detsember 2019

Looduskalendri pikaajaline kaasautor Loodusemees on eksponeerinud viimase kahe aasta jooksul erinevates Eestimaa paikades linnu- ja loomaportreedest koosnevat näitust "Võluaknad". Nüüd, mil väljanäitus rändamise lõpetab, on võimalik riputada 12 näitusefotot koduseinale suure formaadilise (A3) kalendrina ja sobib hästi muuhulgas lastetuppa!

Meie põliseid tähtpäevi kirjasõnas ja loengutes tutvustanud Ahto Kaasik ütleb selle kalendri kohta nõnda: "Sellist kalendrit olen ma kaua oodanud - kaunid looduskuvad, kaunis kujundus, põlisrahva pühad ja tagatipuks Eesti oma kuunimed. Krooniks kohalikust loodusest lähtuv aastaarv 10233."

Kalendrit on võimalik soetada e-poest: LINK

Eesti Ornitoloogiaühing autasustas Rahvusraamatukogus toimunud Suurel linnuõhtul aasta linnu öösorri joonistusvõistluse parimate tööde autoreid.

Aasta linnu joonistusvõistluse paremaid töid saab vaadata veebigaleriist lehel: LINK

Video salvestas Bea; LK foorumist

Kass ehk kodukass     Felis catus

Eile külastas talilinnukaamerat isegi veidi ootamatu võõras.

Katsusime selgust saada kohalikelt elanikelt, kellega tegu? Lähima paari kilomeetri raadiuses sellist isendit ei teata ega tunta. Välimuselt on tegu hästi toidetud kodukassiga, kes paistab olevat „uurimisretkel“.

Seega pole toidumaja külalistel kassi kimbutamisi vaja karta.

EOÜ annab teada

Äsja ilmunud teabelehest Tiirutaja saab lugeda Riin Viigipuu artiklit, kuidas saavad linnud hakkama tänapäeva maailmas, kus müra on peaaegu igal pool.

Ilmus ka viimane osa aasta linnu retrospektiivist ja markide ajaloost.

Linnuhuviliste lugude rubriigis jagab oma meenutusi ja mõtteid Jaak Tammekänd.

Nõuandeid öörände jälgimise ja ööhäälte lindistamise osas jagavad Tarvo Valker ja Uku Paal.

Värsket numbrit saab lugeda veebis:

https://www.eoy.ee/pics/792_Tiirutaja_46.pdf

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Ornitoloog ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari

4. osa

Järgnevate päevade ilm metskurvitsate rännet ei soosinud ning 25. novembriks oli küll mõneti staatiline, kuid ikkagi ettearvamatu olukord: viis meie satelliitneppi oli jõudnud Inglismaale ning neli olid enda (ajutiseks) peatuspaigaks valinud Skandinaavia (vt rändekaart 1).

Rändekaart 1. Allikas: Club National des Becassiers

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Metsad on olulised Maa elurikkuse hoidjad. Mõned loomad, eriti need, kelle elupaigaks on metsade äärealad, suudavad kiiresti kohaneda metsa inimtekkeliste muutustega. Suuremaid metsaalasid vajavad loomad aga ei ole suutnud muuta oma miljonite aastatega kujunenud käitumist või elupaigaeelistust tempos, millega inimtegevus metsa ümber kujundab – seetõttu võib nende liikide arvukus kiiresti kahaneda. Tänaseks on Maa metsadest otsesest inimmõjust puutumata vaid kolmandik, kuid ka nende metsaalade osakaal on raiete või teede rajamise tõttu vähenemas. Näiteks aastail 2000–2013 vähenes Maa puutumata metsa pindala 7,2%.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Jõgeva veskijärv kallasjääga

Nädala algus oli talvine.

Keskmine õhutemperatuur püsis esmaspäeval ja teisipäeval -2...-3 kraadi piires, minimaalne termomeetrinäit langes -6...-7 kraadini ja maksimaalne tõusis null kraadi lähedale. Sadas vähest lund ja maad kattis õhuke lumekord. Muld oli nädala alguses talinisupõllul külmunud ligikaudu 10 cm sügavuseni.

Taas sügisene maastik: roheline oras, raagus mets ja hall taevas

Tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, info/at/linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Ka sel aastal alustame veebikaameraga toidumaja külastavate lindude tutvustamist Eesti kõige tuntumast linnust rasvatihasest. Kui pesitsevaid rasvatihaste paare on Eestis 300 000-400 000, siis talvel on rasvatihane Eesti arvukaim talilind – kokku talvitab siin 1-1,5 miljonit isendit.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema

Suur linnuõhtu toimub 10. detsembril algusega kell 18.00 Eesti Rahvusraamatukogu suures saalis (Tõnismägi 2, Tallinn).

Teeme kokkuvõtte öösorriaastast ja juhatame sisse tuttpütiaasta. Autasustame aasta linnu joonistusvõistluse parimate tööde autoreid. Muusikalisi vahepalasid esitab ansambel Öösorr. Kohapeal müügil linnuraamatud ja -meened.

Sissepääs prii.

Uksed avatud kella 17.30.

Fotod Arne Ader

Sõtkad merel. Hosby, Vormsi ( www.loodusemees.ee )

Sõtkas      Bucephala clangula

Varatalv on tänavu nagu ta on. Sõtkaid kohtame kuni jää tekkeni nii suurematel siseveekogudel, kui rannikumerel.

Meil pesitsevate sõtkaste arvukus pole eriti suur, aga sügisene läbiränne, mis novembrikuuga lõppes oli nagu tavaliselt päris massiline - miks me siis rännet ei hoomanud? Sõtkaste puhul on tegu lihtsalt nn ööränduritega.   

Foto Arne Ader

Aul ( www.loodusemees.ee )

Aul         Clangula hyemalis

Varatalvised päevad on maru lühikesed, aga kui ilm vähegi soosib jagub randades hulkujaid ja kaunite vaadete nautijaid isegi valjust tuulest hoolimata.

Rändeparved on lahkunud, siinsed linnuseltsingud talvituvad meie vetes kuni jääolud seda võimaldavad. Katsume neid tutvustada nii, et eemalt nähtav linnuseltsingut annab määrata.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Seapilli järv. Paunküla veehoidla ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 61.  Suurim paisjärv sisemaal – Paunküla veehoidla.

Asub Harjumaal Kose vallas. Veehoidla rajati 1960 aastal Pirita jõe paisutamisega Paunküla ja Ardu küla vahele: pindalaks 415,8 hektarit ja koos saartega 447,2 hektarit. Veehoidlal asub kümme saart, kus elab palju rästikuid. Rajatis oli mõeldudTallinna linna veega varustamiseks kuival aastaajal.

Vaata asukohta kaardilt: LINK

Tallinna Loomaaed  kutsub külla

Detsembrikuu kolmel laupäeval toimuvad Tallinna loomaaias õhturetked, kus loomaaedniku juhtimisel uudistatakse videvikuaktiivsete loomade tegemisi.

Loomaaia õhtused ekskursioonid pakuvad ainulaadset võimalust tutvuda videvikulise ja öise eluviisiga ning põhjamaist karget kliimat nautivate loomadega. 

“Õhtul, kui meie ümber on pilkane pimedus ja talvine vaikus, hakkame tähele panema ka kõige pisemaid detaile. Olgu selleks siis elegantselt kaljurahnude vahel liikuv lumeleopardi siluett või unise jääkaru väljahingatav aurupahvak. Õhtusel retkel võib isegi hiirvaikne kakulend kõlavaks osutuda.” lisab õhturetkede üks läbiviijatest Leif-August Kirs. 

Ülekande võimaldavad ELISA, PILW.IO ja BABAHH Media
Osalejad: LINNUVAATLEJA, LOODUSEMEES, LK FOORUM, KIK, Balsnack

Klõpsa pildil, otsepilt avaneb Youtube´i keskkonnas. Talilinnukaamera lõpetas 2020. aasta hooaja.

otsestriim | uudised | foorum | ilm