oktoober 2019

Arktiliste veelindude seire Põõsaspea neemel

Postitas Looduskalender - K, 23.10.2019 - 15.15

Projektijuht Margus Ellermaa

Foto Arne Ader

Väikekosklad

Väikekosklad ( www.loodusemees.ee )

Rändehooaja (vahe)summad – 22.10

Tavalisemate rändurite summasid tänase seisuga saate järele vaadata veebilehelt: https://www.eoy.ee/poosaspea/

Pange tähele, et maalinde ja haruldusi see tabel ei kajasta. Tabelist selgub näiteks, et viupardi Anas penelope hooaja summa on juba 120.000 ja rohukosklal Mergus merganser 23.000.

Täna oli esimene vaikne rändepäev pärast 1. oktoobrit .

Aga tutvuge lähemalt rännet kajastavalt veebilehelt: https://www.eoy.ee/poosaspea/

 

Ohakalindude rännusalgad

Postitas Looduskalender - K, 23.10.2019 - 14.14

Fotod Arne Ader

Ohakalind

Ohakalind ( www.loodusemees.ee )

 

Ohakalind       Carduelis carduelis

 

Läbirändavate ohakalindude suundumine lõunasse lõpeb tavaliselt koos oktoobrikuu lõpuga. Rännet mõjutavad muidugi ka ilmad ja tuuled. Pesitsejaid oli meil suvel hinnanguliselt neli- kuni kuuskümmend tuhat paari ja nemad lahkusid juba varem.

Talvitujaidki võib meile jääda kuni mõnekümne tuhande ringis, aga see oleneb tuleva talve karmusest.

Rändest loobunud valgepõsk-lagle kasvab aeglasemalt

Postitas Looduskalender - T, 22.10.2019 - 12.12

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Linnud rändavad eelkõige vajadusest endale soodne nokaesine tagada. Kuna selleks tuleb ringi liikuda, on mõistlik külmade saabudes põhjapoolsetelt aladelt suunduda lõunasse ja vastupidi. Viimaste kümnendite kiirete keskkonnamuutuste taustal on aga üha sagedamini täheldatud, et lindude rändekäitumine on muutunud – mitmete liikide rändele asumise aeg on oluliselt muutunud, läbitavad vahemaad on kas vähenenud või ränne sootuks ära jäänud (üks näide siin); mõned linnuliigid on aga senist pesitsusala oluliselt laiendanud ning jäänud pesitsema talvitamisaladele.

42. NÄDAL 14.10.2019.- 20.10.2019. Jõgeval ja selle ümbruses

Postitas Looduskalender - T, 22.10.2019 - 09.09

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Puud on valdavalt raagus

Nädal oli soojade ja sompus ilmadega. Korduvalt esines hommikuti udu ja uduvinet.

Päikest oli pikemat aega näha teisipäeval ja kolmapäeval. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 5,5...11,5 °C piires, mis on 0...7 kraadi tavapärasest kõrgem.

Külma õhus ei esinenud. Kõige madalam õhutemperatuur (0,7 °C) mõõdeti teisipäeva hommikul kella üheksa paiku. Maapinna lähedal esinesid siis miinuskraadid ja kohati võis rohul märgata nõrka halla.

Algamas on Rahvusraamatukogu loodusõhtute 21. tegevusaasta

Postitas Looduskalender - E, 21.10.2019 - 12.10

Looduse Omnibuss annab teada

Täna kell 18: Rahvusraamatukogu loodusõhtute 21. aasta algab õhtuga "Võrratu Eesti – Vilsandi 100 lugu ja Eesti 101 looduspaika"

Pilte näitavad ja lugusid räägivad bioloog ja teadusajakirjanik Indrek Rohtmets ja vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets. Laulab Bonzo. 

Loodusõhtud Rahvusraamatukogus algasid 1999. aastal. Tänaseks on toimunud juba üle 600 õhtu. Õhtute esinejateks on loodusuurijad ja -kaitsjad koos heade muusikutega. 

Sissepääs 3 eurot. Õpilastele ja lastele koolivaheajal tasuta. 

Loodusõhtuid Ravusraamatukogus korraldab Looduse Omnibuss. 

Oktoobri kolmas nädal. Täiskuu ja sääsed

Postitas Looduskalender - E, 21.10.2019 - 09.09

Kirjutas ja Kuku raadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Eelmine nädal oli kõige kummalisem nädal - oma soojuse ja ärevusega. Täiskuu tõi meile ilusa ilma, millist juba tükk aega ootasime. Vanarahvas kõneles ikka, et selline, milliseks täiskuu ilma muudab, püsib ta vähemalt järgmise noorkuuni. Siiski võib sügisesel ülemineku ajal ilmal ülemeelikust ette tulla, nii et milleski ei saa kindel olla.

 

Päikeseloojang. Otepää kõrgustik

Päikeseloojang. Otepää kõrgustik ( www.loodusemees.ee )

Tammeke

Postitas Looduskalender - P, 20.10.2019 - 12.12

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Mihkli tammik

Mihkli tammik ( www.loodusemees.ee )

Hiitest ei peeta heaks midagi murda või kaasa viia.

Aga on ka teatud erandid. Läbi aegade on hiiepuudelt abi saadud ja seda mitte ainult loodusvaimudega kõneldes ning paludes, vaid ka hiiest rohtu saades.

Nii näiteks on mõnes hiies kombeks hiiepuudelt ravimiseks lehti tuua või ka puudelt vilju või oksakesi.

Aga on ka erilised puud, kellelt on abi viidud kooretükke puult rebides. Teame, Kuremäel asuvat tamme, mis sootuks koore mahakiskumise pärast ära kuivas, samasugune on olnud Petseri kloostris. Kuigi kooretükkide imettegevasse jõusse on seal uskunud peamiselt õigeusklikud, siis võib arvata, et tava on nad saanud oma soome-ugri põlissüdamelt.

Hundid ja koerad

Postitas Aasta Loom - P, 20.10.2019 - 10.00
Avapilt
Sisu

 

Sel nädalal on huntide ja koerte vahelised konfliktid ja kokkupuuted ajakirjanduses rohkelt kõneainet leidnud. Kuigi klikke püüavad risti vastupidised väited, on oluline meeles pidada, et huntide ja koerte vahelised konfliktid ei ole midagi ennekuulmatut ega mõistusevastast. Tegemist on iga-aastase nähtusega ja riskiga kõikjal, kus koerad ja nende metsikud eellased võivad kokku puutuda (nii Eestis kui mujal maailmas). Ka konfliktide põhjused on igati teada ja mõistetavad, iseasi, kas ja kes neid tunnistada soovivad.

 

Jagame siinkohal meeldetuletuseks ülevaatliku selgituse.

 

Miks need hundid koeri ründavad?

Põltsamaa jahimaadel on probleem koeri murdvate huntidega ning tekkinud küsimus, et millest selline olukord küll põhjustatud on? Põhjusi, miks hundid üldse kodukoeri murravad, on kaks: 1. võimalike konkurentide likvideerimine; 2. toitumisvajadus.

Lageraie puukoolis ja parkides

Postitas Looduskalender - L, 19.10.2019 - 12.40

Kirjutas ja Kuku raadio Ilmaparandajas luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

 

Lageraie. Kõrvemaa

Lageraie. Kõrvemaa ( www.loodusemees.ee )

Eelmise nädala alguses panin uue raamatu “Eesti ravimtaimed II”, mida koos Ain Raaliga kirjutame, käsikirjale punkti ja otsustasin maale sõita.

Tavalisel sõidan Võru poole läbi Tartu kesklinna, aga seekord otsustasin kasutada lõunapoolset ringteed, et kiiresti linnakärast välja saada. Aga linna servas Rõõmu tee ringil, tabas mind šokk.

Automaatselt isegi pidurdasin, mille peale üks suure musta dzhiibiga mees mu kõrvale sõitis ja läbi autoakna näidates meelekohale koputas. Tõepoolest meeletusega oli tegemist, kas just minupoolse või sellega, mis läbi autoakna paistis.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.