detsember 2019

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, info/at/linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader

Üks tihaseliikidest, kes talilinnukaamera ette satub, on ka salutihane, endise nimetusega sootihane. Talvel tegutsevad salutihased segasalkades koos teiste tihastega ning külastavad siis ka lindude toidumaju. Lisaks peamiselt putukatele ja teistele väikestele selgrootutele on salutihase toiduks talvepoolaastal ka seemned.

Kui kahtlustate, et mõni salutihane käib toidumaja juures sagedamini kui ta seemneid süüa jaksaks, siis teadke, et salutihasel on kombeks mustadeks päevadeks soetada talvevarusid. Varude asukohta suudavad nad meeles pidada tänu hästiarenenud hipokampusele ehk ajukoore osale, mis aitabki asju meelde jätta. Näiteks võrreldes rasvatihasega on salutihase hipokampus kolmandiku võrra suurem.

EOÜ annab teada ja kutsub osalema

Veebikaamera pildi napsas IceAge, LK foorumist

Ornitoloogiaühing tuletab meelde, et iga-aastane maismaa talilindude loenduse hooaeg jätkub jõululoendusega, mis kestab 25. detsembrist 2019 kuni 7. jaanuarini 2020.

Loenduse eesmärk on lindude populatsioonide seisundi jälgimine. Talve jooksul on linde vaja loendada kolmel korral enda valitud piirkonnas ja rajal. Teine loendusperiood on 25. detsembrist kuni 7. jaanuarini. Vaatleja peab tundma talilinde hääle ja välimuse järgi. Loenduseks tuleb valida umbes 10 km pikkune rada, mis võib kulgeda läbi erinevate maastike.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Sarnaselt teiste elusolenditega, sõltub ka lindude asurkonna suurus kisklusest, parasiitide ja haiguste levikust. Siiski on kõige olulisem toidu kättesaadavus, mistõttu on just talvel, mil olud karmimad ja toitu vähe, oluline roll ellujäämusele.

Talvel on lindude toidus olulisel kohal erinevate taimede seemned – kehval aastal, mil seemneid on vähe, langeb mitmete talvitajate, sealhulgas ka tihaste, arvukus; heal seemneaastal on aga lindude ellujäämus suurem. Kuid lisaks seemnetele söövad paljud talvitajad puudele ja põõsastele jäänud marju ning võib arvata, et marjarohkes piirkonnas on talvitava linnu elu kergem.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Maastik talvisel pööripäeval

Ilm püsis soojana. Ööpäeva keskmised õhutemperatuurid kõikusid nädala jooksul 1...5 kraadini, ületades viimase 97 aasta keskmisi 5...10 kraadi võrra.

Lund oli kohati maas ainult esmaspäeval. Nädala keskpaik kujunes väga soojaks ja tormiseks.

Kolmapäeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur 8,4 kraadini ning õhtupoolikul registreeriti Jõgeva ilmajaamas suurimaks tuule kiiruseks 22 m/s. Torm murdis ümbruskonnas puid ja oksi, põhjustas mitmel pool maakonnas elektrikatkestusi.

Ülekanne: Käsmu Meremuuseum

otsestriim | foorum 

Käsmu Meremuuseumi veebikaamera pilti oleme edastanud juba pea kümme aastat. Eestimaal on kõige kaunim vaade taevale just põhja suunas ja sinna vaatab ka veebikaamera.  

Foto Arne Ader

Põder ( www.loodusemees.ee )

Põder    Alces alces

Vanad põdrapullid kõnnivad ringi juba sarvitutena, nemad on oma sarved maha nühkinud. Noore isasloomi võime sarvedega kohata veel jaanuarikuuski. Jaht põtradele lõppes 15. detsembril.

Jahimehed on välja kuulutanud iga aastase jahirahu, mis kestab jõulupühade aegu, 24.-26. detsembrini.

Fotod Arne Ader

Siidisaba toidab kaaslast ( www.loodusemees.ee )

Siidisaba ehk viristaja         Bombycilla garrulus

Eile tühjendas siidisabade salk akna all napi tunniga rästastest järele jäänud pihlakad puult. Olin mõne päeva eest pihlakaid huvi pärast maitsnud, aga soojade ilmadega olid viljad päris käärima läinud, aga sellistest siidisabad just lugu peavad. Salgad leiavad viljapuudelt üksikuid õunu, midagi ka viirpuudelt ja arooniatelt, aga söödavat jääb päev-päevalt kasinamaks.

Tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, info/at/linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader

Lindude toidumajal on sage külaline ka puukoristaja. Kuigi peamiseks toiduks on puukoristajal putukad ja ämblikud, keda ta aastaringselt puukoorepragudest otsib, sööb puukoristaja talvel hea meelega ka seemneid. Inimese pakutavast on puukoristaja lemmikuks just päevalilleseemned. Kuna puukoristajal on kombeks toidutagavarasid koguda, võib sageli näha teda toidumajalt seemneid eemale tassimas ja koorepragudesse peitmas.

Foto Arne Ader

Päikeseloojang (www.loodusemees.ee )

Tänavune kalendrisügis lõppes „musta maaga“ ja pikka ning pimedat ööd võib selge taeva korral valgustada vaid kuusirp.

22. detsembri ööl algas kalendritalv, aga kas on meil veel lootus valgetele jõuludele?

Talvine astronoomiline pööripäev ja päikeseiseisaku aeg on jõudnud oma teekonna lõunapoolseimasse punkti. Päeva pikkuseks mõõdame vaid mõni minut üle kuue tunni. Õues liikujaile veel tunnike hommikust või õhtust hämarikku. Öö pikkuseks jääb seega pea kuusteist tundi.

Silmavalgust jagub Lõuna-Eestis pea veerand tunni võrra kauemaks, kui Soome lahe lõunakaldal. Ka läänepoolsetel suursaartel on päev kröömike pikem, kui Peipsi rannikul.

Kirjutas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader ( www.loodusemees.ee )

Mäletate, et rääkisin siinsamas kuu aega tagasi sellest, kuidas valida paika, kui tuleb tung maale kolida.

Üks oluline, võib olla kõige olulisem, asi jäi nimetamata. Maal ei ole elu ilma puhta kaevuveeta.

Seega, kui olete maale kolimas, siis kiigake kõigepealt kaevu või uurige, kas see üldse olemas on. Ja tähtis ei ole vaid vee puhtus, vaid ka see, kui palju seda on.

Eile, 19. detsembril avalikustas Eesti Ornitoloogiaühing traditsioonilisel aastalõpu koosviibimisel ühingu logo konkursi tulemused. Konkursi võitis Valdek Alber kavandiga "Vidiit 2019".

Paremuselt teiseks tunnistati Reet Rea-Smythi kavand ning kolmanda koha vääriliseks Lauri Säraki kavand.

Võidutööl on kujutatud suitsupääsukest, kes joonistub taustast välja mustade (negatiivis valgete) pindade abil. Töö aluseks on võetud ornitoloogiaühingu senine logo, millelt on eemaldatud ovaalne sinine taust, kaasajastatud graafikat, kirjatüüpi ning selle paigutust. Autori eesmärgiks on säilitada logo visuaalset järjepidevust.

Konkursile esitasid 58 osalejat kokku 89 kavandit. Töid hindasid ornitoloogiaühingu nõukogu üksteist liiget.

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Kuuse-käbilind       Loxia curvirostra

Värvikate kuuse-käbilindude arvukus sõltub „käbiaastast“, aga käbilinde peetaksegi hulgulindudeks sest ka pesitsema jäädakse sinna, kus toitu leidub. Pesitsemisega tehakse algust olenevalt ilmadest kas juba veebruari kuul, aga märtsis on neil igal juhul munad pesas.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader, VikipeediA ja www.naturfoto.cz

Sirelisuru lõhnaval kuslapuul ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr.. 67. Eesti suurim liblikas – sirelisuru

Sirelisuru      Sphinx ligustri

Tegu on Eesti suurima liblikalisega üldse, tiibade siruulatusega kuni kaksteist sentimeetrit.

Harilik järvekarp. Foto VikipeediA