Kirjutas Kristel Vilbaste
Fotod Arne Ader
Lepakäbid
Aasta alguses on lumi matnud enda alla kõik taimed, seepärast tasub ravimtaimede otsimiseks vaadata nüüd kõrgemale – puude otsa. Ja kõhuhädade puhul tasub abimeest otsida just lepapuude otsast.
Vaatame, mida on “lepakäbide” kohta öeldud raamatus Ain Raal, Mikk Sarv, Kristel Vilbaste “Eesti ravimtaimed”, Varrak, 2019.
Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee
2018. aasta soe ja putukarohke suvi soodustas paljude värvuliste pesitsust. Meelde jäid ka vöötkaku, urvalinnu ja hele-urvalinnu arvukad invasioonid. Juhul, kui linnuharulduste komisjon kõik vaatlused kinnitab, tõi 2018. aasta Eestile juurde ka kaks uut linnuliiki – kääpakotka ja veisehaigru.
Roosa-kuldnokk. 11.05.2018, Spithami, Läänemaa / foto: Matias Castren
Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee
Sageli näeme kaameraga toidumaja teiste lindude seas vilgast sinist lindu sinitihast, kelle toiduks on küll peamiselt putukad ja teised väikesed selgrootud. Siiski toitub ta talvepoolaastal ka taimede seemnetest ja marjadest ning maiustab hea meelega ka inimese poolt pakutavate päevalilleseemnete ja rasvaga. Meelepärase puudumisel võib ta süüa ka puude pungi.
Sinitihane / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)
Norras nagu Eestiski käib praegu hundijaht, ainult selle vahega, et Norras toimub jaht ka hundikaitsealadel, kus elab kolm hundikarja. Milles nende kaitse seisneb?*
Foto: Valeri Štšerbatõh
Norra võib küll olla paljudes aspektides meile eeskujuks, kuid looduskaitse valdkond nende hulka ei kuulu. Norra ei astu ühtegi tõhusat sammu niigi nigelas seisus oleva Skandinaavia hundipopulatsiooni liigikaitseks.
Hundid elavad vaid 5% Norra territooriumist – Rootsi külje all nn hunditsoonis, kust väljapoole võsavillemitel tulla ei lubata. Nüüd aga andis valitsus loa jahtida hunte ka selles niigi kitsukeses piirkonnas. Alates 1. jaanuarist on luba küttida üks kolmest Norras elavast hundiperekonnast. Seda, et keegi täpselt ei tea, kui palju ja millised indiviidid kõnealusesse karja kuuluvad, oluliseks takistuseks ei peeta.
Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste
Foto Arne Ader
Koer tuisus
Tuisutuul tuli lõpuks, just selline nagu vanades vene filmides. Kui maailm on lumetantsust nähtamatu. Tuul võtab õue minnes laulda su puukorvi traatides ja selles uksepilus, mis puukuuri seinas ja aiavärava lippide vahel, kui hommikust ajalehte tooma lähed. Laulab ürgse jõuga, häälega, mis ühtejagu hirmutab, luudeni läbi möirgab ja teisest küljest paneb kuulama, kui looduse kõige kaunim sümfoonia.
Aga selles põhjatormis jagus tõelist tuisulund vaid mereäärsetele. Lõuna-Eestis keerutas ta maja lõunaküljele kokku põlvekõrguse hange, mis lumelabidaga korra vibutades olematuks tuhises.
Kunstnik Leo Lätti on joonistanud koprast pildi, oksake käpa vahel – sellel oksakesel on suur roll tänavu – kobras on Ehitaja!
Joonistus: Leo Lätti
Majaehitaja. Tänavu tutvustame aasta looma kobrast esmalt kui võimsat ehitajat, kes loob ka teistele elupaiku. Praegu jaanuaris pole kopra ehitushooaeg veel alanud, aga peagi on see käes. "Kobrast võiks nimetada meie uue taasiseseisvumisaegse Eesti eluslooduse arhitektiks, sest kõikjal, kuhu ta vähegi saab, tekitab ta suurema või väiksema vääriselupaiga, kus saavad elutseda mitmed kaitsealused ja ohustatud liigid lindudest ja kahepaiksetest roomajatest poolveeliste liikideni välja," kirjutab näriliste uurija ja kopra-aasta kõneisik Remek Meel. "Loomulikult muudab kobras tohutult end ümbritsevat keskkonda ja seetõttu satub liik inimesega kergesti vaenujalale, sest inimene ei salli, et keegi peale tema enda võiks keskkonda nii suurel määral muuta."
Foto Edgar Karofeld
Wulfi turbasammal
Wulfi turbasammal Sphagnum wulfianum
Wulfi turbasambla kirjeldas maailmale esmakordselt 1860.aastal Tartu kooliõpetaja K.G. Girgensohn.
Ta pani äsjaavastatud liigile nime Tähtvere mõisniku K.E.R. von Wulfi järgi, kelle maadelt kirjelduse aluseks olevad taimed olid kogutud ja teaduslikult kirjeldatud. Wulfi turbasambla tüüpeksemplar asub Eesti maaülikooli sammalde herbaariumis, kuid leiukoht Tähtvere soos on praeguseks kuivenduse tagajärjel hävinud.
Estbirding annab teada
Alanud on uus aasta ja klubil Estbirding on välja pakkuda uus võistlus.
Eelmisel aastal pandi tugevalt proovile linnuhuviliste kondimootorite võimekus ökoralli näol, kuid sel korral käib võistlus hoopis lindude rõngaste lugemise peale.
Osalemine on avatud kõigile huvilistele. Lähemalt saate võistlusest lugeda: http://estbirding.ee/voistlused
Kõigile osavõtjatele teravat silma.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) annab teada
Foto Arne Ader
Kaika kuplistik Karula Rahvuspargis
Keskkonnavaenulikuma teo tiitli ehk „kirve“ teenis Keskkonnaministeeriumi metsaosakond vääriselupaikade kaitse takistamise eest.
Vääriselupaigad (VEP) on keskmiselt mõne hektari suurused meie looduses säilinud mitmete haruldaste või ohustatud liikide „koduks“ olevad vanade loodusmetsade tükid. Seetõttu vajavad need alad kindlasti kaitset.
«Keskkonnaministeeriumi VEPidega seotud otsused ja tegemata jätmised osutavad pikaajalisele süsteemsele probleemile Eesti metsanduses – loodusmetsi on Eestis alles vaid kaks protsenti, neist veerand on raiete eest kaitsmata ja hävivad sisuliselt iga päev,» tõdes Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Tarmo Tüür.
Video salvestas Fleur, LK foorumist
Rebane ehk punarebane Vulpes vulpes
Viimasel aasta kolmandikul, pärast eelmise aasta pesakonna iseseisvumist elasid rebased üksikeluviisiliselt. Aga nagu videost näha hakatakse pisitasa paarilist otsima, kuigi uudishimutsejad ei pruugi sugugi kokku jääda. Video alguses näeme, et esimesena kaadrisse jäänud emasloom sallib juba võimaliku partneri kohalolekut (nende omavahelist käitumist on videos päris huvitav jälgida).
Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee
Talvel kohtab lindude toidumajal sageli ka põldvarblasi. Kuna enamasti tegutsevad põldvarblased salkadena, võib neid mõne rikkaliku seemnevalikuga toidumaja juures talve üle elada isegi sadakond.
Põldvarblased eelistavad toitmiskohti, mille juures on tihedaid põõsaid – sinna saavad nad võimaliku ohu korral kiiresti peitu pugeda. On teada, et mida kaugemal asub toidumaja varjekohast, seda lühemat aega ja väiksemate salkadena käivad põldvarblased toidumajal.
Eesti Orhideekaitse Klubi annab teada
Fotode autorid Arto-Randel Servet ja Jaak Neljandik
Lehitu pisikäpp kasvukohas
Lehitu pisikäpp Epipogium aphyllum
Eesti Orhideekaitse Klubi (EOKK) valis aasta orhideeks 2019 liigi, mis on Eesti üks haruldasemaid - lehitu pisikäpa. See on esimene kord, kui aasta orhidee austava nimetuse saab kõige rangemasse kaitsekategooriasse kuuluv liik.
Eesti Ornitoloogiaühing annab teada
Foto Reet Sau
ERR annab teada
Fotod Arne Ader
Hallhaned
Hallhani ehk roohani Anser anser
Valgepõsk-lagle Branta leucopsis
Vahetult enne aastavahetust selline teade – kas see saab tõsi olla?
Kas sa oled truu kaasa? - Jah!
Kas päris lõpuni truu? -Jah!
Kas sulle meeldib põhiliselt kodus toimetada? - Jah!
Vastates Eesti Loodusmuuseumi näitusel "Isad ja pojad" külastajale esitatud küsimustele "jah", saad vastuseks: oled "kobras-mees". Kodukesksemat isast looduses leida polegi kui aasta loom 2019 kobras!
"Täielikult truu isa. Eeskujulik ehitaja, kes rajab oma perele võimsa maja ja võib elada ühes paigas põlvkondi. Õpetab poegadele kodu ehitamist ja parandamist."
Foto pärineb näituselt "Isad ja pojad" , kus on põnevat avastada ka teiste loomariigi isaste kohta. Näitus jääb Eesti loodusmuuseumis avatuks kogu järgneva aasta jooksul.
Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee
Lindude talvise toitmise võimalikest mõjudest nii pesitsusedukusele kui ka käitumisele räägitakse aasta-aastalt üha enam.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga info@looduskalender.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
