oktoober 2019

Algamas on Rahvusraamatukogu loodusõhtute 21. tegevusaasta

Postitas Looduskalender - E, 21.10.2019 - 12.10

Looduse Omnibuss annab teada

Täna kell 18: Rahvusraamatukogu loodusõhtute 21. aasta algab õhtuga "Võrratu Eesti – Vilsandi 100 lugu ja Eesti 101 looduspaika"

Pilte näitavad ja lugusid räägivad bioloog ja teadusajakirjanik Indrek Rohtmets ja vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets. Laulab Bonzo. 

Loodusõhtud Rahvusraamatukogus algasid 1999. aastal. Tänaseks on toimunud juba üle 600 õhtu. Õhtute esinejateks on loodusuurijad ja -kaitsjad koos heade muusikutega. 

Sissepääs 3 eurot. Õpilastele ja lastele koolivaheajal tasuta. 

Loodusõhtuid Ravusraamatukogus korraldab Looduse Omnibuss. 

Oktoobri kolmas nädal. Täiskuu ja sääsed

Postitas Looduskalender - E, 21.10.2019 - 09.09

Kirjutas ja Kuku raadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Eelmine nädal oli kõige kummalisem nädal - oma soojuse ja ärevusega. Täiskuu tõi meile ilusa ilma, millist juba tükk aega ootasime. Vanarahvas kõneles ikka, et selline, milliseks täiskuu ilma muudab, püsib ta vähemalt järgmise noorkuuni. Siiski võib sügisesel ülemineku ajal ilmal ülemeelikust ette tulla, nii et milleski ei saa kindel olla.

 

Päikeseloojang. Otepää kõrgustik

Päikeseloojang. Otepää kõrgustik ( www.loodusemees.ee )

Tammeke

Postitas Looduskalender - P, 20.10.2019 - 12.12

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Mihkli tammik

Mihkli tammik ( www.loodusemees.ee )

Hiitest ei peeta heaks midagi murda või kaasa viia.

Aga on ka teatud erandid. Läbi aegade on hiiepuudelt abi saadud ja seda mitte ainult loodusvaimudega kõneldes ning paludes, vaid ka hiiest rohtu saades.

Nii näiteks on mõnes hiies kombeks hiiepuudelt ravimiseks lehti tuua või ka puudelt vilju või oksakesi.

Aga on ka erilised puud, kellelt on abi viidud kooretükke puult rebides. Teame, Kuremäel asuvat tamme, mis sootuks koore mahakiskumise pärast ära kuivas, samasugune on olnud Petseri kloostris. Kuigi kooretükkide imettegevasse jõusse on seal uskunud peamiselt õigeusklikud, siis võib arvata, et tava on nad saanud oma soome-ugri põlissüdamelt.

Hundid ja koerad
Avapilt
Aasta Loom P, 20.10.2019 - 10.00
Sisu

 

Sel nädalal on huntide ja koerte vahelised konfliktid ja kokkupuuted ajakirjanduses rohkelt kõneainet leidnud. Kuigi klikke püüavad risti vastupidised väited, on oluline meeles pidada, et huntide ja koerte vahelised konfliktid ei ole midagi ennekuulmatut ega mõistusevastast. Tegemist on iga-aastase nähtusega ja riskiga kõikjal, kus koerad ja nende metsikud eellased võivad kokku puutuda (nii Eestis kui mujal maailmas). Ka konfliktide põhjused on igati teada ja mõistetavad, iseasi, kas ja kes neid tunnistada soovivad.

 

Jagame siinkohal meeldetuletuseks ülevaatliku selgituse.

 

Miks need hundid koeri ründavad?

Põltsamaa jahimaadel on probleem koeri murdvate huntidega ning tekkinud küsimus, et millest selline olukord küll põhjustatud on? Põhjusi, miks hundid üldse kodukoeri murravad, on kaks: 1. võimalike konkurentide likvideerimine; 2. toitumisvajadus.

Lageraie puukoolis ja parkides

Postitas Looduskalender - L, 19.10.2019 - 12.40

Kirjutas ja Kuku raadio Ilmaparandajas luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

 

Lageraie. Kõrvemaa

Lageraie. Kõrvemaa ( www.loodusemees.ee )

Eelmise nädala alguses panin uue raamatu “Eesti ravimtaimed II”, mida koos Ain Raaliga kirjutame, käsikirjale punkti ja otsustasin maale sõita.

Tavalisel sõidan Võru poole läbi Tartu kesklinna, aga seekord otsustasin kasutada lõunapoolset ringteed, et kiiresti linnakärast välja saada. Aga linna servas Rõõmu tee ringil, tabas mind šokk.

Automaatselt isegi pidurdasin, mille peale üks suure musta dzhiibiga mees mu kõrvale sõitis ja läbi autoakna näidates meelekohale koputas. Tõepoolest meeletusega oli tegemist, kas just minupoolse või sellega, mis läbi autoakna paistis.

Siidisaba

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Siidisabad

Siidisabad ( www.loodusemees.ee )

Looduskalender L, 19.10.2019 - 11.22

Mäletan, et kui 1992. aastal ajakirja Eesti Loodus zooloogiatoimetajaks läksin, sain peatoimetaja Ain Raitviirult esimese ülesande - kirjutada siidisabadest. Ma isegi ei mäleta, kas see lugu ilmus, sest proovisin seda lugu kirjutada raamatute ja artiklite järgi. Midagi ei tulnud välja. Mäletan, kuidas vaevlesin, et kas peaks kirjutama, et siidisabad viristavad, siristavad või tiristavad. Neil on tõesti eriline hääl, küllap olete teda tänavu juba kuulnud?

Muidugi olin ma seda lindu juba tollal Kabli linnujaamas peos hoidnud, aga sellest pole ju midagi rääkida.

Lugu käbilindudest

Postitas Looduskalender - R, 18.10.2019 - 09.09

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Männi-käbilind

Männi-käbilind ( www.loodusemees.ee )

Oktoobrikuu selgetel hommikutel on huvitav kuulata helipilti taevas.

Praegu kikitan eelkõige kõrvu siidisabade peale, aga kummalisel kombel on ikka veel mõni lõoke teel, kuigi põhihääle moodustavad põhjasaadikud – lisaks siidisabale veel leevikeste hale flööt ja käbilindude kloksumine. Jah, käbilinnud just kloksuvad, nii on neid ka lihtne meelde jätta, sest nende ladinakeelne nimi on Loxia.

Nad on tegelikult suvelgi siin ja just ülelennul võib teiste lindude suures laululärmis neid kuulda.

Aga talvel, kui teisi vähem, siis äratavad nad huvi.

Küllap olete mälumängudel pidanud vastama küsimusele, kes pesitseb meil suure pakasega, südatalvel? Just käbilinnud on need, kes koos kotkarahvaga kõrgel okaspuude latvades oma poegi kasvatavad ja toidavad.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - IX osa

Postitas Looduskalender - R, 18.10.2019 - 08.08

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Tammispea suurkivid

Tammispea suurkivid ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 25. Kõige mitmekesisem – Lahemaa Rahvuspark.

Looduslikult ja ka kultuuriliselt on Eesti kõige mitmekesisem piirkond Lahemaa. Seal kohtuvad neli erinevat maastikku: Lahemaa, Kõrvemaa, Kirde-Eesti paelava ja Loode-Eesti paelava.

Vana-Jüri rahnud. Käsmu

Vana-Jüri rahnud. Käsmu ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 26. Käsmu kivikülv.

Eesti suurim kivikülv on 400 hektari suurune ja asub Käsmu poolsaare põhjaosas, Käsmu küla piires.

Merelindude paradiisi on vallutanud hiired

Postitas Looduskalender - N, 17.10.2019 - 20.20

Linnuvaatleja uudis

Goughi saar Atlandi ookeani lõunaosas on üks tähtsamaid merelindude pesitsusalasid. Saar pakub kodu enam kui kümnele miljonile linnule 24 liigist, kellest mitmed on ohustatud.

Kuigi Goughi saar on raskesti ligipääsetav, jõudsid 19. sajandil sinna koos hülgeküttidega hiired. Looduslike vaenlasteta paljunesid nad jõudsalt ning õppisid toituma saarel pesitsevate lindude poegadest. Hiljutine uuring näitas, et igal aastal hukkub hiirte tõttu kaks miljonit muna ja tibu.

Atlandi rändalbatross (Diomedea dabbenena)

Atlandi rändalbatross (Diomedea dabbenena) / foto: Michael Clarke, Wikimedia Commons

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.