oktoober 2019

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Rebane ehk punarebane      Vulpes vulpes

Kui liikudes hoiab rebane oma kena ja kohevat saba rõhtsalt, siis jahipidamise aegu on nimetatu vilka saagi püüdmisel oluliseks abiks saagi tabamisel – rebane oskab saba abil jahil olles keha liikumisi abistada.

Keskkonnaamet annab teada

Foto: Valeri Štšerbatõh

Keskkonnaamet kinnitas hundi esmaseks küttimismahuks 61 isendit.

Novembrist veebruari lõpuni vältava hundijahi eesmärgiks on ohjata nende arvukust ning seeläbi vähendada hundi põhjustatud kiskjakahjustusi loomapidajatele.

Sarnaselt varasemale praktikale suunatakse ka sel aastal hundijahti rohkemate kiskjakahjudega piirkondadesse. Samas püütakse vähem häirida suurematel loodusmaastikel asuvaid hundikarju. Selliselt ohjamist korraldades saab tagada hundi asurkonna soodsa seisundi ja liigi ökoloogilise funktsiooni toimimise, hoidudes seejuures ülemäärastest kahjudest loomakasvatajatele.

Foto Arne Ader

Sokud ( www.loodusemees.ee )

Metskits ehk kaber          Capreolus capreolus

Olenemata soojast sügisest algas metskitsede karvavahetus juba septembrikuu lõpus ja sellest sai video kõrvale ka kirjutatud: LINK

Kellel karvavahetus alles lõpukorral paistavad eemalt vaadates praegu veidi tumedamat halli kasukat kandvat ( vaata Arne pildilt).

Fotod Arne Ader

Siisikesepaar ( www.loodusemees.ee )

Siisike      Carduelis spinus

Siisikeste salgad rändavad ja oktoobrikuus ollakse eriti nähtavad. Ära tunneme nad juba eemalt, lennupildi järgi ka salkades – lend kulgeb kõikudes kord üles, kord alla, lisaks kostub samal ajal veel tasast vidinat.

Kui trehvate toituvaid linde lähemalt nägema, siis värvikamad on ikka isaslinnud, seda isegi vastu talve: linnu pealagi ja lõuaalune on mustad, selg rohekas, kitsaste tumedate triipudega. Põsed, rinnaesine ja päranipuala kollakasrohelised.

Foto Arne Ader

Sõtkad ( www.loodusemees.ee )
 

Tuletame meelde, et Linnuvaatleja määramisvõistluse 9. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 31. oktoobri südaööni.

Küsimused leiab siit:
algajad:   http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2019/uheksas-voor-algajad
edasijõudnud:   http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2019/uheksas-voor-edasijoudnud  

Linnuvaatleja
linnuvaatleja.ee

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Nädala keskel oli õunapuudel veel lehti küljes

Jätkusid sügisesed sompus ilmad.

Päikest oli näha ainult neljapäeval ja reedel. Keskmine õhutemperatuur püsis viiest kraadist kõrgemal, kõikudes 7...11 kraadi piires. Nädala maksimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti 12,5 °C (esmaspäeval ja pühapäeval) ja minimaalseks 3,2 °C (pühapäeva õhtul). Ööpäevane temperatuuri kõikumine oli kõige väiksem kolmapäeval, vähem kui kaks kraadi.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Suure ulatuse tõttu on kliimamuutused ohuks ökosüsteemide mitmekesisusele. Kuna liigi arvukuse hääbumist võib olla märgata keerulisem kui tõusu, leiab näiteid asurkondi soodsalt mõjutavatest kliimamuutustest märksa rohkem. Paraku võib tegelikkus olla vastupidine, sest liigi arvukust mõjutav tegur võib avalduda alles aastate pärast ning vahepealsel ajal liik elada väljasuremisvõlas – selliseid muutuseid ei ole lühiajaliste uuringutega aga võimalik näha. Hetkel on tehtud vaid üksikuid sellele ebakõlale tähelepanu juhtivaid uuringuid, samuti ei ole veel piisavalt suureskaalalistele ökoloogilistele muutustele keskenduvaid uuringuid.

Kirjutas ja Kuku raadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Halljänes rannakarjamaal ( www.loodusemees.ee )

Rohi on vajunud murust madalamaks ja kõik, kes varem heina sees, paistavad nüüd välja.

Aga väljapaistmisaega on juba jäänud nii napiks, hämarus saabub õuestegutsejale alati ootamatult.

Kolmapäeval läbi selle hämaruse autoga üle Valgjärve küngaste kodupoole tõtates nägin, kuidas jäneseisand jooksis üle madalaks vajunud rohupinna. Ikka volksaki-volksaki-haak; volksaki-volksaki-haak. Jäneseisand hoidis kõrvad lipuna püsti, justnagu uut ja uut künkakest vallutades. Ja kuigi sel ajal sajab meil Eestis tavaliselt maha esimene lumi, polnud jäneseisandal lapikestki valget karva. Pruunikarva nudisaba.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Kastanimuna ( www.loodusemees.ee )

Küllap olete sügist nüüd juba kontides tundnud. Kõik, kes nooruses rasket tööd või sporti teinud või kelle kehakaal vaikselt tõuseb, tunnevad iga tormipoega oma kehas reumanoana torkimas.

Vanarahvas on siinkohal küll igasugu rohtusid välja mõelnud, aga mulle meeldib neist kõige enam end kastanimunadega tohterdamine. Selleks tasub peale lapselapsega kastanikaelkirjakute tegemist ülejäänud munad viinapudelisse pista ja kahe nädala pärast on hüva määrimisrohi valmis.

On ju mul õigus, et juba jõudsite mõelda, et mis kastanimunade?! Need on ju hobukastanimunad, millest rohtu teha saab.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Kuldnokad ( www.loodusemees.ee )

Lapsepõlves, vist viiendas klassis, juhtus minuga üks kummaline lugu. Loodusõpetuse tunnis õppisime taimede levimist. Mul oli tund hästi ära õpitud, aga kui õpetaja mind vastama kutsus, siis sain kahe. Kahe sain selle eest, et hoidsin hambad ristis ja keeldusin ütlemast, et taimed levivad ka seeläbi, et linnud marju söövad ja siis seemned välja kakavad. Kartsin kohutavalt, et kogu klass hakkab mu üle naerma. Eks igaühel on meist oma kiiksud.

Kirjutas ja Kuku raadio Ilmaparandajas luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Toomingas ( www.loodusemees.ee )

Eesti keel on ääretult rikas keel, kõiges oma lopsakuses ja tohutus sõnadevalikus. Mõne asja kirjeldamiseks on loodud sõnu, mille erinevus ainult pisikestes nüanssides. Aga üks asi, mille jaoks ikka puudus käes, on lõhnu kirjeldavad sõnad. Võibolla on nad unustusse vajunud? Või end teiste asjade kirjeldamiseks loovutanud? Nii nagu sõna “lehkama”, mis omal ajal oli tavaline sõna ka lillelõhna kohta. Kirjutas ju Lydia Koidulagi oma kuulsa luuletuse:

Sind surmani küll tahan

ma kalliks pidada,

mu õitsev Eesti rada,

mu lehkav isamaa!

Kus nüüd tublid keeletoimetajad on sõna „lehk“ asendanud sõnaga „lõhn“ ja seda juba eelmise sajandi alguspoolel. Sõna lehk on meie jaoks tõesti vastik ja kole.

MTÜ Loodusajakiri

2018. a. võistluse võidutöö roohabekast, autor Roger Erikson

Tuletame meelde, et ajakirja Eesti Loodus 20. fotovõistlusele saab töid esitada 31. oktoobrini.

Osaleda saab noorte ja täiskasvanute vanuseühmas.

Valida on paljude pildikategooriate vahel alates koduloomadest kuni veetaimedeni ja lisaks jagatakse hulganisti eriauhindu.

Võistluse tingimused, fotode saatmine leiate veebilehelt: https://www.loodusajakiri.ee/eesti-looduse-fotovoistlus/

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto VikipeediA

Rohelise rahva õiteaeg hakkab otsa saama. Vaid üksikud peavad vastu külmakõditusele ja proovivad veel oma viimase seemnelaadungiga valmis saada.

On mõned taimed, eriti palju on neid ristõieliste seas, kes end ka saabuva lume tulekust segada ei lase ja pärast esimese lume sulamist end puhtaks raputavad, selja sirgu ajavad ja edasi õitsevad.

Aga oma rohelised lehed suudavad külma käes säilitada ja ka õied alles hoida vereva-iminõgese taimed. Just praegu on nad teiste lopsakamate taimede kössitõmbumisel hästi nähtavad. Üks selline uhke tupsuke kasvab mu kodu lähedal prahipaigal. Õigupoolest ei tohiks linnades enam sellist kohta nagu prahipaik ollagi, sest kõik peab olema niidetud ja korras. Aga see taim kasvab poolelioleva ehitise kivi- ja kruusahunnikul.