detsember 2019

Foto VikipeediA

Valgejänes

Valgejänes        Lepus timidus

Ega sellise kasukaga lumeta metsades pole just eriti turvaline nii võib isegi pikal ja pimedal ööl vaenlasele silma jääda ning metsjänestel neid jagub nii karvaste, kui suleliste kiskjaliste ja röövlindude seas.

Foto Arne Ader

Mets-kuukressid kõdrakestega ( www.loodusemees.ee )

Mets-kuukress        Lunaria rediviva

Kuna mere ja pankranniku vahelise kitsa metsasiilu raiumine on igati tülikas jääb meie pangaalune mets veel paljus rikkumata loodusega aladeks.  

Idapoolse Eesti, panga- ja salumetsades võime raagus taimestiku vahel märgata õhulisi mets-kuukressi kõdrakesi. Looduskaitse alust mets-kurekressi noppida ei maksaks.

Raamatu autoriteks on Tartu Ülikooli farmakognoosiaprofessor Ain Raal ja loodusajakirjanik-folklorist Kristel Vilbaste. Kirjastus Varrak.

Teos on jätkuks 2018. aastal ilmunud ja suure menu osaliseks saanud raamatule “Eesti ravimtaimed”. Mõlemad raamatud on illustreeritud Helje Eelma värviliste taimepiltidega.

Äsja ilmunud raamatus tutvustatakse 40 Eesti ravimtaime, mille hulgas mõned on väga mürgised ja neid tutvustatakse põhjalikult ning selgitatakse, kas tutvustatavate taimede kasutamine on tänapäeval üldse põhjendatud.

Paljud raviretseptid võivad olla õige vanad, seega on vajalik nüüdisaegse tõenduspõhise kasutusviisi põhjalikum tutvustamine, droogide keemilised koostised ja toimeid ning kogumise, kuivatamise, säilitamise soovitused.

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Ornitoloog ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari

5. osa

Saatjatega varustatud metskurvitsate (sügis)ränne näib olevat lõppenud. Saatjad on töötanud sellel aastal väga hästi ning kui nad peavad vastu veel nädal-kaks, saab selgeks, kuidas käituvad talve saabudes meie seni veel Skandinaavias olevad metskurvitsad. Näiteks Taanis, piirkonnas, kus hetkel veedab aega Tääksi (TAA), ei ole temperatuur veel alla 0-kraadi langenudki. Kuid mis juhtub aga siis, kui talv näitab enda ka Taanis ning maapind külmub?

Rändekaarti lugudesarja selle osa juurde ei lisa – oleme otsustanud, et hoiame meie ainukesele nn ajaloolisele talvitusalale lennanud metskurvitsa Brouzili (BRO) asukoha linnu enda huvides konfidentsiaalsena.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistasid Tiit ja Vello Keppart

Sajuse ilmaga tukkuvad sinikael-pardid kaldajääl

Nädal oli soe ja sajune. Päikest paistis ainult kahel päeval – kolmapäeval ja neljapäeval.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -3...5 kraadi piires, mis erines viimase 97 aasta keskmisest -0,5...8 kraadi võrra. Kõige soojem oli ilm esmaspäeval, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis seitsme kraadini.

Järgnevalt temperatuur langes. Nädala kõige külmemaks päevaks kujunes ilm kolmapäeval, kui õhutemperatuur püsis ööpäevaringselt miinuspoolel ja minimaalne termomeetrinäit langes ligi -5 kraadini. Hommikul oli maa hallast valge ja muld pealt kõvaks külmunud. Külm ilm jätkus ka neljapäeval, kui sadas vähest lund.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Turvalise pesakoha valikust sõltub linnu pesitsusedukus. Eelistatult tuleks pesitseda piirkonnas, kus on vähem nii konkurente kui ka kiskjaid, sest pesarüüste on üks peamistest pesitsemise nurjumise põhjustest. Samuti on oluline pesa asukoht, mis peab asuma kas näiteks puul või varjatud kohas maapinnal. Paraku on paljude metsalindude elupaigad viimastel kümnenditel oluliselt muutunud ning koos sellega on tõenäoliselt teisenenud ka metsades elavate pesarüüstajate arvukus või levik.

Teisipäeval 17. detsembril kl 18.30 esitletakse Tallinnas Raeapteegis uut raamatut „Eesti ravimtaimed“ 2. osa. Autoriteks on TÜ farmakognoosia prof. Ain Raal ja loodusajakirjanik Kristel Vilbaste. 

Loengus tuleb juttu eeskätt ravimtaimedest, mis võivad olla väga mürgised.

Lektorid käsitlevad ravimtaimi lähtudes rahvameditsiini kogemustest ja tuginedes teiselt poolt uusimatele teadusuuringutele.

Samuti pööratakse tähelepanu taimeliikidele, mis on ravimtaimede või nende preparaatidena apteegis saadaval. Kuulajatel on võimalus seminari käigus esitada küsimusi ja mõtteid erinevatel ravimtaimede teemal ning saada neile teaduslikult põhjendatud vastused. 

Oodatud on kõik, kellele ravimtaimede kasutamine huvi pakub!

Foto Arne Ader

Valviku mättad Ruhnu metsas

Harilik valvik      Leucobryum glaucum

Harilik valvik, muuhulgas meil ainsana kasvav valvikuliik kuulub Eesti punase raamatu ohualtite liikide nimistusse. Tuleva aasta valiku hulgas oli samblasõpradel üheksa erinevat kandidaati:

https://sisu.ut.ee/samblasober/news/aasta-sammal-2020-kandidaadid

Video salvestas Bea, LK foorumist

Pasknäär                 Garrulus glandarius

Suur-kirjurähn       Dendrocopos major

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Kaameraga toidumajal askeldab teiste lindude seas vilgas sinine lind – sinitihane. Kuigi tema toiduks on peamiselt putukad ja teised väikesed selgrootud, toitub ta talvepoolaastal ka taimede seemnetest-marjadest ning maiustab hea meelega inimese poolt pakutavate päevalilleseemnete ja rasvaga. Meelepärase puudumisel võib ta süüa ka puude pungi.

Sinitihane / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Foto Reda Iršėnaitė, The Global Fungal Red List

Varatalvisel ajal tehakse sageli ülevaatust või okslõikust, kas oma maakodus või linnaaias, seejuures peaks tähelepanulikult vaatama ka üle just vanad ja väärikad õuna- ja pirnipuud. Eelmisel nädalal leidis Sulev Järve krookusnarmiku kasvamas vana õunapuu tüvel Nõmme aias. Soojal varatalvel võib seen ka veel hästi nähtav olla.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Hallhaigur pesal ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 64. Võiste haigrukoloonia. 1990 lõpus kuni 550 paari, nüüd ca. 300 paari.

Eesti suurim hallhaigru pesitsus koloonia. 1990 aastatel pesitses seal koguni kuni 550 paari, tänapäeval ca. 300 paari.

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) annetuskaart

Rekord nr. 65. Haruldaseim liblikas.

Alpi-tumekoi. 21. sajandil maailmas teada ainult Saaremaalt.

Eesti mükoloogiaühing annab teada

Fotod Andres Saag

Alpi põdrasamblik      Cladonia stellaris

SA Eestimaa Looduse Fond kutsub osalema raamatu väljaandmisel

Joonis eri viisil majandatud metsadest. Ülal lageraiega majandatud mets, keskel püsimetsana majandatud mets, all majandamata põlismets.
Allikas: Teejuht püsimetsandusse.
Eestimaa Looduse Fondi eestvedamisel on tuleva aasta alguses valmimas püsimetsanduse teejuht. Veel viimaseid päevi on võimalik Hooandjas teejuhile hoogu anda ning seeläbi ka endale raamat saada.

Rohkem teavet leiate Hooandjast: LINK