oktoober 2019

Kiviõli I Keskkooli lapsed paigaldasid rajakaamera karu liikumisradade lähedale

Postitas Aasta Loom - L, 26.10.2019 - 18.21
Avapilt
Sisu

 

Kiviõli I Keskkooli lapsed läksid möödunud nädalal koos õpetaja Jaanikaga rajakaamerat üles sättima, ja leidsid alustuseks kohe ühe söödud kitsejala ja karukaka hunniku... hakkab peale. Näis, mis Kiviõli tänavu kaamerapildile püüab. Eelmisel hooajal tuli karu ise ka kohale! Jääme ootama.

 

inimesed

karukaka

metsaalune

Mis on kuldnokakakas?

Postitas Looduskalender - L, 26.10.2019 - 12.16

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Kuldnokad

Kuldnokad ( www.loodusemees.ee )

Lapsepõlves, vist viiendas klassis, juhtus minuga üks kummaline lugu. Loodusõpetuse tunnis õppisime taimede levimist. Mul oli tund hästi ära õpitud, aga kui õpetaja mind vastama kutsus, siis sain kahe. Kahe sain selle eest, et hoidsin hambad ristis ja keeldusin ütlemast, et taimed levivad ka seeläbi, et linnud marju söövad ja siis seemned välja kakavad. Kartsin kohutavalt, et kogu klass hakkab mu üle naerma. Eks igaühel on meist oma kiiksud.

Toomingas

Postitas Looduskalender - L, 26.10.2019 - 09.09

Kirjutas ja Kuku raadio Ilmaparandajas luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Toomingas

Toomingas ( www.loodusemees.ee )

Eesti keel on ääretult rikas keel, kõiges oma lopsakuses ja tohutus sõnadevalikus. Mõne asja kirjeldamiseks on loodud sõnu, mille erinevus ainult pisikestes nüanssides. Aga üks asi, mille jaoks ikka puudus käes, on lõhnu kirjeldavad sõnad. Võibolla on nad unustusse vajunud? Või end teiste asjade kirjeldamiseks loovutanud? Nii nagu sõna “lehkama”, mis omal ajal oli tavaline sõna ka lillelõhna kohta. Kirjutas ju Lydia Koidulagi oma kuulsa luuletuse:

Sind surmani küll tahan

ma kalliks pidada,

mu õitsev Eesti rada,

mu lehkav isamaa!

Kus nüüd tublid keeletoimetajad on sõna „lehk“ asendanud sõnaga „lõhn“ ja seda juba eelmise sajandi alguspoolel. Sõna lehk on meie jaoks tõesti vastik ja kole.

Eesti Looduse fotovõistluse tähtaeg läheneb

Postitas Looduskalender - R, 25.10.2019 - 11.11

MTÜ Loodusajakiri

2018. a. võistluse võidutöö roohabekast, autor Roger Erikson

Tuletame meelde, et ajakirja Eesti Loodus 20. fotovõistlusele saab töid esitada 31. oktoobrini.

Osaleda saab noorte ja täiskasvanute vanuseühmas.

Valida on paljude pildikategooriate vahel alates koduloomadest kuni veetaimedeni ja lisaks jagatakse hulganisti eriauhindu.

Võistluse tingimused, fotode saatmine leiate veebilehelt: https://www.loodusajakiri.ee/eesti-looduse-fotovoistlus/

Verev-iminõges

Postitas Looduskalender - R, 25.10.2019 - 10.10

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto VikipeediA

Rohelise rahva õiteaeg hakkab otsa saama. Vaid üksikud peavad vastu külmakõditusele ja proovivad veel oma viimase seemnelaadungiga valmis saada.

On mõned taimed, eriti palju on neid ristõieliste seas, kes end ka saabuva lume tulekust segada ei lase ja pärast esimese lume sulamist end puhtaks raputavad, selja sirgu ajavad ja edasi õitsevad.

Aga oma rohelised lehed suudavad külma käes säilitada ja ka õied alles hoida vereva-iminõgese taimed. Just praegu on nad teiste lopsakamate taimede kössitõmbumisel hästi nähtavad. Üks selline uhke tupsuke kasvab mu kodu lähedal prahipaigal. Õigupoolest ei tohiks linnades enam sellist kohta nagu prahipaik ollagi, sest kõik peab olema niidetud ja korras. Aga see taim kasvab poolelioleva ehitise kivi- ja kruusahunnikul.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - X osa

Postitas Looduskalender - R, 25.10.2019 - 09.09

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Väike-konnakotkas

Väike-konnakotkas ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 28. Põhjapoolseim konnakotka pesa. 

Eesti kõige põhjapoolseim väike-konnakotka pesa asub Joaveski külast mõned kilomeetrid põhja pool. 

Rekord nr. 29. Suurim salu. Neeruti punase tamme salu.

Rekord nr. 29. Suurim salu. Neeruti punase tamme salu.

Eesti suurim punase tamme salu, umbkaudu 300 puuline asub Neeruti maastikukaitsealal. Selle istutas sinna 1918 aasta lehekuus Neeruti mõisa viimane parun.

Punase tamme (Quercus rubra) leht.

PaleoBlog: Vetikad

Postitas Looduskalender - N, 24.10.2019 - 12.12

Kirjutas, pildistas ja illustreeriva materjaliga varustas Erik Abner

Paleoblogi 7. Osa: Ürgmerede floora

 

Kuigi mulle meeldib mõte ürgmeredes mängivast FC Florast, siis sel korral jätan selle osa su fantaasiale ja räägin iidsest floorast ehk taimestikust. Veelgi täpsemalt - vetikatest.

Ma otsustasin taimestiku teema jagada kaheks - esmalt räägin Ordoviitsiumi ajastu floorast, ja kunagi kaugemas tulevikus keskendun keerulisematele hilisemate ajastute taimedele. Sorry, silurifännid!

VIDEO: Aasta Sindi paisu langemisest: elujõus kärestik ja naasevad kalad

Postitas Looduskalender - N, 24.10.2019 - 10.10

Keskkonnaministeeriumi ülevaade

Pildistas Jarko Jaadla

Oktoobris möödus aasta Sindi paisu lammutustööde alustamisest. Tänaseks on langenud paisu kohal elujõus kärestik, millest saavad rõõmu tunda nii kalad, kohalikud kui ka külalised.

„Aasta tagasi kogunes poollammutatud paisu juurde paarsada inimest, kellele lubasime, et aasta pärast on vaatepilt sootuks teine!“ meenutas Keskkonnaagentuuri projektijuht Külli Tammur. „Nüüd on pilt selline, nagu arvatavasti võis olla ca 200 aastat tagasi – sügiseses suurvees mäslev kärestik, mille voolus liiguvad kalad täpselt nii, nagu nad soovivad.“

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.