juuli 2019

Fotod Arne Ader

Palu-härghein ( www.loodusemees.ee ) 

Palu-härghein         Melampyrum pratense

Mets-härghein       Melampyrum sylvaticum

Video salvestas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Kobras ehk piiber       Castor fiber

Uras paikneva looduskaamera ette jäi haruldane juhtum. Kaldal murdunud puu kukkus vette ja tabas vees maiustanud kobrast.

Koprad on taimetoidulised, suvisel ajal kuuluvad nende toidulauale nii veetaimed, kui kaldaaladel kasvavad angervaksad, tarnad, kui ka nõgesed.

Pildistas Kristel Vilbaste

Tatari piimikas Võsu rannaliival

Tatari piimikas      Lactuca tatarica

Ühte õitsvat tulnuktaime on kõige kergem leida rannainimestel liivaranna taimepiirilt nii Põhja-Eestis, kui suursaarte läänepoolsematelt randadelt.

Kena ja silmahakkav korvõieliste hulka kuuluv mitmeaastane õitseja eritab ka piimmahla nagu paljud liigikaaslased.

Veebikaamera pildid Balistar, LK foorumist

Kella kolme aegu nägime eeldatavalt vanima kotkapoja lendutõusu

,,,aga kohe ka „trikitama“, aga kõik on senini õnneks läinud

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Vastassugupoole tähelepanu köitmiseks arenenud tunnused võivad esmapilgul kahjulikud näida. Näiteks isasel kuldfaasanil (Chrysolophus pictus) või sini-paabulinnul (Pavo cristatus) oleks tõenäoliselt kergem liikuda, kui neil uhket saba ei oleks. Sellised kohmakad, kuid silmatorkavad tunnused on aga emaslindudele atraktiivsed, sest kõige kirevamat ning suuremat saba saavad endale lubada vaid tugevad isased. Just seepärast on sellised paabulinnusabad soositud sugulise valiku poolt.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Kartul õitseb ja teravili kollendab

Nädal algas külma ööga. Õhus langes minimaalne õhutemperatuur Jõgeval kella viie paiku 3,4 kraadini ja rohu kohal esines nõrka öökülma. Hommikupoolik oli pilves ja jahe, kuid pärastlõunaks soojenes õhk päikese mõjul 21 kraadini.

Edaspidi enam nii jahedaid öid sel nädalal ei esinenud ja ka päevased termomeetrinäidud korrast tõusid.

Laupäeval mõõdeti õhus juba maksimaalseks temperatuuriks 25 ja pühapäeval 27 kraadi.

Õitsev tatrapõld

Veebikaamera pilt Anne, LK foorumist

Emaslind Kati saabus pesale, kurepojad toidu ootel

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Mõlemad vanalinnud nii Emaslind Kati, kui isaslind Karl käivad noorlinde kenasti toitmas, aga eile tegi üks noorlindudest oma esimese lahkumise pesalt ja näha oli, et kui ilm vähegi lubab muutuvad lennuharjutustega päevad tavapäraseks.

Täna hommikul jäi kurepesa tühjaks. Paarkümmend minutit peale kuut lahkus pesalt esimene ja teise noorlinnu lahkumise salvestas Liz; LK foorumist pea pool tundi hiljem.

Video salvestas Andre Allese

Reede õhtul Vana-Karistel

Sellis ilmingut kohatakse suhteliselt harva.

Millega siis tegu?

Tegemist on leinasääsklaste sugukonda kuuluvate vaenusääse /Sciara militaris/ vastsetega, kes on musta pea ja poolläbipaistva kehaga umbes seitsme millimeetri pikkused.

Elupaigaks niiske metsakõdu. Valmikutena näevad vaenusääsed välja nagu sääsed ikka, aga antud olukorras on tegu vastsetega.

Mis ajab vastsed selliselt liikuma?

Kas on tegu sobivat nukkumiskohta otsivate vastsetega või sobiva toitumiskohale liikujatega? Teadlastelgi puudub veel piisav selgus.

Fotod Arne Ader

Kollane vesikupp ( www.loodusemees.ee )

Kollane vesikupp       Nuphar luteum

Kollased vesikupud kasvavad ja õitsevad sageli koos vesiroosiga. Kasvusügavuski on nimetatutel pea sarnane, kuid enne sügavamat veepeeglit on viimased tavaliselt vesikupud  Ujulehed paistavad neil esmapilgul olevat päris sarnased.  Miks on vesikupu lehed sageli ilusamad ja tervemad, kui vesiroosi omad? Putukatele „maitsevad“ enam vesiroosi ujulehed, põhjuseks ka kogu vesikupu kerge mürgisus.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Sel suvel on mesilased võtnud nõuks mulle mett mitte kätte anda ja iga kord, kui ma meevõtu kavatsusega maale sõidan, on õues vaid tõeline veevõtt. Mesilasema on kaitsva šamaanina järgmise vihmapilve kohale mananud ja aina kallab. Ja siis ma käingi kurva näoga ümber taru, vihmavesi mütsinokast sirisemas ja mõtlen elu üle järele.

Aga elu on mulle kinkinud mesipuude ette endisele põllulapile tõelise elurikkuse. Istutasime Mikuga sellele põllule astelpajud, aga ümber nende kasvab kuival pinnasel nii värvikirev meerikas seltskond, et tuleb määraja kaasa võtta.

Veebikaamera pildid Sova, LK foorumist

Täna hommikused lennuharjutused

Kirjutas ja KuKu raadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Härjasilm  ( www.loodusemees.ee )

Olen tütre Aotähega järgmisel laupäeval Viljandi folgi õpitoas õpetamas lillemänge nii lastele kui täiskasvanutele. Mänge, mida meie vanaemad oskasid une pealt. Siis kui nutitelefonid olid olemas vaid kõige moodsamates ulmejuttudes ja kus loovat igavust peletati just igasuguste mängudega.

Kummalisel kombel hakkasid lillemängud kaduma juba enne nutitelefonide ilmumist, seda ajal, mil äkki keelati lillede korjamine. On ju tänapäevalgi terve rida inimesi, kes väidavad, et taimede murdmine on loodusele kahjulik.

Kindlasti on, aga inimesel pole võimalik elada päris nii, et kunagi ühegile taimele ei astu ega ühtegi neist ära ei söö. Ja inimesed, kes oma luksuslikes korterites elavad ja justnagu iial ühelegi lillele ega puule liiga ei tee, teevad seda ikkagi kaudselt.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Igal hommikul, kui töölaua taha istun, näen aknast, kuidas korraga lööb mu muru kihama pisikestest mustadest kanadest.

Ilmselt on nemadki oma sügava ööune maganud mu aiaserva alõtšahekis ja siis tuleb kogu see rõõmus ja kärav seltskond hommikueinet võtma esimest muruniiduringi tegeva mururoboti kannule.

Kuldnokad ( www.loodusemees.ee )

Veebikaamera pilt Sunshine, LK foorumist

Kolm paari uudishimulikke silmi…

Kalakotkas         Pandion haliaetus 

Eilne kanakulli rünnak Võrumaa pesale tekitas vaatajates nii hämmastust, kui meelepaha, aga selline meid ümbritsev maailm juba on, kui saame „varjatud elule“ pilku heita.

Need on noorlinnud Kalakotkakaamera 2 vaateväljas, kusjuures vanusevahe vanema ja noorima vahel on kolm päeva.