Mai 2019

Ornitoloogid kutsuvad osalema

Foto Vikipeedia

Kabli linnuvaatlustorn püstitati 1997. aastal

Rahvusvahelisel rändlindude päeval, 11. mail kutsuvad Eesti Ornitoloogiaühing, Estbirding ja Linnuvaatleja kõiki huvilisi tornidesse linde vaatlema. Osaleda saab nii iseseisvalt kui ka juhendatud vaatlusel.

Vaatluspäeval tuleb endale valida sobiv torn, üles märkida ajavahemikus kella 5–13 nähtud linnuliigid ning saata andmed 11. mail kella 18.00-ks ornitoloogiaühingule aadressile: margus.ots@eoy.ee

Kirjutas ja pildistas Urmas Tartes

Koerliblikas ehk väike-koerliblikas           Aglais urticae

Valgetähn-pajuliblikas               Nymphalis xanthomelas

EOÜ teavitab

Foto Arne Ader

Kägu ( www.loodusemees.ee )

Aprill üllatas meid tavatult soojade ilmadega, mis kiirendasid taimede arengut. Seda juhtub ikka päris harva, et toomingas puhkeb õide juba aprillis. Kuu lõpuks õitsesid mitmel pool ka kreegid, alõtsad ja kirsid, sõstardest, tikritest ja nurmenukkudest rääkimata. Aga nagu Eesti kevadele kombeks, ei avane õied üle Eesti ühtlaselt, vaid ikka on Lääne- ja Lõuna-Eesti teistest ees. Maikuu alguse külmad ööd ja päevad tõmbasid kevade tormilisele arengule korraks piduri peale.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Nurmenukud alustasid õitsemist Kaera külas

Keskmine õhutemperatuur püsis Jõgeval kogu nädala jooksul vaatlusrea (1922-2018) keskmisest madalamana, kõikudes 2...8 kraadi piires.

Kõige soojem oli ilm kolmapäeval (1.05), kui termomeetrinäit tõusis ligi 18 kraadini. Öösiti valdavalt külmetas ja varahommikul oli rohi hallast valge. Laupäeval oli ka muld pinnalt külmunud. Nädala esimesel poolel oli muld kuiv ja selle külmumist ei registreeritud.

Vihma hakkas sadama neljapäeval ja nädala sademete summaks kogunes üheksa millimeetrit.

Reedel sadas lund ja lörtsi, päeval muutus lühikeseks ajaks maa valgeks.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Piiritajad (Apus apus) saabuvad Aafrikast Eestisse mais. Neil suure osa elust õhus viibivatel lindudel on kombeks hämariku ja koidu ajal kõrgele taevasse tõusta. Hämarikulendudel arvatakse olevat mitu põhjust, kuid enamasti arvatakse, et piiritajad koguvad taeva- ja maamärkide järgi teavet oma asukoha ning saabuva ilma kohta. Siiski on need pelgalt oletused.

Suveõhtuid täidab piiritaja kriiskav hääl. / foto: Arne Ader, www.loodusemees.ee

Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Elina Leiner

Jändja kalapääs Pärnu jõel on looduslikku tüüpi, tagades kaladele hea läbipääsu

Alanud on mitmete kalaliikide kuderändeaeg, mistõttu paisuomanikud peavad jälgima, et nende kalapääsud oleksid veega täidetud ja vabad risuummistustest.

Mitmetele paisudele on rajatud kalapääsud, et kalad saaksid veekogus vabalt liikuda ja paisu ületada. Lisaks rände tagamisele pakuvad nii mõnedki kalapääsud ka täiendavaid elu- ja kudepaiku, mistõttu on pääsude korrapärane hooldus väga oluline. Kevadisel kalade kudeajal on eriti vajalik, et paisuomanikud tagaksid nende rajatiste toimimise, kalapääs oleks puhas veega kaasakanduvast risust ning ka ehitustehniliselt korras.

Pildistas ja kirjeldas LK lugeja Merike Hiibus

Euroopa kobras ehk piiber      Castor fiiber

Käisin pühapäeval Tiskres rannas linde pildistamas ja sattusin roostiku vahel väikeses veesopis kokku ootamatu tegelasega. Ei lasknud ta eriti minust end segada, vaid nautis „merespaa“ mõnusid.

Kirjutas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Väike-Emajõe lamm Tõllistes ( www.loodusemees.ee )

Vanarahvas ütleks, et saabus pääsutalv. Aeg, mil tormihoogudega sadanud lumevalge nii tärganud lilledele kui ka pääsudele-kägudele kukile tuleb. Nii ongi, käes on Eesti kuues aastaaeg – neli on tavapärased, viies kuulus Soomaa üleujutus ning kuuendaks kevadine pääsutalv või vähemalt pääsuvilu.

Aga pole midagi imelikku selles putuktoiduliste lindude varajases kohale saabumises, sest nemad liiguvad sinna, kus on putukaid. Ja putukaid oli õhus nii maa, kui mere kohal.

Tõsi see merevesi oli pool meetrit madalam ja jooksis nüüd kestvate idatuultega meie merest ära, eelkõige need pealmised soojad veemassid, mis ka päevasooja annaksid.

Ilmamuutus peaks praegu uue kuu ajal taas tulema ja millise ilma Kuu meile maikuuks teeb, on vaid tema teada.

Tekst ja pildid: Urmas Sellis, Kotkaklubi

Ülekande võimaldab EENet