Rekord nr. 22. Pikimad oosid.
Eesti pikimad oosid leiab Neeruti-Porkuni oosistikust. Kokku ligikaudu 14 kilomeetrit. Algavad nad siis Neeruti maastikukaitseala põhjaosast, Sõmeru-Pärnu maanteelt ja lõppevad Porkuni maastikukaitsealal, Porkuni lähistel. Tegu on pikimate Eesti oosidega.
Kaljukotka poeg pesal ( www.loodusemees.ee )
Rekord nr. 23. Vanim kotkapesa on ca 75 aastat puus püsinud Sirtsi soo kaljukotka pesa.
Käisin tütrega peale kooli Tartus Toomemäel jalutamas. Ja lisaks lummavale lehekullale, seisavad selles ilus ka sünkmustad vahtratüved. Aga neil puudel on elu. Just praegu tulevad sügavalt metsarüpest välja sellised linnud, keda me tavaliselt oma kodude ümber ei näe. Üks neist salapärastest saadikutest on porr. Nägime teda vilkalt ümber puu askeldamas ja peaaegu nii lähedalt, et puuduta või käega. Linnuke pole metsasügavuses inimkoletisi näinud.
Porr on imepisike linnuke. Vanarahvas on teda rähniks pidanud. Ja nimegi on ta rähnide põristamisest saanud.
Lõpulugu ja illustreeriv materjal Tiit Hunt, www.rmk.ee
Maikuu lõpus Pärnumaale Kilingi-Nõmme jahialale paigutatud koprakaamera lõpetas ülekande.
Uras oleva kuhilpesa juures tegutsesid kaks kobrast selle ajani, kui ühte looma tabas äkki murduv puu. Puu langes sedavõrd kiiresti ja ootamatult, et vees olnud loom ei jõudnud langeva tüve alt põgeneda. Peale seda juhtumit ei õnnestunud enam näha kaamerapildis kahte kobrast korraga. Üks loom toimetas igapäevaselt kaamera ees veel nädala jagu, järgneval nädalal oli näha aasta looma vaid paaril korral ja seejärel kadus sootuks.
Siia videomeenutus täpsest tabamusest:
Kirjutas, pildistas ja illustreeriva materjaliga varustas Erik Abner
See nädal räägin ma… *trummipõrin*
TIGUDEST!
“Aga mis kõuekivisid sa siin pealkirjas lubasid?!”, Sa võid küsida. Tuleb välja, et päris mitmel korral on Eesti arheoloogid leidnud tigude kivistisi ürgsetest ja keskaegsetest matmispaikadest. Üldjuhul kandis vanarahvas kivistisi kaasas näiteks ripatsitena. Vägagi tihti usuti kivististe maagilistesse võimetesse või siis arvasid vanaaja inimesed lihtsalt, et “Kena kivi, teeks ehte!”.
Nädalavahetusel lõppes suvise aialinnupäeviku tänavune hooaeg. See tähendab, et sel nädalal tehtud vaatlused enam arvesse ei lähe, kuid kõik 1. märtsist 6. oktoobrini tehtud vaatlused sobivad.
Üks palve veel kõigile aialinnuvaatlejatele: palun vaadake oma veebipäevikud selle nädala jooksul veel korra üle. Eriti oluline on üle vaadata pesitsusandmed, ega need ei ole poolikuks jäänud. Näiteks, kui lindudel olid pesas munad või pojad (selge viide kindlale pesitsemisele), aga päevikus on kirjas vaid tõenäoline pesitsemine (nt pesa ehitamine), siis oleks vaja seda pesitsust päevikus täiendada.
Pildistas Margus Ellermaa
Linnuvaatlejad Põõsaspea neemel
Nädalavahetusel, 5.–6. oktoobril toimunud rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel EuroBirdwatch vaadeldi kokku 99 100 lindu.
Kõige rohkem nähti valgepõsk-laglesid (42 300 isendit), kuldnokki (5700 isendit) ja kiivitajaid (3200 isendit). Põnevamad liigid, keda märgati, olid tundrakiur, jõgivästrik, lääne-pöialpoiss ja laisaba-änn.
Kõiki nädalavahetusel tehtud vaatlusi saab vaadata portaalist eElurikkus.
Linnuvaatleja teadusuudis, www
Saartel, kust loomadel ei ole võimalik pageda, võivad tormid, üleujutused ja põuad oluliselt mõjutada loomade käekäiku (loe näidet Novaatorist).
Viimane märkimisväärne torm meie regioonis oli 2005. aasta jaanuaris üle Lõuna-Rootsi liikunud ja seal 75 miljonit m3 metsa murdnud ja pool miljonit hektarit metsa kahjustanud Gudrun.
Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart
Pildistas Vello Keppart
Sookased värvunud lehtedega
Nädala esimene pool oli väga soe, vahelduva pilvisusega ja aegajalt sadas vihma. Nädala sajusummaks kogunes siinkandis 6...7 mm.
Õhutemperatuur püsis esmaspäevast kolmapäevani ööpäevaringselt viiest kraadist kõrgemana ja maksimaalsed termomeetrinäidud tõusid päeviti 12...15 kraadini. Nädala kõige soojema päeva (esmaspäeva) keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati 11,5 kraadi, mis ületas viimase 97 aasta keskmist nelja kraadi võrra.
Lumepilved laupäeva õhtul
Linnuvaatleja uudis
12. septembri hommikul plaanis looduse- ning fotohuviline, Väike-Maarja Gümnaasiumi keemia- ja geograafiaõpetaja Jaanus Uibu pildistada liblikaid Kiidjärve ümbruses, kuid jäi Tartus rongist maha. Et ilusat päeva mitte raisku lasta – hommik oli päikseline ja seega putukatele soodne –, suundus ta jalgrattaga Ilmatsallu. Ilm pöördus, tõusis tuul ja taevas läks pilve. Mõned putukad jäid siiski Jaanuse kaamera ette ja nii jõudis foto kiilist, kelle ta esmalt punasilm-liidrikuks (Erythromma najas) määras, ka Facebooki gruppi „Eestimaa kiilid“. Hiljuti märkas seda fotot Tartu Ülikooli loodusmuuseumi spetsialist ja Eesti kiilide määraja autor Mati Martin, kelle vilunud silm tabas, et tegu on Eestile uue, järjekorras 63.
Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula
Fotod Arne Ader
Endla soostik ja Endla järv ( www.loodusemees.ee )
Rekord nr. 19. 34 järvesaart Endla järvel.
Endla järves, Jõgevamaal on kokku 34 saart. Sellega on tegemist Eesti kõige saarterikkaima siseveekoguga.
Jõhvikas ja turbasammal ( www.loodusemees.ee )
Rekord nr. 20. Väikseim raba.
Kirjutas ja Kuku raadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste
Fotod Arne Ader ja Ingmar Muusikus
Pärnapuud ( www.loodusemees.ee )
Kuigi viimastel nädalal olla tormilained olnud suuremad rannikualadel, tabas mind eelmisel nädalal maakoju minnes üllatus. Torm oli küüned taha saanud suurele vanale pärnapuule, sellisele, kus kodukakk peitu otsis ja kevadeti huikamas käis. Tõsi, tühi oli ta juba seest aastakümneid, sealt sai ikka urgitsetud materjali mesilaste suitsikusse. Aga nüüd on vana põlispuu läinud. Läinud parematele mesilasesuminat täis maadele. Pean otsima mehe, kel vaja nikerdamiseks head pärnapuitu, et vana põlispuu ka siin edasi elaks.
Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste
Foto Arne Ader
Kaselehed kolletavad ( www.loodusemees.ee )
Aasta kõige pimedam aeg on käes.
Sügismasendust suudab peletada ainult keskpäevane päike, mis muudab kõik puud kullakoormateks ja vahtra ladvaoksad pidevaks punaseks päikesetõusuks. Aga läheb veel aega ja sügistormid sikutavad selle kauni rüü puudelt, järgi jäävad vihmamärjad tumedad tüved ja porihall maapind.
Siiski, siiski on üks õilishing looduses, kelle kuub on valgemast valgem ja kes oma lehitu musta oksakäega otsekui viipaks lumele – “tule juba, näe, mina olen sama valge, teeme ilma taas helgeks”.
Need valged lumeootajad on kased. Kased on noorena küll punaka koorega puud, aga selgelt nähtav must-valge koor tekib neil umbes kümnendal eluaastal.
Video: Aale Kuks
Tere, minu nimi on Sierra, olen hispaania mastif ja töötan karjavalvekoerana Valgamaal Rõõmu talus. Minu perenaine on Aale.
Mõni aeg tagasi sündis mul üheksa kutsikat. Et neist sirguvad karjavalvekoerad, kasvatan oma pesakonda lammaste keskel, nii harjuvad kutsikad algusest peale karja juures elama. Esimesel elunädalal ei tee kutsikad muud, kui söövad ja magavad. Et nende kõht korralikult läbi käiks, pean neid pidevalt keelega masseerima.
Sel nädalavahetusel, 5. ja 6. oktoobril kutsub Eesti Ornitoloogiaühing loodushuvilisi vaatlema rändlinde ja oma vaatlustest teada andma. Ilm on igati sobiv.
Veelindude seire Põõsaspea neemel
Projektijuht Margus Ellermaa
Sajatuhandene päev! - 3.10
Eile pärastlõunal tuule keeramisega kaasnenud tihe ränne sai hommikul ainult hoogu juurde: esimese kolme tunniga möödus ligi 50.000 parti ja laglet. Õhtuks kogunes ankeetide peale veidi üle saja tuhande linnu – selgelt seni hooaja parim ja võib ka parimaks jääda. Aulil Clangula hyemalis on käsil juba põhiränne (32.500 r). Teine massiline liik oli valgepõsk-lagle Branta leucopsis (31.600).
Aulid - 4.10
Kanuumatkalised varakevadisi kopraid uudistamas. Foto: Indrek Haas, joematkad.ee
Eesti Loodusmuuseum, MTÜ Aasta Loom ja Looduskalender.ee kutsuvad taas koolilapsi
osalema aasta looma teemalisel luulevõistlusel. Lugusid ja luuletusi on esitama
oodatud kõik huvilised algklassidest gümnaasiumi lõpetajateni ning parimaid kirjutajaid
premeeritakse auhinnaretkega.
Tänavuse luulevõistluse peategelaseks on aasta loom kobras, kes on Eesti
looduse suurim insener ja majaehitaja. Kopra loodud koprakuhilad, käigusüsteemid
kaldavööndis ning paisud loovad uusi elupaiku nii piibriperele kui ka nõnda paljudele
teistele, et kohati jääb mulje – kuidas me koprata hakkama saaksime?
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga info@looduskalender.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
