juuli 2019

Pildistas Marju Aav

Habekakk oma Virumaa jahimaadel

Habekakk         Strix nebulosa

Haruldus, kelle leide kontrollib linnuharulduste komisjon.

Kohata võime kuuse enamusega segametsades. Meil pigem talikülaline, kuid mõnel üksikul korral on habekakk (tuntakse ka Lapi kakuna) Ida-Virumaal pesitsenud.

Põhjus, miks päevakangelane harva pildile võib jääda on see, et tegu on öise tegutsejaga, aga südasuvel valget aega veel jagub.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Koera-pöörirohi ( www.loodusemees.ee )

Ma mürgistest taimedest heameelega kunagi ei räägi, aga sel aastal on üks taim teistest rohkem endast märku andnud. Ja et ta meil siiski suhteliselt haruldane on, siis teda ka ei tunta. See taim on koera-pöörirohi.

Just viimase kahe sooja suvega on see väga mürgine taim meil levima hakanud. Sotsiaalmeedias on tema pilt koguni Kalamaja tänava äärekivide vahelt.

Taimeteadlane Tiina Elvisto ütleb, et soe ilm on koera-pöörirohule tõesti meeltmööda ja valmivad seemned on hoolega levima hakanud. Levib ta neis paikades, kus vaba mullapinda.

Randades, kus jää murukamara ära lükanud või prahipaikades. Ma ise olen teda näinud sirgumas eelkõige kirikuaedades, näiteks Karja kiriku juures, aga ka Rakvere linnuse juures tarva kõrval.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Sarapik ( www.loodusemees.ee )

Eelmise nädala lõpus Ilmamäel pärnaõisi korjates avastasime Pille Saarnitsaga äkki, et pärnade kõrval oma suuri lehti tuules lehvitav sarapuu on pähkleid täis.

Nii nagu on ülihea pärnaõieaasta, nii tõotab tulla ka hea pähkliaasta.

Küllap soojalembestele puudele ja põõsastele meeldib viimase kahe aasta soe olek ja nad viljuvad nüüd senisest enam.

Pähklid on väljast tõesti juba sama suured, kui sügisel. Katki neid veel koksima ei hakanud, sest tean, et sees pole seal veel midagi. Kuid ikkagi tundub uskumatu, et imepisikesest punasest emasõie tutist ja pikkade sarapuu-urbade kollasest tolmust on mõne kuuga saanud selline võimas ja luine moodustis.

Illustreeriv materjal ja kommentaar Merike Hiibus

1.juuli salvestus

Mul on juba mitu aastat aias rajakaamera. See sai paigaldatud, kui ühel suvel askeldasid maja taga rebaseema oma nelja pojaga. Siis selgus, et ka kährikupaar sibas kaamera vaateväljast aeg-ajalt läbi. Neid pole paar viimast aastat näinud, aga rebased kasutavad ikka võimalust, et „näpata“ siilidele jäetud koerakrõbuskeid.

Täna vaatasin viimaste päevade kaamera salvestusi ja selgus, et 1.juuli õhtust alates käib aias mäger. Alguse olin rõõmsalt üllatunud kuni jõudsin viimase salvestuseni...

Siilikorjus

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Kõrvenõges ( www.loodusemees.ee )

Viimasel ajal on minult sageli küsitud, et milline näeb välja kõrvenõges, see vägev ravija taim.

Üks hea sõber saatis mulle terve pildirea, kuidas tal aias kasvab kolm erineva välimusega nõgest. Et milline neist kõrvenõges ja milline raudnõges. Tõsi, mul on endalgi aegajalt olnud nimega segiajamisi, sest tavaliselt saan kõrvetada peenraid rohides just raudnõgeselt.

Aga meie kahe nõgeseliigi vahel vahet teha on tegelikult lihtne. Raudnõges, mis trügib lillepeenardesse ja porgandipeenrasse, on oma uhkema suguvenna - kõrvenõgese hale koopia. Pisikeste, kevadeti veidi punakate lehtede ja varrega üheaastane igerik. Suure, praeguseks rinnuni ulatuva kõrvenõgese kõrval.

Veebikaamera pilt Mary Jane, LK foorumist

Pildil kogu kotkapere…

Kalakotkas       Pandion haliaetus 

Kalakotkakaamera 2 pilt kadus üleeile õhtul, suure vihma aegu. Küllap saavad seadmed mõne päeva pärast remonditud.

Täna saavad 4., 5. ja 7. juunil koorunud kotkapojad kuu vanuseks, kui keskmise kooruja järgi rehkendada.

Animatsiooni pani kokku Yitmoth, LK foorumist

Isaslind üksikhooldajana päevasel ajal

Öösorr         Caprimulgus europaeus

Isaslind on päevasel ajal juba kolme nädalasteks saanud noorlindudele seltsiks ehk keegi, kelle tiiva alla vihmaga pea peita sest rohkem ju enam ei mahu. Ega me tegelikult ei uskunud, et öösorri pesaümbruses näeme linde tegutsemas sedavõrd pikalt. Igal juhul huvitav kogemus.

Kui kaugel võib paikneda öösorri emaslinn uus munemiseks valitud asukoht?

Fotod Arne Ader

Luigelill ( www.loodusemees.ee )

Luigelill       Butomus umbellatus

Meie veekogude kaldaalade üks kauneimaid õitsejaid. Paraku võime neid leida harvemini Põhja –Eestist ja suursaartelt, aga mujalgi  kasvab luigelill hajusalt.

Tugeva kasvu tagavad taimele viljakas kasvuala ja vee all mudas arenenud võimas risoom, millest kasvavad välja jämedad varred, kusjuures kolmetahulised lehed võivad soodsates oludes sirguda üle meetristeks ja tipu poolt keerduda, meenutades kujult kõrkjalehti.

Video salvestas Ahto Täpsi

Fotod Arne Ader

Herilaseviud ( www.loodusemees.ee )

Herilaseviu          Pernis apivorus

2015. aastal olid viud meil aasta linnuks, siis sai kõiki kolme meil kohatavat viuliiki põhjalikumalt tutvustatud. Niisiis meenutuseks ja võrdluseks:

Hiireviud on meie üldse kõige sagedamini kohatavad röövlinnud, seda ka talvisel ajal ja pesitsejaid on üle kuue tuhande paari. Veidi pisemat, aga saledama olemisega herilase- ja hiireviud on kerge omavahel segamini ajada ning nende vilejad häälitsusedki on sarnased, mis herilaseviul kuulduvad pehmemalt.

Ornitoloogiaühing annab teada

Foto Arne Ader

Tuttpütid ( www.loodusemees.ee )

Eelmisel nädalavahetusel toimunud Ornitoloogiaühingu suvepäevadel Palupõhjas kuulutati 2020. aasta linnuks tuttpütt.

Tuttpütt (Podiceps cristatus) on huvitava välimuse ja käitumisega veelind, kes on küll lihtsasti vaadeldav, kuid kelle kohta on teadmised tagasihoidlikud.

Lisaks tuttpütile tutvustavad ornitoloogid järgmisel aastal ka teisi Eestis elavaid pütiliike: hallpõsk-pütt, sarvikpütt, väikepütt ja mustkael-pütt.

Video (aeglustatult) Bea, LK foorumist

Emaslind Miina lahkub hoiatushüüdega pesalt, et sissetungijat tõrjuda

Kanakull          Accipiter gentilis

Vahetult enne kella kolme sadas vihma ja emaslind Miina kattis kotkapoegi. Minut enne kella kolme just vihmasaju hõrenedes toimus kanakulli rünnak, mille tähelepanelikud foorumi liikmed ka jäädvustasid.

Kindlasti on sama kanakulli emaslind ka varem pesa läheduses lennanud, et ta olukorda teadis, et rünnakut kavandada. Emaslind Miina on ka varematel aegadel hoiatushüüetega pesalt lahkunud, aga ohu põhjustaja on olnud liialt kaugel või kaamera vaateväljast väljas.

Veebikaamera pilt Timea, lk foorumist

Alati on huvitav, kas emaslind Maia ka midagi pesasse toob

Väike-konnakotkas            Aquila pomarina 

Kogu pesitsusaja on vanalinnud hoidnud pesa roheliste okstega kaetult. Ainus kotkapoeg kasvab ja areneb vanalindude hoolitsedes.

Meil pesitseb tänavu väike-konnakotkaid üle kuusaja paari ehk rohkem, kui kõiki teisi pesitsevaid kotkaid Eestit asustab.

Veebikaamera pilt Tatyana, LK foorumist

Isaslind Tõnn kotkavõsuga

Suur-konnakotkas           Clanga clanga

Suur-konnakotkaste võsu saab täna kuu vanuseks. Iseseisva söömisega saadakse hakkama, püsti seismise ja tiivaharjutusega samuti. Soojade öödega pole vanalindudel vaja kotkapoega katta, aga ilmateade lubab selleks nädalaks nii vihma, kui öösiti alla kümne kraadist temperatuuri ja suve algus on senini olnud ikka väga tuuline.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Sadulliidrik

Pärast jaanipäeva ilm jahenes. Teisipäeval (25. juunil) mõõdeti päikesetõusu aegu minimaalseks õhutemperatuuriks ainult 5 °C.

Taevas läks pilve, kolmapäeval ja neljapäeval sadas vihma. Kokku tuli kahe päevaga sademeid Jõgeva linna idapiiril 4,5 ja alevikus 6 mm.

Neljapäeval tõusis päevane maksimaalne õhutemperatuur ainult 16 kraadini. Puhus tugev tuul. Iiliti ulatusid maksimaalsed tuule kiirused neljapäeval 13 ja reedel 14 m/s.

Nädala lõpuks ilm uuesti soojenes ja tuul jäi nõrgemaks. Päevane temperatuur tõusis pühapäeval õhus 25 kraadini.

Kuivus kippus põldudel ja aedades liiga tegema. See vähene vihmavesi, mis taimi veidi kastis, aurus kiiresti tugeva tuule ja kõrge temperatuuriga õhku.