jaanuar 2019

Kirjutas ja raadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Härmatis aknaklaasil

Nädala alguse kuuvarjutus oli vist midagi sellist, mis kedagi külmaks ei jätnud. Ainult ilma. Aga müstiliselt punapõlevalt taevas hõõguv kuu täisvarjutuse ajal oli tõeliselt lummav vaatepilt. Sellist pilti saame taas näha alles mitmete aastate pärast ja sedagi vaid siis, kui juhtub taas olema selge päev.

Aga nüüd on kuu jälle kahanevas seisus ja see on hea aeg korrastada oma kodu, mõtteid ja ka virtuaalmaailma. Küllap tasub enne sõbrapäeva vaadata üle oma sotsiaalmeedia ja tõsta esiplaanile tõelised sõbrad. Veel parem, käia neil külmadel päevadel sõpradel tõesti külas.

Mul on kombeks peale suuremate tööde lõpetamist korrastada ka oma arvutit, eelkõige siis kaduajal, et saada arvuti tõesti puhtaks.

Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering annab teada

Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi erakorraline talimatk 2019: idast läände

26. jaanuarist kuni 7. veebruarini matkavad Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi (TÜLKR) liikmed läbi Eesti Peipsi järvest Matsalu laheni. Peamine eesmärk on looduses viibimine, kuid lisaks hinnatakse eneseharimise eesmärgil ja ülevaate saamiseks matkateele jäävaid raielanke.

Foto Wikipedia

Jõesilm

Eesti rahvuskalaks valiti 2007 aastal räim.

Esmakordselt valiti ajakirja Kalastaja ja seotud organisatsioonide ning ühenduste osalusel tänavuse aasta kalaks – jõesilm. Igati mõistlik ettevõtmine, et aasta jooksul tutvustada silmu ja meie looduses esinevaid sarnaseid liike veidi lähemalt.

Jõesilm ehk sutt       Lampetra fluviatilis    

Jõesilmud kuuluvad sõõrsuude klassi. Teadlased on aastaid vaielnud, kas ongi kalaga, aga kalaks jõesilme nüüdseks ikka peetakse.

Keskkonnaamet annab teada

Foto Arne Ader

Metskitsed nurmel

Keskkonnaamet tuletab meelde, et praegune külm ja lumine talv on meie looduse aastaringi normaalne osa ning inimesel ei ole vaja aktiivselt sekkuda meie looduslike liikide ellu.

Häirekeskus on viimastel nädalatel saanud korduvalt inimestelt teateid näiliselt abi vajavate metskitsede ja nende koju viimise kohta. Keskkonnaamet rõhutab, et metsloomade koju viimine ja vangistuses hoidmine on keelatud. Eesti metsloomad on kohastunud aastaaegade vaheldumisega ning inimese sekkumine looma ellu toob pigem kahju kui kasu.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema
Pilt veebikaamerast IceAge, LK foorumist

Nädalavahetusel toimub kümnendat korda talvine aialinnuvaatlus

Ornitoloogiaühing kutsub sel nädalavahetusel, 25.–27. jaanuaril nii lapsi kui täiskasvanuid vaatlema aias askeldavaid linde. Kümnendat korda toimuv aialinnuvaatlus on Eesti suurim harrastusteaduse algatus.

Talvisel aialinnuvaatlusel osalemine on lihtne: üles tuleb märkida ühe tunni jooksul aias või pargis kohatud linnuliigid ja iga liigi puhul suurim korraga nähtud isendite arv. Oma vaatlustulemused tuleb sisestada elektroonilisse ankeeti või saata tavapostiga Eesti Ornitoloogiaühingule 4. veebruariks. Vaatluse tegemise juhendi, ankeedi ja määramisabi leiab veebilehelt www.eoy.ee/talv.

Fotod Arne Ader

Nurmkanade ööbimispaik

Tänavune talv laseb meie metsakanalistel endid lumes päris mugavalt ja turvalisemalt tunda – mandril lund jätkub, ilmad on sageli tuulised, millega kaasnevad lumetuisud. Lumekihtide vahel on sulailmadega tekkinud kohati jäitekiht, mis nurmkanadel toiduotsinguid raskendab ja energiamahukamaks muudab.

Nurmkanad lumes

Ööbimiskohtadel veedeti pakaseliste ilmadega lumekobastes isegi kuni paarkümmend tundi – on ikka märkimisväärselt soojem.

Fotod Arne Ader

Kanakull metskitse korjusel

Kanakull       Accipiter gentilis

Linnarahvas kohtab kanakulli üha sagedamini. Talvisel ajal lisanduvad meil pesitsenud lindudele rändurid idast ning põhjast, seega märkaminegi lihtsam.

Miks siis linnatingimustes kuhu on ka pesitsema asutud? Ikka lihtsama saagi tabamiseks. Talvisel ajal pole linnades puudu ei kodutuvidest, hakkidest, kui  teistest vareslastest.

Veebikaamera pilt IceAge, LK foorumist

Illustreeriv materjal Wikipedia

Koelmul kohtame veel nii kudejaid, kui nende satelliite

LK foorumi liikmed on tundnud huvi, keda pisiloomadest sellistes veekogudes tegutsemas näeme. Teavet jagab Henn Timm Eesti Maaülikoolist:

„Jõgede ja ojade ülemjooksul, kus vool kiirem ja vesi külm, planktonit peaaegu ei esine. Zoobentoses (põhja-loomastikus) domineerivad krenobiondid (külmades allikates elavad selgrootud veeorganismid, nt ainuraksed, vähid, putukavastsed, kaanid, teod… Tüüpilisteks kaladeks jõeforell või harjus“.

Henn Timmi andmetel on Voore oja suurselgrootuid käidud uurimas aastatel 1993-2000, kokku kaheksal korral ja kolmes paigas: Sae küla (11 km lähtmest), Rakvere – Tudu mnt (13 km) ja Lavi küla (19 km). Leitud on 43 taksonit.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema

Jaanuari viimasel nädalavahetusel, 25.-27. jaanuarini saavad kõik huvilised osaleda talvisel aialinnuvaatlusel.

Nädalavahetusel tuleb leida üks tund, minna koduaeda või parki ja märkida üles seal kohatud linnuliigid. Vaatlused palume sisestada vastavasse ankeeti. Loe, kuidas linnuvaatlusel osaleda.

Aialinnuvaatlusel kogutud andmeid kasutame talilindude arvukuse muutuste jälgimiseks, mis võimaldab vajadusel võtta ette samme lindude heaolu parandamiseks. Lisaks on see hea võimalus talviste aialindude tundmaõppimiseks.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Talvine maastik päikesepaistelisel teisipäeval

Ilmastik oli nädala jooksul muutlik.

Minimaalsed õhutemperatuurid kõikusid Jõgeval -3,0....-13,8 kraadini, maksimaalsed - 3,4...2,1 kraadini.

Järskude ilma muutustega kaasnes tugev tuul. Neljal päeval ulatusid maksimaalsed tuule kiirused 12...13 m/s.

Sageli sadas lund ja tuiskas, mis muutis lume paksuse avamaastikul ebaühtlaseks, kandis lahtise lume teedele vallide vahele vaaludeks.

Sulailmadega sadas lörtsi ja vihma, mis tihendas lund, tekitas jääkooriku. Märg lumi kleepus okstele.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Varakevadel on tihaste isaslinnud agressiivsed nii liigikaaslaste kui ka teiste liikide suhtes, kuna territooriumi kvaliteedist sõltub suures osas ka nende pesitsusedukus. Võitlused parimate õõnsuste pärast eriti teiste õõnsusi pesapaigana kasutavate liikide, näiteks must-kärbsenäpiga (Ficedula hypoleuca), võivad oma hoogsuses lõppeda ka surmaga; reeglina on võitlustes kannatajaks väiksem liik.

Fotod Arne Ader

Põldvarblased ja talvikesed maanteel

Talvike                     Emberiza citrinella 

Põldvarblane          Passer montanus

Pilt räägib enda eest, kui kollast värvi lenduminejatest vilksatab, võib arvata, et on tegu talvikestega, kes liiguvad ringi ja toituvad sageli ühistes seltsingutes põldvarblastega. Liigid on suuruselt sarnased aga talvikeste saba paistab veidi pikemana.

Kirjutas, pildistas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Veritsev kibuvits

Kas olete tähele pannud, et looduses on toimunud mingi oluline muutus?

Kohe, kui talve selgroog sai tõnisepäeval, 17. jaanuaril lõplikult murtud ja karu pesas teise külje keeras, hakkas õu helisema. Ei, mitte see Sulapoiste tilkuvate jääpurikate veeksülofon. Vaid linnud! Linnud teevad jälle häält! Kui veel nädal tagasi sumbus iga siuts ja kevadhüüatus paksu lumme, siis nüüd on linnusuud ärevust täis.

Ronga kronksumist on õhk täis. Enam ei ole see ärevushüüd inimese metsa ilmumise pärast, vaid kusagil taevavõlvil keerlev kaarnapaar. Öeldaksegi ju, et tariharjal toovad kaarnad pessa esimese palgi.

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Ehkki lõunapoolse levilaga tamme-kirjurähni (Dendrocopos medius) pesitsemine Eestis leidis kinnitust alles 2000. aastal Räpina mõisapargis, on ta paarikümne aastaga muutunud suhteliselt tavaliseks vanade parkide ja lehtmetsade haudelinnuks. Tamme-kirjurähni arvukuseks hinnati aastatel 2008-2012 100-300 paari, kuid kuna vaatluste arv on üle kogu Mandri-Eesti järjest kasvanud, võib neid praeguseks Eestis pesitseda palju rohkem.