juuli 2019

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Talumaja Sandra külas. Soomaa ( www.loodusemees.ee )

Pea pooled, kes suvel minu juurde šamaanikursusele tulevad, tulevad küsimusega, kuidas leida oma kodu.

Oma kodu ja maakodu leidmine on eestlase jaoks ülioluline küsimus. Küllap teate praegugi kedagi oma sõpradest, kes kinnisvaraagendiga mööda Eestit ringi sõidab. Sest eestlase unistus on elada talumajas.

Ja kui esimese tunde põhjal mõnus talukoht leitud, siis hakatakse vasktraadist tehtud pildaga ringi käima, et kas maja on ehitatud veesoonte ristumise paika ja kas seal elada kannatab. Veesooni kardetakse, sest lood nende jõust hirmutavad.

Aga sageli ongi vanad talud ehitatud just vägevate veesoonte paika, sest vett on inimese eluoluks vaja. Ilma korraliku kaevuveeta kodu pole mõtet osta. Vaid uued, kolhoosiajast hiljem rajatud elamud pole allikasoonte peal.

Veebikaamera pilt Solo, LK foorumist

Kell kolm otsustasid kurepojad all olevate rõngastajate tegevust jälgides pesalt lahkuda…

Must-toonekurg       Ciconia nigra

Täna oli Kotkaklubi linnumeestel tõsine tööpäev plaanis. Lisaks rõngastamisele said mõlemad kurepojad omale ka „seljakotiga“ raadiosaatjad.

Tallinna Botaanikaaed kutsub legendaarsetele roosipäevadele

Tallinna Botaanikaaed ootab 13. ja 14. juulil kõiki roosipäevadele nautima roosimaailma võlusid. Sel aastal on tähelepanu keskmes tugevalõhnalised roosid, mis on rosaariumis tähistatud eritähisega. Värvikas ja õiterohkes rosaariumis on kuni sügiskülmadeni võimalik õitsemas näha ligikaudu 680 sorti roose 31 sordirühmast.

„Roosid kui hurmavalt lõhnavad lillede kuningad on inimesi paelunud juba tuhandeid aastaid. Lisaks kaunile välimusele hinnatakse neid ka tarbetaimedena. Lisaks kaunitele sordiroosidele pöörame erilist tähelepanu ka kibuvitsadele, kes on ajakirja „Eesti Loodus“ valikul 2019. aasta puu Eestis,“ räägib roosipäevade kuraator Toomas Türk.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Rabamurakas ( www.loodusemees.ee )

Räägin teile ühe saladuse välja – murakad on rabades valmis. Ehk küll veel mitte päris mädapead, aga ilusad punased nupukesed küll. Kes sel nädalavahetusel rappa ei lähe, see murakat ei saa.

Tänavu on murakad sooelaniku Aivar Ruukeli sõnul raba äärtes, laugaste vahele pole neid mõtet otsima minna. Põhjus ilmselt selles, et mai lõpus oli meil öödes üksjagu külma, mis rabamuraka õied lagedal ära näpistas. Madalate männijässide vahel oli valgetel murakaõitel üksjagu õnne, nii et korvitäie ikka saab korjata. Kui just eelmine korjaja pole teie ees läinud. Ja muraka – selle Eesti ühe kalleima marja puhul kehtib põhimõte, kes ees see mees.

Fotod Arne Ader

Angervaks (www.loodusemees.ee )

Harilik angervaks        Filipendula ulmaria

Tänavu on rohttaimede kasv kõikjal võimas ja õides angervaksakogumid kaugelt märgatavad.
Kohata võime taime kõikjal, kus vähegi niiskemat kasvukohta, aga jõe-, oja- ja järvekallastel võime sattuda päris „angervaksametsa“, kus taimedel kasvukõrgust „väikese mehe jagu“. Taime varte alumised osad on lehtede varjus puitunud, lisaks katavad veel kogu vart karedad sooned, seega võib sellise padriku läbimine osutuda üpris keeruliseks.

Veebikaamera pilt Pica, LK foorumist

Suur-konnakotkas       Clanga clanga

6. juulil kadus kaamerapilt. Ilmad olid pilvised, seega päikesepaneelid ei suutnud enam akuparki toita sest ka akud polnud enam „esimeses nooruses“. Akupark tuligi välja vahetada.

16. juulil saab kotkavõsu pooleteise kuuseks ehk siis kirjutame haruldustest veidi rohkem.

Rajakaamera pilt Ahto Täpsi

Eilne rajakaamera pit

Põder      Alces alces

Pea igal aastal on kohatud albiinolisi loomi Eestis. Eks nende olemasolust annavad teada rajakaamerad ja siis on põhjust ka isendeid otsima minna. Kirjutatud on aastate lõikes põtradest, punahirvedest, kui metssigadest, kes kõik suurulukid.

Veebikaamera pilt Timea, LK foorumist

Kui vanemaid kodus pole peab vaikselt ootama…

Väike-konnakotkas         Aquila pomarina 

Vanalindude, emaslind Maia ja isaslind Magnuse võsu on saanud kuu vanuseks, kes esikuna koorus 11. juunil.

Nagu pildilt näha on pesa ikka värskeid haavalehti ja kuuseoksi ja seda kogu pesitsemise ajal – täna hommikulgi toodi lisa…

Ornitoloogiaühing annab teada

Põõsaspea neemel algas 1. juulil rändlindude loendus, mille käigus kogutakse infot valdavalt taiga ja tundra veelindude arvukuse kohta.

Arktiliste veelindude loendusel Põõsaspea neemel saadakse väärtuslikku teavet peamiselt Loode-Venemaal pesitsevate rändlindude arvukuse kohta. Ornitoloogid jälgivad näiteks punakurk-kauri, auli, mustvaerase, tõmmuvaerase, merivardi, valgepõsk-lagle ja mustlagle rännet. Esimese kümne päeva jooksul on nähtud juba kümneid tuhandeid linde, suures mustvaeraste parves märgati ka esimest haruldust – isast prillvaerast (Melanitta perspicillata).

Vaatlejaks oli Taimi

Fotod Arne Ader

Tait poegadega ( www.loodusemees.ee )

Pühapäeva ennelõunal 7. juulil märkasin rattaretkel Harku rabametsast tulles terviseraja ja Rabaveere tn vahel asuval veekogul (end. liivakarjäär) huvitavat musta punase nokaga veelindu, kes segajat märgates kohe kaldaäärsetesse veetaimedesse varjus, pojuke häälitses vahetpidamata keset vett veepinnal ujuvates taimelehtedes. Oli esimene kord sellel veekogul nii haruldast lindu märgata, kes raamatust üle vaadates osutus tiigikanaks. Tiigi kallastel käib sageli tihe seltsielu…

Videod salvestas Fleur, LK foorumist

Eile kella üheteist aegu olid noorlinnud kaamerapildis

Öösorr        Caprimulgus europaeus

Eile õhtul juba kenasti lendavaid öösorri noorlinde täna enam kaamera vaateväljas operaator ei leidnud.

13. ja 14. juunil koorunud noorlinde saime tänu liigutatavale kaamerale jälgida pea kuu vanuseks saamiseni ja välistatud pole, et võivad veel kaamerapilti eksida.

Huvitav vaatamine ja hulga teavet öösorride käitumismustrite kohta igal juhul.

Täna hommikul noorlinde otsides jäi kaamera ette nõmmemetsas tegutsenud sookurg…

Foto Arne Ader

Ümaralehine kellukas käosülglase vahuga

Harilik vahustaja ehk käosülglane      Philaenus spumarius 

Praegusel ajal ei saa lillenoppijale käosülglaste tegevusjäljed kuidagi moodi märkamata jääda.

Kui vahustaja vastne on munast koorunud asub „uus ilmakodanik“ loomulikult toituma. Aga uurime sellist „süljelirtsu“ veidi lähemalt.

„Süljelirtsu“ sees on kollakasroheline, umbes poole sentimeetrine pikkune pehme kehaga tsikaadide sugulane.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Valdav osa lindudest on aktiivsed päeval, mistõttu peavad nad suvisel ajal taluma tavatult kõrget temperatuuri. Eriti head füsioloogilised kohastumused on kuumaga toimetulekuks kõrbealade lindudel, kuid arvestades viimaste kümnendite kuumalaineid parasvöötmes peavad ka Eesti linnud kuumaga kohastuma.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Põllumaastik rünkpilvedega

Nädal algas südasuvise soojusega. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur oli kahel esimesel päeval15 kraadist kõrgem.

Esmaspäeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur 24 kraadini ja teisipäeval21 kraadini, öösiti oli sooja 13...14 kraadi.

Teisipäeva pärastlõunal hakka sadama vihma, müristas.

Ohakasoomukas

Kalakotkas          Pandion haliaetus 

Videost saame näha, kuidas Urmas kahte kotkapoega kaamera ees rõngastab.

Video Liz, LK foorumist

Eilne rünnak aeglustatud kujul

Kanakull       Accipiter gentilis

Kanakulli rünnak toimus välkkiirelt ja kurepoegade selja tagant nii et noorlinnud märkasid seda alles toimumise järgselt.

Tänud Liz´ile, et video kolmandiku võrra aeglasemaks keeras sest vastasel korral poleks ründajast ja juhtunust mingit ülevaadet.

Kanakulli nime on kindlasti kõik kuulnud, kuid varjatud eluviisiga ja väga kiirelt tegutsevat haugast kohatakse harva hoolimata sellest, et röövlinnud on ka linnadesse kolinud.