raske – nii tara-seatapp, kui ka kassitapp püüavad võimalikult maad mööda väänelda.

Ainsad, kes kuuma õhku end rippuma seadsid olid humalad.

Ja mu sanglepa segadikus on väänduvatel humalatel nüüd juba ilusad rohelised käbid otsas.

Muidugi tuntakse humalat eelkõige õlleviha tekitajana, aga ta on väärt ravimtaim ja teda tasub praegu lepikutesse jõgede kallastele korjama minna.

Põnev on see, et humala varred väänduvad suvalise toe ümber ja seda teeb ta enamasti kellaosutiga samas suunas. Selle tegutsemise jälgimiseks tasub endale kodu juurde humalaväätidest tapuaed rajada.

Humala verinoori võrseid saab toiduks tarvitada, nagu sparglit. Kuid suurim väärtus on siiski humalakäbidel endil.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kagu (Rhynochetos jubatus) on Uus-Kaledoonia saarestiku ainus tänaseni elusolev lennuvõimetu linnuliik. Kolm kümnendit tagasi kirjeldati saarestikust leitud 1800 aasta vanuste luude põhjal kagu sõsarliiki Rhynochetos orarius, kes oli 16–41% suurem ja 40% raskem. Siiski seavad Poola teadlased sõsarliigi olemasolu kahtluse alla ja peavad tõenäolisemaks, et tegu on ühe ja sama liigiga.