oktoober 2019

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Hallpea-rähn pihlamarjaga ( www.loodusemees.ee )

Eelmisel nädalavahetusel tulin metsaretkelt ja nägin koos sõpradega, kuidas mu maamaja pööningul üks lind ikka põmm ja põmm vastu pööningu aknaklaasi prõmmib. Tuulekastid on majal lahti ja suvel teevad sinna pööningu serva pesa nii linavästrik kui ka kärbsenäpp. Seekordne tegelane aga oli suurem ja rohelisem ja järjekindel põmmpea.

Sai siis toodud redel ja pööningule mindud. Suurest peaga klaasi vastu tagumisest lebas heinte peal maas roheline rähn – hallpea rähn. Juba kevadel olin olnud murelik, sest ühtegi hallpead polnud metsas enam hüüdnud. Ümberringi on palju metsa raiutud ja neil polegi enam kusagil olla. Ka nüüd mürises naabruses harvester. Ka öösel. Pole siis ime, et linnud majja põgenevad.

Pildistas LK lugeja Aita Raud

Sügis  on imeline, metsast võib leida ka selliseid ilusaid  laudikuid. Kohilas 2. oktoobril

Seenesõpradele on sügisene mets olnud alati huvipakkuv ja avastamisrohke.

Huvilistele võiks soovitada FB lehte Eestimaa seened, kuhu vaid nädalaga on kogunenud palju huvitavat pildimaterjali ja võimalusel on seeneliike kommenteerinud nii asjatundjad, kui asjaarmastajad: LINK

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Kaelushiir lehesajus ( www.loodusemees.ee )

Ma ei tea, kes mõtles välja sõna “hiirvaikne”, aga selge on see, et see inimene pole kunagi ühegi hiirega ühes toas maganud.

Nädalavahetusel maamajja jõudes sain ma aru küll, et olen taas seltsilised saanud. Kellegi usin käpp oli laua peale kuivama jäetud tassitäie herneseemet mu kummikusse kandnud, kaunistanud hammastega ära Palmolive seebi ja löönud karva läikima ka vaasi toodud astelpajumarjadega.

Kui “köömneread” koristatud, siis olin siiski sunnitud hiirelõksud ülesse panema, sest selle tegelase vanem sugulane üritas eelmisel aastal klaveri pedaalide alla hakata närima oma uue kodu sissepääsu. Viimasel hetkel sain kinnisvara siiski enda omaks kuulutatud ja ukse pitseeritud.

Keskkonnaamet annab teada

Foto Arne Ader

Merikotkas ( www.loodusemees.ee )

Keskkonnaameti merikotka kaitse tegevuskava aastateks 2020- 2024 näeb kõige olulisema kaitsemeetmena ette merikotka teadaolevate pesapaikade kaitse ja pesitsusaegse raierahu tagamise.

Oluline on jätkata ka maaomanikele saamata jääva tulu kompenseerimist, kaardistada seni teadmata pesad ja üle vaadata plii kasutamine jahinduses, kuna ligi pooled uuritud hukkunud merikotkastest on surnud pliimürgistuse tagajärjel.

Eesti rannikualadel, suurte siseveekogude ja jõgede lähedal pesitseb ligi 300 paari merikotkaid. Kuigi vahepealsest arvukuse madalseisust on edukalt üle saadud, on ajalooliselt Eesti aladel elanud merikotkaid rohkem kui praegu. Kinnitatud kava rakendamise tulemusel peaks 15 aasta pärast olema Eestis 400 paari merikotkaid.

EOÜ annab teada

Äsja ilmunud teabelehes Tiirutaja kirjutab Tuul Sepp kliimamuutuste mõjust lindudele - millised linnurühmad on sellele kõige tundlikumad ja kas inimene saab midagi teha.

Jätkuvad aasta linnu valimise retrospektiiv ja Toomas Jüriado meenutused aasta linnu markide teemal. Persooniloos saame lähemalt tuttavaks Vilju Lillelehega, kes tähistas septembris oma 80. sünnipäeva. Agu Leivits kirjutab Kabli linnujaama sünnist 50 aastat tagasi. Veel saab lugeda ühingu suvepäevadest, Põõsaspeal toimuvast rändlindude seirest ning punajalg-pistrike massilisest rändest.

Loe Tiirutajat veebis: LINK

Foto Kaarel Kaisel

Hommik Kasari luhal. Matsalu

Alates 1. oktoobrist võime metsateedel näha tavapärasest erinevat sagimist, kuulda hõikeid, koerte haukumist ja püssipauke. Alanud on ajujahi hooaeg põdrale, metsseale, metskitsele ja punahirvele.

Kuidas peaks käituma seeneline, marjuline või looduses hulkuja, kui olete sattunud ajujahi alale?

Põhiliselt nädalavahetustel toimuv ajujaht ajab suurulukid liikuma, seega tuleb ka  autojuhtidel olla isegi suurematel maanteedel tähelepanelikum sest suurulukid ületavad olude sunnil isegi suuremaid maanteid.

Hiite Maja annab teada

Võistluse peaauhinnaks on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300 eurot ja kuni 16-aastaste auhind 200 eurot. Lisaks jagatakse eriauhindu teemadel: hiis, püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, saared jm.

12. korda toimuva rahvusvahelise võistluse teema on looduslikud (mitte ehitatud-rajatud) pühapaigad: hiied, pühad mäed, puud, kivid, veekogud jm looduspaigad, kus juba meie esivanemad käisid palvetamas, ravimas, ande jätmas, nõu pidamas, ennustamas jm kombetalitusi täitmas.

Mis Loch Nessi koletis see nüüd siis on!? Kahjuks on sellised loomad tänaseks välja surnud ja need klipikesed on BBC animaatorite poolt tehtud.

EuroBirdwatch 2019

Sel nädalavahetusel, 5. ja 6. oktoobril kutsub Eesti Ornitoloogiaühing loodushuvilisi vaatlema rändlinde ja oma vaatlustest teada andma.

Osalemiseks tuleb oktoobri esimesel nädalavahetusel vaadelda linde oma koduaias, pikemal retkel või avalikul lindude vaatlemise üritusel. Märgi üles nähtud ja kuuldud liigid, iga liigi puhul isendite arv, vaatluse tegemise aeg, täpne vaatluskoht ja vaatlejad. Andmed palume sisestada esimesel võimalusel andmehalduse keskkonda PlutoF või rakenduse Legulus kaudu, kust need jõuavad ka portaali eElurikkus.

Huvilised saavad osaleda avalikel lindude vaatlemise üritustel Põõsaspea neemel ja Pärnus.

EOÜ suvine aialinnupäevik - 2019

Foto Arne Ader

Punarind ( www.loodusemees.ee )

Tänavuse aialinnupäeviku viimane nädal on käes! Kuna ränne alles käib, siis võib aias kohata veel mitmeid selliseid linde, keda kevadel ja suvel mingil põhjusel ei näinud. Peaasi, et ilm soosiks lindude liikumist.

Esmalt tasub oma päevikust kohatud linnuliikide lehe lõpuosast üle vaadata, millised tavalised liigid veel nägemata on. Tõsi, osad neist ületavad praegu juba Vahemerd, kuid ülejäänute osas pole lootus veel kaugeltki kadunud. 

Postimees kirjastuselt on ilmunud

Lugusid Eesti lindudest II. Sügis ja talv

Olav Renno

240 lk, kõva köide

Postimees Kirjastus

Kui valdav osa rändlinde lahkub talvitama sobivama ilmaga paikadesse, ei jää siinne linnuelu siiski soiku.

Äsja ilmunud raamatus tutvustab linnuteadja Olav Renno rohkem kui 70 lindu, kelle toimetamist on põnev jälgida just sügiskuudel või juba lume saabudes.

Lisaks pakuvad huvitavat lugemist lood liikide eripärasest toitumisest, ööbimisharjumustest ja linnustiku üldisest käekäigust meie kiiresti muutuvas maailmas.

Linnulugusid ilmestavad Arne Aderi, Remo Savisaare, Sven Začeki jt Eesti loodusfotograafide tabatud hetked.

Sissejuhatus ja illustreeriv materjal Tiit Hunt, www.rmk.ee

klõpsa pildil, et näha otsestriimi | uudised | foorum

Punahirvede (Cervus elaphus) toimetamisi saab jälle jälgida looduskaamerast Saaremaal – seitsmendat hooaega alates 2014. aastast ja samast paigast.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Lehtede värvumine on alanud

Nädal algas tugeva öökülmaga. Õhus mõõdeti Jõgeval minimaalseks temperatuuriks esmaspäeval -3,4 °C, kahe sentimeetri kõrgusel mulla kohal -5,5 °C ja rohul -10 °C. Rohi oli hommikul tugevas hallas ja muld põllul kuni ühe sentimeetri sügavuseni pinnalt külmunud. Külm võttis ära paljudes aedades rikkalikult õitsenud peiulilled e tageetesed ja mitmed teised suvelilled.

Päeval soojenes õhk esmaspäeval ligi 10 kraadini ja ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati 3,3 °C, mis on viimase 97 aasta keskmisest kuue kraadi võrra külmem. Tugev öökülm (õhus alla -2 °C) esines tänavu 1922. aastast algava vaatlusrea keskmisega võrreldes ligi kaks nädalat varem.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Loomad kulutavad aktiivsest ajast 30–40% suuremal või vähemal määral ümbruse jälgimisele, kuna iial ei tea, millal ja kus rändab kiskja. Valvsus on käitumistunnus, mida loomade käitumise uurijad on kasutatud ka kartlikkuse mõõdupuuna – on teada, et valvsam/kartlikum isend pageb teistest varem. Liigsel valvsusel/kartlikkusel on aga hind, sest aeg, mis kulub ümbruse jälgimisele, tuleb toitumisele või puhkamisele kuluva aja arvelt. On ka teada, et grupis tegutsedes isendi valvsus väheneb (ümbrust jälgib rohkem silmapaare) ning kasvab kogu grupi valvsus; sellega peaks aga suurenema iga üksiku isendi põgenemistõenäosus. Ometi napib hoolimata paljudest lindude põgenemiskäitumise uuringutest selle kohta tõendeid.