jaanuar 2019

Eesti Metsa Abiks, http://eestimetsaabiks.emaliikumine.ee/

Möödunud aasta 5. septembril alustas kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) kampaaniat „Lageraied ajalukku!“, mis on praeguseks hetkeks kogunud juba üle 2700 allkirja, olles seega Riigikogule esitamiseks küps.

Kuna huvi allkirja anda pole vähenenud, vaid kasvab pidevalt, otsustas ühendus petitsiooni ülevalolekut pikendada 14. aprillini ning jätkata ka muid ulatuslike lageraiete negatiivsetest mõjudest teavitavaid üritusi. Lisaks on plaanis avada mitmeid käsitsi allkirjastamise punkte üle Eesti.

ELF tuletab meelde

Eestimaa Looduse Fond (ELF) otsib kandidaate 2018. aasta noore looduskaitsja auhinnale, millega kaasneb 1000 euro suurune stipendium.

Auhinnale on oodatud kandideerima looduskaitsjad, kes omavad väljapaistvaid saavutusi Eestimaa looduse kaitsel ning on passi või enesetunde järgi nooremad kui 35 aastat.

Kandidaadid võivad õppida või töötada nii avalikus, era- kui mittetulundussektoris, samuti tegutseda vabatahtlikuna. Kandideerida saab nii enda nimel kui ka esitada kellegi teise kandidatuuri. Esitada võib ka varasematel aastatel esitatud kandidaate.

Kandideerimisavalduses palume märkida kandidaadi ees- ja perekonnanimi, vanus, töökoht ja/või tegevusvaldkond ning olulisemad looduskaitselised tegemised ja saavutused.

Tallinna loomaaed annab teada, http://tallinnzoo.ee/

Foto Arne Ader

Kaks kotkast. Käina laht

Laupäeval, 12. jaanuaril tähistab Tallinna loomaaed kotkaste kaitse päeva alates keskpäevast.

Tähelepanu on suunatud kotkaste ja teiste kulliliste olukorrale looduses. Paljud liigid on pestitsiidide kasutamise, elupaikade kadumise, ka küttimise ja muude tegurite tõttu ohtu sattunud ja nende arvukus väheneb. Seekordse kotkapäeva peakangelasteks on Eestis elutsevad kotkad: merikotkas, kaljukotkas, kalakotkas, suur-konnakotkas, väike-konnakotkas ja madukotkas.

Kirjutas ja pildimaterjaliga varustas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Head kopra-aastat, mõnusat öösorriaastat, toredat soomustindikuaastat, lustakat Wulfi turbasambla-aastat, värviküllast lehitu pisikäpa-aastat ning muidugi vürtsikat madalsoomulla-aastat ja… Ühegi organisatsiooniga kooskõlastamata lisaksin omalt poolt – suurepärast säga-aastat teile kõigile!

Aasta loom, nagu kõik teisedki sama tiitliga pärjatud, peavadki olema alalises aasta kestvas rambivalguses nii sõnas kui pildis ja kindlasti oleme seeläbi juba jõuludeks palju targemad terioloogias, ornitoloogias, mükoloogias, botaanikas, pedoloogias-edafoloogias, ehk veel dendroloogias ja muudeski valdkondades.

Pildi napsas IceAge LK foorumist

Esiplaanil oleval emaskalal märkame kudemise jälge, kehalohku pärakuuime kohal

Jõeforell ehk hõrnas       Salmo trutta morpha fario

Eilsega sulas kudeala katnud jääkaas täielikult. Veehulk Lavi allikatel on pehmete ilmadega suurenenud ja kudemine kestab allikalistes veekogudes veel jaanuarikuus - aga saame näha, kuidas tänavu (eelmistel aastatel pidime akvaariumi suurte külmade saabudes veest välja võtma, tänavu paikneb kaamera veealuses boksis).

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Looma ettevaatlik käitumine peibutussöödal

Šaakal ehk harilik šaakal        Canis aureus

Lubasime tutvustada meie elutsevate šaakalite mõju meie ümbritsevale bioloogilisele mitmekesisusele.

Veidi loomade välimusest. Kohevas talvekasukas näevad need koerlased hoopis tumedamad välja, kui suvel. Isasloomad on emastest kröömike suuremad, aga oma looduslikest vaenlastest huntidest madalamad, väiksemad ja kergemad.

Pildi napsas IceAge, LK foorumist

Punahirv        Cervus elaphus

Suured hirvepullid kaaluvad kuni paarsada kilo ja keha tüvepikkus võib küündida paari meetrini, õlakõrgus kuni meetri ja veerandini.

Sarvedeta hirvelehmi pole me veel söödaplatsil tänavu näinud, nende kaal ulatub vaid saja kiloni – seega on sooline dimorfism silmaga märgatav.

Sarveharude järgi me hirvepullide vanust määrata ei saa kuna sarvede areng sõltub hoopis toitumistingimustest.

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Kui rasvapall on pärast toidumaja juurde üles riputamist juba mõne minutiga kadunud, võib selles kahtlustada harakat. Harakas nagu teisedki vareslased on nutikas lind, kes toidu leidmisel ja kättesaamisel on väga leidlik. Ka veebikaamera ees on harakad rasvapalle korduvalt minema viinud.

Harakad / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

EOÜ annab teada

Pildistas Vello Keppart

Sinikael-pardid Pedja jõel

Kätte on jõudnud jaanuar ja aeg seada sammud veekogude äärde sest käima läheb järjekordne kesktalvine veelinnuloendus. 

Tänavu on valitud loenduse keskseteks kuupäevadeks 12-13 jaanuar.

Kuna paljudel vaatlejatel ei pruugi keskne nädalavahetus vaba olla, siis lähevad kirja ka kõik teised jaanuarikuus tehtud vaatlused.

Vaatluste planeerimisel tuleks kindlasti arvestada ilmaga.

Loendusmaterjalid (ankeedid, vaatlussektorid) leiate Eesti Ornitoloogiaühingu koduleheküljelt, projekti "Kesktalvine veelinnuloendus" alt:

http://www.eoy.ee/node/109

Eesti Ornitoloogiaühingu seisukoht

Foto Arne Ader

Hallhaned

Keskkonnaministeerium avaldas aasta lõpus, et toetab rändel olevate hanede küttimist põllumeestele tekitatud kahjustuste vältimiseks. Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjon leiab jätkuvalt, et hanede küttimine kevadrändel on ebaeetiline ega lahenda probleemi mittesurmavate heidutusmeetodite kasutamisest tõhusamalt.