august 2019

Käharpäised ohakad

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Põldohakad

Põldohakad ( www.loodusemees.ee )

Olete märganud, kuidas viimasel ajal lendavad õhus suured karvatordid? Suured valged vatitupsud on puude ja põõsaste küljes ja tänavatel. Kõvema tuulega on need tutsud lagunenud väiksemateks karvakeradeks, vahel lendab mööda vaid peopesa suurune udusulg.

Ei need pole udusuled, vaid ohakavill, mida niitmata alade kõrval võib olla nii palju, et tänavaäärgi villane.

Kui see väike ohakasuleke kinni püüda, siis näete, et lähedalt näeb ta välja veidi võilille langevarju moodi, aga kümme korda suurem. Võilille seemneke udusule otsas on suur, ohkaviljal on seeme vahel isegi pisem kui võilillel, aga ülejäänud sulekera paar sentimeetrit läbimõõdus.

Hoiatus! Petturid himustavad eakate metsa

Eesti Erametsaliidu hoiatus

Petuskeemiga üritatakse elektriliinide rajamise ettekäändel eakamatelt metsaomanikelt nende mets välja petta.

Erametsaliiduni on jõudnud info petuskeemist, mille abil on vähemalt ühel Harjumaa metsaomanikul tema enda teadmiseta/arusaamiseta mets maha raiutud. Teisel juhul on metsaomaniku nimel, kuid tema enda arusaamiseta esitatud metsateatis lageraie teostamiseks suuremal osal temale kuuluvast metsakinnistust.

Metsaomanikele on jäetud mulje, et nende maale planeeritakse rajada uus elektriliin ning sel ettekäändel survestatud metsaga tehinguid tegema ja raieõiguse või metsamaterjali võõrandamise lepinguid sõlmima. Samuti on metsaomanike teadmata (või arusaamiseta) nende nimel esitatud metsateatisi ja sõlmitud lepinguid ning metsas tehtud raieid.

Suur vanker

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Kalle Rahu

Tähistaevas

Tähistaevas

August on tähistaeva kuu. Aga see tähistaevas poeb meil linnaelus peitu. Tänavalampe on linnatänavatele niipalju saanud, et päris pimedat paika majade vahel annab otsida. Maalgi tuleb enne talu juures vaeva näha, et pimedusse mattuda. Ikka läheb maja läheduses mõni liikumisanduriga lambike tööle.

Käisin eelmisel nädalal ühenduse Eesti Metsa Abiks koosolekul Häädemeestel ja hoolimata mõnusa majakese olemasolust otsustasin õues magada. Mitte küll päris õues, aga oma autos. Kui istmed alla lappida, siis mahun sinna mõnusalt laiutama. Otsustasin magada miljardi tärni hotellis. Sest tähistaevas siras mu kohal oma täies hiilguses ja tärnides.

Milliseid andmeid ilmaradarid veel võivad edastada?

Keskkonnaagentuuri uudised:

LINK

Kui tavapäraselt oleme teadlikud sügisesest lindude rändest, siis tuleb välja, et meie ilmaradari piltide järgi käib osade tiivuliste lahkumine Eestist juba praegu.

Keskkonnaagentuuri ilmateenistuse radarite põhifunktsiooniks on edastada andmeid erinevatest õhukihtidest, kust saadud infot kasutavad sünoptikud Ilmaprognooside koostamiseks. Tegelikult on radarite võimekus ja kasutusvõimalused laiemad – nimelt on nende piltidelt näha ka nii õhus lendavate putukate grupid kui ka rändlinnud.

Õppefilmid eesti-, vene- ja inglisekeelsete subtiitritega

Eestimaa Looduse Fond annab teada

Õppefilmide seeria „Ah soo!” nüüd subtiitritega

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) 2017. aasta sügisel avaldatud üheksast õppefilmist koosnevat seeriat „Ah soo!” saab nüüd vaadata eesti-, inglise- ja venekeelsete subtiitritega. Õppefilmid tutvustavad mängulises võtmes soo eri tahke. Filmid leiab meie uue kujundusega kodulehelt, kuhu on lisatud ka juhend, kuidas subtiitreid filmidele lisada.

Reedel toimub Kadrioru pargis nahkhiireretk

Tallinna linn korraldab nahkhiirte retke

Foto Arne Ader

Pruun-suurkõrvad

Pruun-suurkõrvad ( www.loodusemees.ee )

30. augustil algusega kell 20.30 toimub Kadrioru pargis põnev nahkhiireretk tuntud zooloogi ja nahkhiirte uurija Oliver Kalda juhtimisel. Nahkhiireretk Kadriorus toimub loodusmatkade sarja „Aastaajad Tallinnas linnalooduses“ raames.

Kadrioru park on Tallinna esinduspark, mis on olnud avalik loomisest saati ja on väga liigirikas. Linnalooduse erilise näitena elutseb pargis seitse liiki nahkhiiri, olles Põhja-Eesti üks liigirikkam nahkhiirte suvine koondumispaik. Pargis asuvad ka poegimiskolooniad. Kõik nahkhiireliigid on Eestis looduskaitse all, mistõttu on parki paigaldatud varjekastid, kuhu nad saavad vajadusel peituda.

Arktiliste veelindude seire Põõsaspea neemel

Projektijuht Margus Ellermaa

Foto Arne Ader

Piilpardid. Kasari luht, Matsalu

Piilpardid. Kasari luht, Matsalu ( www.loodusemees.ee )

Tänavuse hooaja loendatud rändurite arv hakkab lähenema miljonile!

Arvukamalt sai nädalavahetusel loendatud mustvaeraste emaslinde, aga sagedamini kohtab ka tõmmuvaeraid. Partidest: piilparte ja sooparte.

Arvukad on kahlajad, liiguti segaparvedes: soorüdid, vöötsaba-vigled, suurrüdid, leeterüdid…

Aga vaata lähemalt rännet kajastavalt veebilehelt:

https://www.eoy.ee/poosaspea/

VIDEO: kalakotkaste Miina ja Marko pesaelu ülevaade

Pesitsusaja pildirea pani kokku Marcos, LK foorumist

 

 

Kalakotkas       Pandion haliaetus 

 

Nii on läbi saanud kalakotkaste pesitsemine kaamera ees selleks aastaks.

Täname vaatajad, LK foorumi tähelepanelikke liikmeid ja nende tänuväärset tööd hooaja sündmuste kajastamisel.

Noorlind Juuli saab 30. augustil kolme kuuseks – tuult tiibadesse!

Veebikaamera pilt Sova, LK foorumist

 

Lumehaned „söövad“ kahlajad välja

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Soodsates oludes kasvab liigi asurkond kiiresti. See sunnib neid hõivama uusi alasid, millel elavad reeglina mitmed teised liigid, kelle elukeskkond võib uue liigi saabudes oluliselt muutuda.

Enim muudavad oma elukeskkonda inimesed, neile järgnevad koprad, kuid muutusi põhjustab ka Põhja-Ameerikas kasvav lumehanede (Anser caerulescens) ja väike-lumehanede (Anser rossii) arvukus – hanede (ja ka eskimo lagle (Branta hutchinsii)) arvukuse kasvust tingitud suurenenud toiduvajaduse tagamiseks hõivavad linnud järjest uusi rohumaid.

34. NÄDAL 19.8.2019.- 25.8.2019. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Lodjapuu punased viljad

Jätkusid valdavalt südasuviselt soojad ilmad. Ainult kolmapäeval oli taevas päev otsa pilves ja maksimaalne õhutemperatuur jäi alla 20 kraadi. Täpsemalt mõõdeti siis päeva kõige kõrgemaks õhutemperatuuriks 18 °C.

Kõige päiksepaistelisem ja soojem oli ilm esmaspäeval, kui registreeriti nädala maksimaalne õhutemperatuur — 23,5 °C. Ligi 23 kraadini tõusid termomeetrinäidud õhus ka teisipäeval, laupäeval ja pühapäeval.

Ööd olid enamasti udused ja jahedavõitu. Nädala minimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti pühapäeval 5,3 °C.

Vihma sadas neljal päeval, kokku nädala jooksul 11 mm. Kõige sajusem oli laupäev, kui ööpäeva sajusummaks kogunes 7 mm.

Suur-konnakotkaste pesa pole tühjaks jäänud...

Veebikaamera pilt Moira, LK foorumist

Isaslind Tõnn ja noorlind Tuule pesal

 

Suur-konnakotkas       Clanga clanga  

 

Kaamerapilti polnud hulka aega näha, päike käib juba madalalt ja paneelid ei suuda akuparki toita, aga pühapäevast veebikaamera töötab.

Kotkad on pesa ligiduses üpris häälekad, kui nad läheduses viibivad. Nii Tõnn, kui emaslind Tiiu toidavad noorlind Tuulet, kelle lennuoskus paraneb iga päevaga, kindlasti ka ümbruse tundmine omandades uusi „kotkatarkusi“ ja nappi elukogemust.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.