Illustreeriv osa Liz, LK foorumist
Jalanumber 716A on saanud nimeks Aru ja 716O kannab nime Oru
Must-toonekurg Ciconia nigra
Varavalges käiakse lendamas, aga pesal peab tagasi olema umbes kaheksa paiku, sest isaslind Karl võib selleks ajaks koos varahommikuse saagiga pesale jõuda. Kes pesale hiljaks jääb see ka toidust ilma jääb – kes see loll tahab olla.
Kirjutas ja pildistas Vicky Korju
Vana- ja noorlind õhtuvalguses
Valge-toonekurg Ciconia ciconia
Lugesin Loodukalendrist et võib saata oma lugu kodulähedal olevast loodusest.
Kolisin elama Kärpla külla talumajja mis seisis tühjalt üle kuue aasta. Taluõuele kolis paari nädala möödudes valge toonekurg. Kui maja oli tühi, siis oli ka tühi kõik need aastat ka kurepesa. Minu küsimus: miks vajavad toonekured, et majas või keegi pesa läheduses elaks?
Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart
Pildistas Vello Keppart
Nädal kujunes väga kuumaks. Õhutemperatuurid tõusid pärastlõunati kõigil nädalapäevadel üle 25 kraadi. Kõige kuumemad olid ilmad laupäeval ja pühapäeval, kui maksimaalne õhutemperatuur küündis 31...33 kraadini.
Öösiti oli sooja minimaalselt 10...17 kraadi. Päevast kuumust leevendas mõnevõrra inimeste jaoks tuul ja õhtupoolikuks taevasse kogunenud pilved. Vihmapilved ja sajud sel nädalal Jõgevani ikka veel ei ulatunud, kuigi lähikonnas siin-seal sadas.
Ilmad olid teraviljakoristuseks soodsad. Ümbruskonna põldudelt koristati talirapsi, taliotra, -nisu ja –rukist. Koristusküpseks olid saanud ka varased suviodrasordid.
Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee
Kliima soojenedes on mitmed liigid levinud põhjapoolsetele aladele. Mesilasenäpi (Merops apiaster) levimist põhjasuunas piiras seni juulikuine 21 °C samatemperatuurijoon (mis on mõjutanud nende põhiliste saakobjektide putukate rohkust), kuid kuna viimatinimetatu on samuti nihkunud, on viimastel kümnenditel liik Kesk-Euroopas levinud (või taaslevinud) aladele 47-st laiuskaraadist põhjas – seda tõenäoliselt just soojenenud kliima ja muutunud põllumajanduse tõttu. Kuigi Eesti Ornitoloogiaühingu linnuharulduste komisjoni andmetel on ka Eestis viimasel kümnel aastal mesilasenäppe varasemast sagedamini nähtud, ei ole seda liiki meil pesitsemas veel leitud. Lätis on mesilasenäpp haruldane, kuid siiski juba regulaarne pesitseja.
Lendorav Pteromys volan
Meil elutsevate lendorava arvukus oli pikaaegses langustrendis ja seega võeti esimesed lendorava püsielupaigad kaitse alla 2006. aastal.
Noorte huntide kohtamiseks on kõige tõenäolisem aeg juulis–augustis, kui väiksed võsavillemid suudavad juba mõned kilomeetrid saagijahile suunduvate vanaloomade sabas sörkida, aga kogu suurt jahiringi kaasa teha ei jaksa. Siis jäävadki nad vahel üksikuna, vahel salkadena kusagile maastikule ootama, kuni vanaloomad tagasi tulevad ja toitu toovad.
Tuletame meelde, et Linnuvaatleja määramisvõistluse 6. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 31. juuli südaööni.
http://linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2019
Küsimused leiab siit:
algajad: LINK
edasijõudnud: LINK
Linnuvaatleja
linnuvaatleja.ee
Salvestas ExpertOfNothing, LK foorumist
Teist noorlindu näete juba „istumispuul“
Kalakotkas Pandion haliaetus
Täna hommikul, mõni minut peale kella ühtteist läks lendama pesa viimane noorlind. Velje juurde „istumispuule“ maanduma ei mahtunud. Seega oli „mõistlik“ otsus peale lennuringe pesale naasta kuna maandumine pesal polnud ju eriti kindel.
Kahe kuuseks saavad Kalakotkas 2 pesa noorlinnud augusti alul.
Vaata ime! Kobras suudab oma kuhilpesa ka mahajäetud paekarjääri rajada, kuigi sealsed kraaviseinad on puhas paas ja pealekasvanud taimestik alles väga noor ning mullakiht õhuke. Kohale meelitab piibri hea toidubaas - paekarjäär on täis paju ja angervaksa. Kui kiskjaid pole liikumas, saab ka talvel vast kuidagimoodi hakkama.
Foto: Tarmo Mikussaar
Suvistel rännuteedel kobraste kuhilpesi kohata - ehkki neid pole Eestis sugugi vähe - pole sugugi lihtne. Kõik on rohtukasvanud. Siiski, kui pesa juba leitud, kuidas aru saada, kas kobras kuhilat ka asustab?
Esiteks, mahajäetud kuhil rohtub. Seal hakkab kasvama nõges, malts, puju, põdrakanep, kolmisruse ja palju muud. Asustatud pesakuhilal taimi ei kasva. Sellel hoitakse hoolikalt silma peal ja vajadusel remonditakse ja regulaarselt savitatakse.
Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste
Fotod Arne Ader
Suur robirohi ( www.loodusemees.ee )
Kuivadel heinamaadel on praegu huvitav jalutada, neis on valla pääsenud selline elurikkus ja õitemeri, et lausa lust on seal lastega kõndida ja mängida.
Ja kui ritsikasirin hetkeks vaikib, siis kuuleme oma jalaastude saateks imepisikeste kuljuste kõlinat.
Rohu sees on varre otsas kollakad näpuotsa suurused aisakellad reas. Ja nende vastu puutumisel nad otsekui helisevad. Või siis meenutab see hääl krobisemist või robinat.
Saaremaa robirohi. Foto VikipeediA
Lapsepõlvest on mul silme ees üks pilt – viimane hobusekoorem heina veeremas heinaküüni poole ja meie vennaga seismas kraavipervel. Korraga võttis isa taskust terava noa ja lõikas maha ühe meile ülepea ulatuva minu käevarre jämeduse taime. “See on heinputk, sellest saab vahva pritsi,” ütles ta. Ja kiiresti lõikas ta mõlemale 30 sentimeetri pikkuse toru, mille üks ots oli umbne sõlmevahe tõttu, selle sisse tegi noa naaskliga kümmekond auku. Seejärel lõikas ta sama pika ja hästi putketorusse istuva pajukepi, vend tõi jooksujalu vanaisa kolikambrist tuustaku takku, mis sai pulga otsa mähitud. Siis oli vaja vaid vesi kraavist nagu süstlasse tõmmata ja veesõda võis alata.
Ja see viimase heinakoorma küüni veeremise aeg võis olla just juuli lõpp.
Veebikaamera pilt Anne, LK foorumist
Emaslind Kati
Must-toonekurg Ciconia nigra
Kurepojad teevad varahommikusi lennuharjutusi, orienteerumisega näikse noorlindudel kõik korras olevat. Siis tuleb oodata isaslind Karli hommikusöögiga ja päev läheb edasi.
Mõned päevad pole me enam pesal näinud emaslind Katit. Nagu meil juba varasematest aastatest teada lahkub emaslind kõige varem, et siirduda vaikselt talvitusaladele poole.
Foorumi vaatajad hääletasid noorlindudele nimed:
jalanumbriga 716A sai nimeks Aru
716O aga Oru
Selle nädala alguses olin taimedega sõbraks saamise õpitoas oma hea sõbra Ave Eero ja tema kaasa Roberti juures. Kui esimest õppekäiku tegin, siis tahtsin näidata, milline näeb välja sanglepp, sest Reiu jõe äär selles paigas oli tihedalt täis sanglepale sarnanevaid tumedalehelisi puid. Aga suur oli minu üllatus, kui iga väiksemgi puulaps osutus seal – jalakaks.
Tõepoolest, tean jalakat pargipuuna ja ikka kasvab ta üksikult. Aga sellist jalakarohkust nägin elus esmakordselt. Sest Eestis on jalakas väärtusliku tarbepuuna harvaks muutunud juba sajandi eest, lisaks on Eestisse jõudnud ka ülinakkav puude seenhaigus jalakasurm.
Pildistas Valli Helin
Mustikapuhmad valgete marjadega
Valli kirjutab:
„Leidsin metsast selliseid mustikaid: maitse hea, aga värvuselt valge. Ja neid puhmaid kasvas päris palju. Asukoht on Viljandimaal, Mulgi vald, Härjassaare mäe ligidal“.
Harilik mustikas ehk mustikas Vaccinium myrtillus
Valgete viljadega mustikaid on leitud kogu taime levila piires, aga sarnaseid leidusid võib pidada siiski haruldaseks. Viljad võivad olla päris valged, aga ka kergelt roosaka varjundiga.
Eesti Ornitoloogiaühing annab teada
Veebikaamera pilt
Aasta linnul, öösorril koorus pesakaamera ees kaks poega
Alates juuni algusest said kõik huvilised veebikaamera vahendusel kaasa elada aasta linnu öösorri pesaelule. Nüüdseks on juuni keskel koorunud kaks poega alustanud iseseisvat elu ning pesakaamera lõpetab töö.
Veebikaamera pildid IceAge ja Timea, LK foorumist
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga info@looduskalender.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
