detsember 2019

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Ornitoloog ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari

3. osa

Lähenev talv hoiatas 6.- 8. novembril tõsisemalt – tuul pöördus põhjakaarde, temperatuur langes miinuskraadideni ning paljudes kohtades tekkis hetkeks lumikate. Kuid nagu oligi arvata, põgusad poolteist päeva kestnud külmalaine metskurvitsaid liikuma ei sundinud. Vaid Mäeküla (MAE) võttis ette 100 kilomeetrise (hulgu)retke läände ja ning potsatas maha Rohuküla sadama lähistel Läänemaal. Seetõttu hakati meie kohalikest metskurvitsatest Euroopa teadusringkondades rääkima juba kui paiga- või hulgulindudest.

EOÜ soovitab

Fotod Arne Ader

Rasvatihased ( www.öoodusemees.ee )

Millal linde toita?

Alusta lindude toitmisega alles talve saabudes. Nimelt kestab mõnede tavaliste toidumaja külastavate lindude (nagu rasvatihane ja rohevint) sügisränne novembrini ja liiga vara toitmisega alustades võivad lõunasse teel olnud linnud hoopis paigale jääda.

Linde toitma hakates tuleb seda teha kevadeni! Linnud arvestavad sinu poolt pakutud toiduga ja võivad toitmise pausidel nälga jääda. Eriti halb on see, kui katkestad toitmise järsku lumerohkel ja külmal talvel, kui loodusest kättesaadavat toitu napib.

Foto Arne Ader

Sinikael-pardid ja jääkosklad. Mõrtsuka järv ( www.loodusemees.ee )

Jääkoskel         Mergus merganser

Varatalv edeneb visalt, aga siiski. Sügisene oktoobri-, kui novembrikuu olid mõne kraadi võrra tavapärasest jälle soojemad, kuid meie siseveekogudele tekkib jääkaan.

Jääkosklate seltsingud „kolivad“, kas lõuna poole avavett otsima või siirdutakse hoopis sisemaalt rannikumerele kuhu jääoludest sõltuvalt annab ka talvituma jääda. Jääkosklad sooritavad oma rändeid päevasel ajal ja tuulisemate ilmadega seatakse endid sisse poolsaarte tuulevaiksemale poolele, aga sellest allpool.

Tartu Ülikool, Looduskaitsebioloogia töörühm

Foto Asko Lõhmus

Harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria) on säästliku metsamajanduse üks tunnusliike, keda ohustab vanade lehtpuude ja järjepidevate, maastikul ühendatud lehtpuistute kadumine

Tartu ülikooli teadlaste pikaajaliste uuringute kokkuvõttest järeldub, et Eesti mandriosa metsi asustavast rohkem kui poolest tuhandest samblikuliigist saaks intensiivselt majandatavatel maastikel kestlikult hakkama kolmandik. Looduslähedased metsandusvõtted võimaldavad elutingimusi poole rohkematele liikidele ning kolmas kolmandik jääb olenema kaitsealade võrgustiku kvaliteedist.

MTÜ Loodusajakiri annab teada

Ajakirja Eesti Loodus 20. fotovõistluse üldvõidu ehk loomafotode kategooria peaauhinna pälvis fotograaf Jaak Sarv varahommikuse pildiga naerukajakate kolooniast. Autori sõnul leiutas ta selle pildi saamiseks kaamerale Eestis ilmselt ainulaadse automaatse intervallpäästiku ja pildi tegemise hetkel magas ise hoopis kodus sooja teki all.

Noorte kategoorias sai loomafotode peaauhinna Henri Ristisaar oravapildiga. Võistlusel anti välja ka taimede, seente jm peaauhindu ning palju eripreemiaid. Võistlusel osales üle 1300 pildi 250 autorilt, kellest 44 osales noorte arvestuses. Kõik auhinnatud fotod leiab: www.loodusajakiri.ee/eesti-looduse-fotovoistlus/

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Lumekirme muutis maastiku valgeks

Nädal kujunes talviseks. Ilmad olid päikesepaistelised ja külmad nädala alguses ja lõpus.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur jäi viiel päeval null kraadist madalamale ja maa oli lumest valge neljal hommikul. Esmaspäeval langes minimaalne õhutemperatuur -7 ja teisipäeval -5 kraadini ning nädala kahel viimasel päeval -4...-5 kraadini.

Talinisu oras laupäeval

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Toiduraiskamist ei kohta loomade seas just sageli, sest saamatajäänud energia võib halvemal juhul tähendada hukkumist. Seepärast tarbivad paljud kiskjad kogu murtud saagi, jättes söömata vaid seedimatu, ning peidavad saagi hilisemaks tarbimiseks vaid vajadusel. Toidu raiskamist on täheldatud puuviljadest toituvate loomade seas, näiteks võivad puulatvades elavad ahvid kas kogemata või teadlikult maapinnale loopida kaks kolmandikku söödavatest viljadest.

Lindude seas ei ole toiduraiskajate kohta palju teada, kuid et papagoide toitumispuude alt võib leida nii söömata kui ka pooleldi söödud vilju, on levinud arvamus, et ka nemad raiskavad. Siiski on need vaid väited ja mitmed teadlased on arvanud, et pigem pudenevad viljad kohmakate lindude küüniste vahelt kogemata.

Foto Arne Ader

Llinnuvaatlus Panga pangal. Saaremaa ( www.loodusemees.ee )

Kolmandat korda toimunud Linnuvaatleja määramisvõistlus on lõpule jõudnud ning hea meel on tõdeda, et sel aastal oli osalejaid eelmisest kahest korrast rohkem – kui 2017. aastal lõi määramisvõistlusel kaasa 146 ja 2018. aastal 229 osalejat, siis sel aastal pani oma teadmised proovile 240 linnuhuvilist. Suur aitäh kõikidele osalejatele!

Kirjutas, pildistas ja Kuku raadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Klaasisadu taevast ehmatas vist eelmisel nädalal igaüht. Ega enne seda uskuda tahtnud, kui külili maas. Armas oli vaadata ka koera, kellele ilmateenistus jäite maha sadamisest teada ei andnud ja kes hommikul suure hooga õue tormas ja siis küüntest pidurite abil teele pika pidurdusjälje jättis. Aga loomadele oli hetkega selge, millega tegu ja kuidas hiljem ettevaatlikult jalgu sättida.

Õigupoolest oligi ju tõeliselt libe vaid inimeste poolt lihvitud teedel, mujal, murupinnal ja karjamaadel oli libedust vähem, metsa alla seda kohati ei jagunudki. Kui, siis rippus puuseenel küljes pikk libe nina ja lodjapuul punasust peegeldav purikas. Aga karjamaa serva ohakad olid kristallehteis, nii kaunis, mida ükski kujur järgi teha ei oska.

Ajakiri Eesti Loodus annab teada

2018 aasta loomafotode peaauhinna pälvis Roger Erikson

2. detsembril algusega kell 16 toimub Tartus Dorpati konverentsikeskuses (Turu 2, Tasku keskus) Eesti Looduse 2019. a. fotovõistluse pidulik lõpetamine.

Võistlusele saadeti rohkem kui 1300 pilti ligi 250 autorilt. Üritusel saab näha palju kauneid loodusfotosid, esitletakse võistluse parimaid töid ning kuulutatakse välja võitjad.

Kavas on ka hariv ettekanne loodusfotograafiast ja muusikalised vahepalad. Kuna Eesti Looduse fotovõistlus toimus tänavu juba 20. korda, pakutakse õhtu lõpetuseks ka juubelitorti. Üritus on kõigile tasuta.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Hangelind ( www.loodusemees.ee )

Kes korragi oma elus hangelindu näinud, ei unusta seda kohtumist kunagi. Need pisikesed linnud värelevad suures salgas üle lumise välja, ikka ühelt ohakavarrelt teisele. Inimesehirmus paiskub terve hingevalgusest küütlev parv tuisuiilina õhku, et taas lumele laskuda. Tegelikult ei karda see seltskond inimest, nad tulevad niivõrd kaugelt Põhjalast, et hirmu inimese ees pole saanudki tekkida. Pigem ehmatab neid teie raudruun, millel nende tantsukeerisesse satute.

Kui ma püüan nüüd hangelindu teile kirjeldada, siis jään sellega üsna jänni. Ta on pisike, isegi varblasest veidi pisem ja saledam linnuke. Tema sulgedes on musta ja ruuget ja pruuni ja kõike seda laiguti, aga põhitoon on neil hangekarva valge.