oktoober 2019

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Väike-konnakotkas ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 28. Põhjapoolseim konnakotka pesa. 

Eesti kõige põhjapoolseim väike-konnakotka pesa asub Joaveski külast mõned kilomeetrid põhja pool. 

Rekord nr. 29. Suurim salu. Neeruti punase tamme salu.

Eesti suurim punase tamme salu, umbkaudu 300 puuline asub Neeruti maastikukaitsealal. Selle istutas sinna 1918 aasta lehekuus Neeruti mõisa viimane parun.

Ülekande võimaldab EENet
Sissejuhatus ja illustreeriv materjal Tiit Hunt, www.rmk.ee

  //--> //-->

Kirjutas, pildistas ja illustreeriva materjaliga varustas Erik Abner

Paleoblogi 7. Osa: Ürgmerede floora

Kuigi mulle meeldib mõte ürgmeredes mängivast FC Florast, siis sel korral jätan selle osa su fantaasiale ja räägin iidsest floorast ehk taimestikust. Veelgi täpsemalt - vetikatest.

Ma otsustasin taimestiku teema jagada kaheks - esmalt räägin Ordoviitsiumi ajastu floorast, ja kunagi kaugemas tulevikus keskendun keerulisematele hilisemate ajastute taimedele. Sorry, silurifännid!

Keskkonnaministeeriumi ülevaade

Pildistas Jarko Jaadla

Oktoobris möödus aasta Sindi paisu lammutustööde alustamisest. Tänaseks on langenud paisu kohal elujõus kärestik, millest saavad rõõmu tunda nii kalad, kohalikud kui ka külalised.

„Aasta tagasi kogunes poollammutatud paisu juurde paarsada inimest, kellele lubasime, et aasta pärast on vaatepilt sootuks teine!“ meenutas Keskkonnaagentuuri projektijuht Külli Tammur. „Nüüd on pilt selline, nagu arvatavasti võis olla ca 200 aastat tagasi – sügiseses suurvees mäslev kärestik, mille voolus liiguvad kalad täpselt nii, nagu nad soovivad.“

Projektijuht Margus Ellermaa

Foto Arne Ader

Väikekosklad ( www.loodusemees.ee )

Rändehooaja (vahe)summad – 22.10

Tavalisemate rändurite summasid tänase seisuga saate järele vaadata veebilehelt: https://www.eoy.ee/poosaspea/

Pange tähele, et maalinde ja haruldusi see tabel ei kajasta. Tabelist selgub näiteks, et viupardi Anas penelope hooaja summa on juba 120.000 ja rohukosklal Mergus merganser 23.000.

Täna oli esimene vaikne rändepäev pärast 1. oktoobrit .

Aga tutvuge lähemalt rännet kajastavalt veebilehelt: https://www.eoy.ee/poosaspea/

Fotod Arne Ader

Ohakalind ( www.loodusemees.ee )

Ohakalind       Carduelis carduelis

Läbirändavate ohakalindude suundumine lõunasse lõpeb tavaliselt koos oktoobrikuu lõpuga. Rännet mõjutavad muidugi ka ilmad ja tuuled. Pesitsejaid oli meil suvel hinnanguliselt neli- kuni kuuskümmend tuhat paari ja nemad lahkusid juba varem.

Talvitujaidki võib meile jääda kuni mõnekümne tuhande ringis, aga see oleneb tuleva talve karmusest.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Linnud rändavad eelkõige vajadusest endale soodne nokaesine tagada. Kuna selleks tuleb ringi liikuda, on mõistlik külmade saabudes põhjapoolsetelt aladelt suunduda lõunasse ja vastupidi. Viimaste kümnendite kiirete keskkonnamuutuste taustal on aga üha sagedamini täheldatud, et lindude rändekäitumine on muutunud – mitmete liikide rändele asumise aeg on oluliselt muutunud, läbitavad vahemaad on kas vähenenud või ränne sootuks ära jäänud (üks näide siin); mõned linnuliigid on aga senist pesitsusala oluliselt laiendanud ning jäänud pesitsema talvitamisaladele.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Puud on valdavalt raagus

Nädal oli soojade ja sompus ilmadega. Korduvalt esines hommikuti udu ja uduvinet.

Päikest oli pikemat aega näha teisipäeval ja kolmapäeval. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 5,5...11,5 °C piires, mis on 0...7 kraadi tavapärasest kõrgem.

Külma õhus ei esinenud. Kõige madalam õhutemperatuur (0,7 °C) mõõdeti teisipäeva hommikul kella üheksa paiku. Maapinna lähedal esinesid siis miinuskraadid ja kohati võis rohul märgata nõrka halla.

Looduse Omnibuss annab teada

Täna kell 18: Rahvusraamatukogu loodusõhtute 21. aasta algab õhtuga "Võrratu Eesti – Vilsandi 100 lugu ja Eesti 101 looduspaika"

Pilte näitavad ja lugusid räägivad bioloog ja teadusajakirjanik Indrek Rohtmets ja vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets. Laulab Bonzo. 

Loodusõhtud Rahvusraamatukogus algasid 1999. aastal. Tänaseks on toimunud juba üle 600 õhtu. Õhtute esinejateks on loodusuurijad ja -kaitsjad koos heade muusikutega. 

Sissepääs 3 eurot. Õpilastele ja lastele koolivaheajal tasuta. 

Loodusõhtuid Ravusraamatukogus korraldab Looduse Omnibuss. 

Kirjutas ja Kuku raadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Eelmine nädal oli kõige kummalisem nädal - oma soojuse ja ärevusega. Täiskuu tõi meile ilusa ilma, millist juba tükk aega ootasime. Vanarahvas kõneles ikka, et selline, milliseks täiskuu ilma muudab, püsib ta vähemalt järgmise noorkuuni. Siiski võib sügisesel ülemineku ajal ilmal ülemeelikust ette tulla, nii et milleski ei saa kindel olla.

Päikeseloojang. Otepää kõrgustik ( www.loodusemees.ee )

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Mihkli tammik ( www.loodusemees.ee )

Hiitest ei peeta heaks midagi murda või kaasa viia.

Aga on ka teatud erandid. Läbi aegade on hiiepuudelt abi saadud ja seda mitte ainult loodusvaimudega kõneldes ning paludes, vaid ka hiiest rohtu saades.

Nii näiteks on mõnes hiies kombeks hiiepuudelt ravimiseks lehti tuua või ka puudelt vilju või oksakesi.

Aga on ka erilised puud, kellelt on abi viidud kooretükke puult rebides. Teame, Kuremäel asuvat tamme, mis sootuks koore mahakiskumise pärast ära kuivas, samasugune on olnud Petseri kloostris. Kuigi kooretükkide imettegevasse jõusse on seal uskunud peamiselt õigeusklikud, siis võib arvata, et tava on nad saanud oma soome-ugri põlissüdamelt.

Kirjutas ja Kuku raadio Ilmaparandajas luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Lageraie. Kõrvemaa ( www.loodusemees.ee )

Eelmise nädala alguses panin uue raamatu “Eesti ravimtaimed II”, mida koos Ain Raaliga kirjutame, käsikirjale punkti ja otsustasin maale sõita.

Tavalisel sõidan Võru poole läbi Tartu kesklinna, aga seekord otsustasin kasutada lõunapoolset ringteed, et kiiresti linnakärast välja saada. Aga linna servas Rõõmu tee ringil, tabas mind šokk.

Automaatselt isegi pidurdasin, mille peale üks suure musta dzhiibiga mees mu kõrvale sõitis ja läbi autoakna näidates meelekohale koputas. Tõepoolest meeletusega oli tegemist, kas just minupoolse või sellega, mis läbi autoakna paistis.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Siidisabad ( www.loodusemees.ee )

Mäletan, et kui 1992. aastal ajakirja Eesti Loodus zooloogiatoimetajaks läksin, sain peatoimetaja Ain Raitviirult esimese ülesande - kirjutada siidisabadest. Ma isegi ei mäleta, kas see lugu ilmus, sest proovisin seda lugu kirjutada raamatute ja artiklite järgi. Midagi ei tulnud välja. Mäletan, kuidas vaevlesin, et kas peaks kirjutama, et siidisabad viristavad, siristavad või tiristavad. Neil on tõesti eriline hääl, küllap olete teda tänavu juba kuulnud?

Muidugi olin ma seda lindu juba tollal Kabli linnujaamas peos hoidnud, aga sellest pole ju midagi rääkida.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Männi-käbilind ( www.loodusemees.ee )

Oktoobrikuu selgetel hommikutel on huvitav kuulata helipilti taevas.

Praegu kikitan eelkõige kõrvu siidisabade peale, aga kummalisel kombel on ikka veel mõni lõoke teel, kuigi põhihääle moodustavad põhjasaadikud – lisaks siidisabale veel leevikeste hale flööt ja käbilindude kloksumine. Jah, käbilinnud just kloksuvad, nii on neid ka lihtne meelde jätta, sest nende ladinakeelne nimi on Loxia.

Nad on tegelikult suvelgi siin ja just ülelennul võib teiste lindude suures laululärmis neid kuulda.

Aga talvel, kui teisi vähem, siis äratavad nad huvi.

Küllap olete mälumängudel pidanud vastama küsimusele, kes pesitseb meil suure pakasega, südatalvel? Just käbilinnud on need, kes koos kotkarahvaga kõrgel okaspuude latvades oma poegi kasvatavad ja toidavad.