Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee
Lindude saabumisperiood pesitsusaladele on mitmeid nädalaid pikk. Esimesed saabujad saavad küll väikese eelise pesapaikade hõivamisel, kuid võivad ilma halvenedes täbarasse olukorda sattuda. Kuigi varasemast saabumisest saadav kasu on reeglina suurem, saabuvad linnud ometigi pesitsusaladele erinevatel aegadel.
Ülekande võimaldab EENet
Sissejuhatus ja illustreeriv materjal Tiit Hunt, www.rmk.ee
Kirjutas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste
Fotod Arne Ader
Metsvint ( www.loodusemees.ee )
Olete nüüd kindlasti kuulnud Eesti kõige arvukamat haudelindu – metsvinti? Ei ole koduõue või metsatukka, kus tema rõõmsat kevadlaulu ei kuule. Eestis pesitseb neid linde poolteist kuni kaks ja pool miljonit paari. See tähendab, et iga eestlase jaoks on meil olemas oma metsvindipaar, kes kusagile vahtraoksale pehmet sambla- ja suleseguset pesa ehitama hakkab. Ja kuigi arvatakse, et oma vintivat häält teeb ta vihma ettekuulutuseks, siis praegust “siit-siit-metsast ei saa mitte üks piirutikk” hõiskab ta küll suurest rõõmust.
Harilik sinilill Hepatica nobilis
Omamoodi lummav on varakevadine sinililleaega. Taimi on erinevas arengujärgus, seega loodushuvilisel põhjust neid veidi lähemalt uurida.
Äsja õitsema hakanud sinililled on ühe või kahe lühikese õievarrega, mis õitsemise aegu tüki maad pikemaks sirguvad.
Punakaspruunid peenikesed õievarred kasvavad välja lehtede kaenlast ja neid katavad rohelised karvakesed. Headel kasvukohtadel võib ühel taimel sirguda kuni tosin õievart.
Ilmselt on enamik koeraomanikke kogenud, et värskendavad jalutuskäigud mere äärde võivad päädida hoopis koera püherdamisega sugugi mitte nii värske kala sees. Idülliline liblikate taga ajamine põllul võib lõppeda aga mõnust muheleva koera rullimisega lehmasõnnikus. Muidugi ei pelga ükski asjalik koer käppasid (ning sisuliselt ka kogu ülejäänud keha) külge lüüa ka siis, kui tarvis on lähemalt analüüsida maanteeäärseid loomakorjuseid. Miks ometi??
Lapsuliblikas Gonepteryx rhamni
Kõik me tunneme neid „kuldse suve“ kuulutajaid ja seetõttu ongi mõistlik sellest kevadliblikast veidi lähemalt kirjutada.
Et täit pilti saada alustame nende pikaealiste liblikavalmikute talvitumisest ja mitte ilma asjata.
Koprauurija Remek Meel pani kokku video piibri kevadistest tegemistest. Vähe vett on koprale halb, aga ka liigne suurvesi võib looma ettevõtmistele laastavalt mõjuda. Videos näeme ka lund ja jääd - keskmise talve puhul peakski ju praegu meie mail palju külmem ilm valitsema, kui me tänavu kevadel näeme. Aga lund võib veel tulla, ärme seda unusta.
Ilmad on juba mõnda aega olnud soodsad nii öiseks kui päevaseks rändeks ja see kajastub hästi ka aialinnupäevikutes. Viimasel nädalavahetusel sisestati päevikutesse ligi 1000 vaatlust ja selle nädala neli päeva on toonud veel 1200 vaatlust lisaks.
Järjest levivad üle Eesti aprillikuised laululinnud, kes rõõmustavad meid kargetel hommikutel akent avades või aeda astudes. Ühel hommikul teeb hääleharjutusi öösel pärale jõudnud punarind, teisel hommikul silpsutab katuseharjal linavästrik, kolmandal võib kuulda must- ja laulurästaid metsvintidega võidu laulmas. Iga päev on uus liik või suisa mitu tagasi jõudnud!
Konnade massiline kevadränne on soojade kevadilmade tõttu taas hoogu kogumas. Sellega seoses kutsub Eestimaa Looduse Fond (ELF) vabatahtlikke üles konnasid abistama ning palub autojuhtidel pimeduse saabudes olla väga tähelepanulikud nii kahepaiksete kui ka neid abistavate vabatahtlike suhtes. Võimalusel võiks aprillikuu soojadel ja vihmastel hilisõhtutel vältida autoga sõite kohtades, kus konnad ületavad massiliselt teed.
Ülekande võimaldab EENet
Sissejuhatus ja illustreeriv materjal Tiit Hunt, www.rmk.ee
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
