oktoober 2019

Oktoobri teine nädal. Sahisevad lehed

Postitas Looduskalender - E, 14.10.2019 - 10.10

 Kirjutas, pildistas ja Kuku raadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Ilm, mis poole tunni jooksul suudab keerata ette mitu palet, on jalakõmpijad endast täiesti välja viinud. Ühel hetkel sillerdab taevas särav päike, järgmisel rabistab külma vihma või viskab tumesinine pilv alla rahekuule. Ja kõiges selles segaduses võib veel vikerkaar taevas rippuda. Aga mis seal kosta, sügis nagu sügis ikka!

On hämmastav, kuidas märkamatult sai sügisest sügis ja isegi kui ilm veel uut vananaistesuve lubab, on selles nii palju niiskust, et isegi vanadel naistel kondid valutavad.

Ja midagi on muutunud pöördumatult. Lehed kukkusid suure hooga ühel ööl maha. Ja neid polnud möödunud nädalal mitte lehvivate pikkade lehetriipudena maas, vaid iga puu all oligi kohe konkreetne hunnik lehti.

VIDEO: metskitsedel näeme juba karvavahetust

Postitas Looduskalender - P, 13.10.2019 - 12.12

Video salvestas Ahto Täpsi

 

 

Metskits ehk kaber       Capreolus capreolus

 

Olenemata soojadest sügisilmadest võime näha mõnel kabral juba hallikaspruuni kasukat ja valkjat sabapeeglit.

Videol nähtav metskits, kes põlluveerele toituma jääb on talvekarva vahetamist hiljem alustanud – temal on hallikaspruuniks muutunud alles õlgade ümbrus.

Saarepuu mõistatusest

Postitas Looduskalender - P, 13.10.2019 - 10.10

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Vana saar. Valgjärve hiis

Vana saar. Valgjärve hiis ( www.loodusemees.ee )

“Mõista-mõista, mis see on? Sada saarelehte, tuhat toomelehte, kaks kaanelauakest?”

Küllap tuleb teile lapsepõlvest see mõistatus praegusel hingedeaja mõistatamisajal tuttav ette?

Raamat, muidugi raamat!

Aga mind on alati pannud pead murdma, miks vanarahvas just need kaks puud oma raamatut iseloomustavasse mõistatusse valis.

Ehk sellepärast, et need on esimesed puud, millel sügisel lehed kõige varem maha tulevad?

Toomingad on raagus juba septembri alguses ja saartel võivad praegu üheainsa ööga lehed kõik kolinal maha kukkuda.

Tõsi, üks puu on veel, ka pihlakas heidab suhteliselt vara oma lehed, aga tema oksi jäävad ilmestama suured marjakobarad.

Belgia taas ilma huntideta

Postitas Aasta Loom - P, 13.10.2019 - 09.00
Sisu

Foto: Valeri Štšerbatõh

2018. aasta jaanuaris ületas rahvusvahelist uudiskünnist nooruke emane hunt Naya, kes kümne päeva jooksul Saksamaalt läbi Hollandi Ida-Belgiasse rännates ligi 500 kilomeetrit läbis. Nüüd on Naya taas üle-Euroopalistes uudistes - enam kui tõenäoliselt langes emahunt koos oma järglastega salaküttide ohvriks.

Hunt, kes rahva seas sai nimeks Naya, oli esimene võsavillem, keda Belgias enam kui 100 aasta jooksul oli nähtud. Viimane teadaolev hunt kütiti seal aastal 1897.

 

VIDEO: Tedred põllus

Postitas Looduskalender - L, 12.10.2019 - 11.11

Video salvestas Ahto Täpsi

 

 

Teder      Tetrao tetrix

 

Sügis käes ja tedreparved on hakanud käima koristatud põldudel, aga võimalik, et tegu ka kevadise „mängupaigaga“. Sest sügise edenedes suureneb kukkede „mängulust“ ja oktoobrikuul ongi nimetatud lust kõige suurem ning ornitoloogid põhjendavad seda valguspäeva sarnasusega varakevadel.

Tedrekuked kannavad septembrikuust alates silmatorkavat musta hundsulestikku, milles uhkeldatakse tuleva aasta juunikuuni.

Aasta looma naaber - metstuhkur

Postitas Aasta Loom - L, 12.10.2019 - 10.00
Avapilt
Sisu

Tuhkrud elavad kõiksugustes õõnsustes, teiste loomade urgudes või lihtsalt varjes: puujuurte all, oksahunnikutes, puuõõnsustes, kivihunnikute vahel. Sobivate õõnsuste puudumisel võib tuhkur ise kuivadesse nõlvadesse maa-aluse uru kaevata, eelistades sealjuures veekogu lähedust. Talvine jäljeraamat on paljastanud mulle, et jõgede ääres kohatud tuhkrud kasutavad elupaigana vanu koprakuhilaid ning kobraste poolt jõekaldasse uuristatud urge.

 

Metstuhkur on laiemalt levinud Eesti mandriosas ja tema eelistatud elupaigaks on metsade, kultuurmaastike ja mitmesuguste biotoopide servaalad. Ta eelistab väiksemate veekogude jõgede, ojade, kraavide ja tiikide lähedust. Just nendes paigus kopraradadel liikudes on minul tulnud ette kohtumisi tuhkuriga.

 

Nääred

Postitas Looduskalender - L, 12.10.2019 - 09.09

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Harilik näär

Harilik näär ( www.loodusemees.ee )

Meie peres on üks “tüütustaim”, mida alati lapsele näitan, kui kusagil kohtan. See on harilik näär. Kui püüan jalutades, teda nähes, jälle temast rääkima hakata, siis kostab kiiresti “Jah, ma tean! Jah, ma tean!”

Aga ma räägin siis teile. Näär on selline pisike sarikõieline. Väga, väga kidur putk. Lehed meenutavad natuke pihlakalehti, kuigi lehekesed on veidi rohkem nagu täissöönud, palju ümaramad. Taime alumises osas on nende lehtede suurem kodarik, aga ülevalt on ta täiesti lehitu. Seal üleval on maikuus ilus pisike, valgete õite sarikas. Ja just õitsemise ajal me teda märkame.

Muul ajal on taime leidmine päris keeruline, kuigi just praegu on õige aeg tema juuri ravimtaimena varuda.

VIDEO: kirilinde hulgub veel ringi

Postitas Looduskalender - R, 11.10.2019 - 19.19

Video salvestas Ahto Täpsi

 

 

Seitsetäpp lepatriinu        Coccinella septempunctata

 

Ilusate sügisilmadega võime värvunud sügislehtedel märgata oma toimetamistega tegelevat seitsetäpp lepatriinut.

Arvata on, et inimeste seas kõige tuntuma putukaga ja mitte ainult meil vaid tegelikult kogu Euroopas on lepatriinud armastatud ja hoitud ning neile liiga tegemine toovat tegijale „halba õnne“ – eelnimetatu on igivana tõdemus.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - VIII osa

Postitas Looduskalender - R, 11.10.2019 - 12.12

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Oos Kõrvemaal

Oos Kõrvemaal ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 22. Pikimad oosid.

Eesti pikimad oosid leiab Neeruti-Porkuni oosistikust. Kokku ligikaudu 14 kilomeetrit. Algavad nad siis Neeruti maastikukaitseala põhjaosast, Sõmeru-Pärnu maanteelt ja lõppevad Porkuni maastikukaitsealal, Porkuni lähistel. Tegu on pikimate Eesti oosidega.

 

Kaljukotka poeg pesal

Kaljukotka poeg pesal ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 23. Vanim kotkapesa on ca 75 aastat puus püsinud Sirtsi soo kaljukotka pesa.

Lugu julgest porrist

Postitas Looduskalender - R, 11.10.2019 - 09.55

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Porr 

Porr www.loodusemees.ee )

Käisin tütrega peale kooli Tartus Toomemäel jalutamas. Ja lisaks lummavale lehekullale, seisavad selles ilus ka sünkmustad vahtratüved. Aga neil puudel on elu. Just praegu tulevad sügavalt metsarüpest välja sellised linnud, keda me tavaliselt oma kodude ümber ei näe. Üks neist salapärastest saadikutest on porr. Nägime teda vilkalt ümber puu askeldamas ja peaaegu nii lähedalt, et puuduta või käega. Linnuke pole metsasügavuses inimkoletisi näinud.

Porr on imepisike linnuke. Vanarahvas on teda rähniks pidanud. Ja nimegi on ta rähnide põristamisest saanud.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.