oktoober 2019

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Tammispea suurkivid ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 25. Kõige mitmekesisem – Lahemaa Rahvuspark.

Looduslikult ja ka kultuuriliselt on Eesti kõige mitmekesisem piirkond Lahemaa. Seal kohtuvad neli erinevat maastikku: Lahemaa, Kõrvemaa, Kirde-Eesti paelava ja Loode-Eesti paelava.

Vana-Jüri rahnud. Käsmu ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 26. Käsmu kivikülv.

Eesti suurim kivikülv on 400 hektari suurune ja asub Käsmu poolsaare põhjaosas, Käsmu küla piires.

Linnuvaatleja uudis

Goughi saar Atlandi ookeani lõunaosas on üks tähtsamaid merelindude pesitsusalasid. Saar pakub kodu enam kui kümnele miljonile linnule 24 liigist, kellest mitmed on ohustatud.

Kuigi Goughi saar on raskesti ligipääsetav, jõudsid 19. sajandil sinna koos hülgeküttidega hiired. Looduslike vaenlasteta paljunesid nad jõudsalt ning õppisid toituma saarel pesitsevate lindude poegadest. Hiljutine uuring näitas, et igal aastal hukkub hiirte tõttu kaks miljonit muna ja tibu.

Kirjutas, pildistas ja illustreeriva materjaliga varustas Erik Abner

Kui aastal 1968 Operaator Kõps ühel seiklusrikkal päeval Kivikuninga koopasse astus, siis esimese kivistisena kohtas ta seal just maailmakuulsat trilobiiti.

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Neljapäeval, 17. oktoobril annab Eesti Post koostöös Eesti Ornitoloogiaühinguga välja aasta linnu postmargi.

Lisaks margile ilmub esimese päeva ümbrik ja postkaart. Komplekti on kujundanud Vladimir Taiger, kes on ka varem aasta linnu marke kujundanud.

Esimene postmark aasta linnu sarjas ilmus Eesti Ornitoloogiaühingu algatusel 2001. aastal ja sellel oli kujutatud kiivitaja. Loe aasta lindude teekonnast markidele meie teabelehest Tiirutaja nr 44 ja 45.

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Pildistas Margus Ellermaa

Rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel EuroBirdwatch 5.-6. oktoobril vaadeldi Eestis kokku 99 100 lindu.

Kõige rohkem nähti valgepõsk-laglesid (42 300 isendit), kuldnokki (5700 isendit) ja kiivitajaid (3200 isendit). Põnevamad liigid, keda märgati, olid tundrakiur, jõgivästrik, lääne-pöialpoiss ja laisaba-änn. Kõiki tehtud vaatlusi saab vaadata portaalist: eElurikkus.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Jugapuul on rohkesti marikäbisid 

Nädal algas öökülmadega ja hallaste hommikutega.

Kõige tugevamat külma registreeriti teisipäeva öösel, kui minimaalne õhutemperatuur langes -2,5 kraadini, kahe sentimeetri kõrgusel mulla kohal langes termomeetrinäit -4, rohu kohal -7,5 kraadini.

Päeval tõusis esmaspäeval ja teisipäeval õhutemperatuur 5...6 kraadini ja ööpäeva keskmine õhutemperatuur jäi ühele plusskraadile lähedaseks.

Sügisvärvid nädala keskpaiku

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kiskjate eest hoidumiseks kasutavad loomad erinevaid mooduseid. Mõned tegutsevad ajal, mil kiskjaid on vähem liikvel, turvalisust suurendab ka liigikaaslastega kokku hoidmine. On liike, kes kasutavad n-ö vahimehi – need on kaaslased, kes ajal, mil teised toituvad või puhkavad, hoiavad ümbrusel silma peal ja annavad märku ohust või selle puudumisest.

Video salvestas Ahto Täpsi

Põder       Alces alces

Video alguses näeme raiesmiku veerel põdralehma, teadupärast pole pulmaaeg nendel suurtel hirvlastel veel päris otsakorral.

Liikumise peal aga noort, üheharuliste pulksarvedega, mis võivad olla umbes veerand meetrised, kahe aasta vanust põdrapulli. Huvitav, et noorte pullide lõuaalune habemetuust on pikem, kui vanadel pullidel ja ka põdralehmadel on sarnane „habe“. Kasukaski on pullidel tumedam, kui lehmadel.

 Kirjutas, pildistas ja Kuku raadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Ilm, mis poole tunni jooksul suudab keerata ette mitu palet, on jalakõmpijad endast täiesti välja viinud. Ühel hetkel sillerdab taevas särav päike, järgmisel rabistab külma vihma või viskab tumesinine pilv alla rahekuule. Ja kõiges selles segaduses võib veel vikerkaar taevas rippuda. Aga mis seal kosta, sügis nagu sügis ikka!

On hämmastav, kuidas märkamatult sai sügisest sügis ja isegi kui ilm veel uut vananaistesuve lubab, on selles nii palju niiskust, et isegi vanadel naistel kondid valutavad.

Ja midagi on muutunud pöördumatult. Lehed kukkusid suure hooga ühel ööl maha. Ja neid polnud möödunud nädalal mitte lehvivate pikkade lehetriipudena maas, vaid iga puu all oligi kohe konkreetne hunnik lehti.

Video salvestas Ahto Täpsi

Metskits ehk kaber       Capreolus capreolus

Olenemata soojadest sügisilmadest võime näha mõnel kabral juba hallikaspruuni kasukat ja valkjat sabapeeglit.

Videol nähtav metskits, kes põlluveerele toituma jääb on talvekarva vahetamist hiljem alustanud – temal on hallikaspruuniks muutunud alles õlgade ümbrus.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Vana saar. Valgjärve hiis ( www.loodusemees.ee )

“Mõista-mõista, mis see on? Sada saarelehte, tuhat toomelehte, kaks kaanelauakest?”

Küllap tuleb teile lapsepõlvest see mõistatus praegusel hingedeaja mõistatamisajal tuttav ette?

Raamat, muidugi raamat!

Aga mind on alati pannud pead murdma, miks vanarahvas just need kaks puud oma raamatut iseloomustavasse mõistatusse valis.

Ehk sellepärast, et need on esimesed puud, millel sügisel lehed kõige varem maha tulevad?

Toomingad on raagus juba septembri alguses ja saartel võivad praegu üheainsa ööga lehed kõik kolinal maha kukkuda.

Tõsi, üks puu on veel, ka pihlakas heidab suhteliselt vara oma lehed, aga tema oksi jäävad ilmestama suured marjakobarad.

Video salvestas Ahto Täpsi

Teder      Tetrao tetrix

Sügis käes ja tedreparved on hakanud käima koristatud põldudel, aga võimalik, et tegu ka kevadise „mängupaigaga“. Sest sügise edenedes suureneb kukkede „mängulust“ ja oktoobrikuul ongi nimetatud lust kõige suurem ning ornitoloogid põhjendavad seda valguspäeva sarnasusega varakevadel.

Tedrekuked kannavad septembrikuust alates silmatorkavat musta hundsulestikku, milles uhkeldatakse tuleva aasta juunikuuni.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Harilik näär ( www.loodusemees.ee )

Meie peres on üks “tüütustaim”, mida alati lapsele näitan, kui kusagil kohtan. See on harilik näär. Kui püüan jalutades, teda nähes, jälle temast rääkima hakata, siis kostab kiiresti “Jah, ma tean! Jah, ma tean!”

Aga ma räägin siis teile. Näär on selline pisike sarikõieline. Väga, väga kidur putk. Lehed meenutavad natuke pihlakalehti, kuigi lehekesed on veidi rohkem nagu täissöönud, palju ümaramad. Taime alumises osas on nende lehtede suurem kodarik, aga ülevalt on ta täiesti lehitu. Seal üleval on maikuus ilus pisike, valgete õite sarikas. Ja just õitsemise ajal me teda märkame.

Muul ajal on taime leidmine päris keeruline, kuigi just praegu on õige aeg tema juuri ravimtaimena varuda.

Video salvestas Ahto Täpsi

Seitsetäpp lepatriinu        Coccinella septempunctata

Ilusate sügisilmadega võime värvunud sügislehtedel märgata oma toimetamistega tegelevat seitsetäpp lepatriinut.

Arvata on, et inimeste seas kõige tuntuma putukaga ja mitte ainult meil vaid tegelikult kogu Euroopas on lepatriinud armastatud ja hoitud ning neile liiga tegemine toovat tegijale „halba õnne“ – eelnimetatu on igivana tõdemus.