jaanuar 2019

Hommikupoolik talilinnu kaamera ees

Veebikaamera pilt IceAge, LK foorumist

Rasvatihased, rohevindid, põldvarblased…

Kes linde toidavad need teavad, et esimesed saabujad on juba hommikuhämaruses rasvatihased – seda märkavad ka talilinnukaamera jälgijad.

Kõige varasem on muidugi mõni vanem, hästi ümbrust tundev ja ligiduses ööbinud rasvatihane. Koos sinitihastega tegutsetakse rahumeelselt ja kenasti järjekorras - vanemad, suuremad linnud eelisjärjekorras. Viimasteks saabujateks tihaste hulgas jäävad salutihased. Tihaste päralt jääbki esimene kolmveerandtund.

Geenid räägivad – iidsed indiaanlased kasvatasid papagoisid

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Sajandivanuste tavade uurimisel tuginetakse enamasti kirjalikele allikatele, kuid aeg-ajalt õnnestub teadlastel rääkima panna ka tummad allikad, näiteks loomaluude arheoloogilised leiud. Loomsete jäänuste kõnevõime sõltub suuresti nende säilimisastmest. Lindudel, nii nagu kõikidel selgroogsetel, säilivad kõige paremini luud, kuid soodsates oludes võivad pikalt säilida ka munakoored.

Puna-aara sulestik on silmatorkavalt kirju

Jaanuari teine nädal. Kui paks on lumehang?

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Nüpli maastik. Otepää looduspark

Nüpli maastik. Otepää looduspark

Lund sajab ja sajab. Maapind on Tartu ümbruses kaetud nii paksu lumega, et mõttes arvan seda juba räästani ulatuvat. Ja ka tegelikult on teerajalt kokku kühveldatud hang mulle juba puusani. Aga ilmateenistuse lumekaart näitab ikka alla kahekümne sentimeetri.

Eelmise nädala keskpaigas otsustasin selgust saada, kui paks on siis see lumekiht mu maja ees. Leidsin lapse rohelise koolijoonlaua ja surusin hange. Lootuses muidugi, et kõik selle kolmkümmend sentimeetrit hangesügavusse sukelduvad. Aga võta näpust! Esimese hooga jäi joonlaud pidama 10 sentimeetri peal, siis tuli lume sees vastu ilmselt eelmise aasta jõulusula koorik. Kui ka sellest joonlaua läbi surusin, siis jäigi vaid tühised 13 sentimeetrit.

2. NÄDAL 7.1.2019.-13.1.2019. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Päike, vesi, lumi ja jää jõe kaldal

Püsisid mõõdukalt külmad talveilmad.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala jooksul -2,2 kuni -4,5 kraadi vahel, mis on tavapärasestühe kuni kahe kraadi võrra soojem. Nädala maksimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti +0,2 °C reedel, minimaalseks -12,4 °C laupäeva ja pühapäeva vahelisel ööl.

Lund sadas peaaegu igal päeval ja reedel tuiskas.

Jäide

Jäide

Mida põngerjad teavad huntidest?

Avapilt
Sisu

Laura näitab poistele, mille poolest erineb koera pealuu hundi kolbast.
Foto: Helen Arusoo


Hundiuurija Laura Kiiroja näitas lastele rahvuslooma kolpa ning lasi kilekotist ka ehtsat hundikarva katsuda Tallinna Linnupesa lasteaias, kus kolmveerand tunnise loengu käigus sai saalitäis põngerjaid võsavillemi kohta uusi teadmisi.


Mida te huntide kohta teate? - küsis Laura mudilastelt. Vastati: 


 - et hundid söövad jänkusid;
 - et hundid karusid ei söö, kuna nad on üksteise jaoks liiga tugevad;
 - et inimene on hundist tugevam, kuna tal on püss;
-  et hundid uluvad;
 - et elavad metsas.

Talilinnukaamera - põhjatihane

Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Lindude toidumajal võib mõnikord näha ka põhjatihast. Kuigi esmapilgul on põhjatihast temaga sarnasest salutihasest keeruline eristada, on põhjatihasel ülapool hallim ja must kurgulaik suurem. Kõige olulisemaks eristavaks tunnuseks on põhjatihasel kokkupandud tiival suleservadest moodustuv selgelt heledam ala ehk tiivapaneel.

Põhjatihane

Põhjatihane / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Aasta liblikas - kuslapuu-sõrmiktiib

Eesti Lepidopteroloogide Selts valis tänavuse aasta liblika

Foto Kaidi Kivi

Kuslapuu-sõrmiktiib

 

Kuslapuu-sõrmiktiib        Pterotopteryx dodecadactyla

 

Päris haruldane liblikas, keda Kaidi Kivi pildistas 26. juunil 2016. aastal Hiiumaal. Muuhulgas on  liik jäädvustatud Eesti Lepidopteroloogide Seltsi logol, kes tänavuse aasta liblika valis: http://www.lepidoptera.ee/

Talilinnukaamera - salutihane

Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Tihastest, kes talilinnukaamera ette satuvad, tunneb ära ka salutihase, endise nimetusega sootihase. Talvel tegutsevad salutihased segasalkades koos teiste tihastega ning külastavad meelsasti ka lindude toidumaju – lisaks peamiselt putukatele ja teistele väikestele selgrootutele on salutihase toiduks talvepoolaastal ka taimede seemned.

Kui kahtlustate, et mõni salutihane käib toidumaja juures sagedamini kui ta seemneid süüa jõuab, siis teadke, et salutihasel on kombeks soetada mustadeks päevadeks talvevarusid. Varude asukohta suudavad nad meeles pidada tänu hästi arenenud hipokampusele ehk ajukoore osale, mis aitab asju meelde jätta. Võrreldes rasvatihasega on salutihase hipokampus kolmandiku võrra suurem.

Kuidas kopral kopra-aastal läheb?

Avapilt
Sisu

Kesktalvel kobras palju ei liigu – loom tegeleb talvevarude tarbimisega ja hangib siit-sealt juurde, kui vaja.
Foto: Tarmo Mikussaar

Eesti oludes sobib kobras elama looduslikel veekogudel - jõgedel ja järvedel. Kui piiber
asustab aga maaparanduse kaudu juurdevõidetud alasid, on pahandus kerge tulema: tema eluks vajalik tegevus põrkub inimese majandushuvidega. Paisutuse tulemusena liigniiskuse all kannatav mets kuivab ja põld muutub mädaks. Loomulikult ei taha ükski maaomanik sellise olukorraga leppida ja „kurjategija” langeb kiusamise ohvriks. Lõhutakse paisutustammisid, pesakuhilaid ja varjeurge eesmärgiga loomad minema peletada. Kasutust tegevusest on stressis nii koprad kui inimene. Lahenduseks on sobimatutest kohtadest kogu koprapesakonna ära küttimine, see tegevus tuleb jätta jahimeeste hooleks. Küttide kiituseks peab ütlema, et igas jahtkonnas on mõni „kopraspetsialist”, kes suudab tekkinud probleemi lahendada.

Laupäeval ja pühapäeval loendatakse veelinde

EOÜ kutsub osalema

Foto Arne Ader

Aulid

Aulid

Nädalavahetusel toimub järjekordne kesktalvine veelinnuloendus. Homseks on oodata rannikul päikesepaistelist, mitte külma, aga tugeva loodetuulega ilma ehk linde võib enam kohata tuulevaiksetes jäävabades lahtedes, kui poolsaarte varjulisemal poole, kus nad ka kergemini märgatavad. 

Tänavu on valitud loenduse keskseteks kuupäevadeks 12. ja 13. jaanuar.

Kuna paljudel vaatlejatel ei pruugi keskne nädalavahetus vaba olla, siis lähevad kirja ka kõik teised jaanuarikuus tehtud vaatlused.

Vaatluste planeerimisel tuleks kindlasti arvestada ilmaga.

Loendusmaterjalid (ankeedid, vaatlussektorid) leiate Eesti Ornitoloogiaühingu koduleheküljelt, projekti "Kesktalvine veelinnuloendus" alt:

http://www.eoy.ee/node/109

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.