veebruar 2020

Silma Õpikoda

Silma Õpikoda kutsub kevadisel koolivaheajal lapsi linnukooli. 

Laager toimub 20.-22. aprillil 2020. Osa võtma on oodatud 8-12 aasta vanused lapsed.

Silma looduskaitseala on üks tähtsamaid lindude peatuspaiku Eestis. Laagri toimumise ajal on lindude läbiränne täies hoos.  Käime koos lastega vaatlemas merel peatuvaid luiki, hanesid ja parte. Kindlasti näeme ka merikotkaid.

Varahommikul käime üheskoos linnulaulu kuulamas. Lisaks metsas laulvatele lindudele kuuleme tedremängu ning kiivitajate ja lõokeste kontserti.  Roostikus teeb hommikul ja õhtul häält üks meie salapärasemaid linde – hüüp.

Keskkonnaamet teavitab

Pilt veebikaamerast Fleur, LK foorumist

Hallhülgepoeg veebikaamera ees

Hüljeste poegemisaeg on kätte jõudnud!

Rannas hülgepoega kohates palume teda mitte tülitada.

Jäävaba talv on seadnud Läänemere hülged väga raskesse olukorda. Et muidu merejääl poegivad emasloomad on sunnitud selleks sobivaid kohti otsima laidudelt ja kaldaala roostikest, võib veebruaris ja märtsis tavapärasest enam rannaaladel kohata hülgepoegi. Ehkki esmapilgul võivad hülgepojad üksiku ja abituna näida, hoiab tegelikult emasloom pojal silma peal. Abituks võib hülgepoja olukorra muuta vaid inimese läbimõtlemata tegevus.

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Hallhüljes       Halichoerus grypus

Esimesed päevad peale poegimist on nii emasloomale, kui hülgepojale keerulised. Vanaloomalt nõuab see piisavalt kannatlikkust, et nö „koostöö sujuks“.

Esmalt tuleb ringi liikuv hülgepoeg ülesse leida: selles aitab emaslooma tuttav lõhn ja hülgepoegade häälitsused. Kivisel, kallakuga rannal peaavad mõlemad osapooled leidma mugava asendi, aga kirjeldatu on esimeste sünnijärgsete päevade kohanemine. Mõne päevaga laabub kõik juba iseeneslikult.

Salvestas Fleur, LK foorumist

Videost saab ülevaate, milline on see maalapp Vilsandi rahvuspargis, kuhu igal aastal hallhülged poegima saabuvad, kui Läänemeres pole jääd.

Uudishimutsev uus ilmakodanik. Pildi napsas Timeo, LK foorumist

Video Fleur, LK foorumist

Hülgepoeg ja noor merikotkas

Hallhüljes       Halichoerus grypus

Vastsündinud hülgepoja kaal jääb kümne, kaheteistkümne kilo ringi ja nad on kaetud hallikasvalge lanuugoga ehk „titekarvaga“.

Hülgemamma imetab poega umbes kolm nädalat ja kirjanduse andmetel kuni kümme korda ööpäevas, seega peaksime täna kaamerapildis nägema ka emaslooma imetamas. Hallhülged on tegusad päevasel ajal.

Tallinna Botaanikaaed kutsub näitustele

8.–16. veebruarini toimub botaanikaia Palmimajas näitus „Staarid ja veidrikud taimeriigis“, kus tutvustatakse taimeriigi iseäralikke ja ekstreemseid isendeid. Külastaja kohtub siin ussilõksu, kuradi-käepuu, trühvelõie, sinisõrme ja teiste võrratute veidrikega.

„Nagu inimeste maailmas, nii ka taimeriigis on omad staarid ja veidrikud, kes on pälvinud rohket tähelepanu,“ räägib näituse kuraator Urmas Laansoo. „On taimi, kes on niivõrd jahmatava välimusega, et ajavad lausa hirmu peale, teised samas hoopis hingematvalt kaunid. Mõnedest taimedest on parem suure kaarega mööduda, kui te just ei soovi tunde kestvaid piinavaid aevastushooge saada. Kummalist ja huviväärset jätkub näitusel küllaga,“ kutsub Laansoo kõiki näitusele.

Fotod Arne Ader

Tedrekanad kasel. Alam-Pedja

Teder        Tetrao tetrix

Meie põlise looduse linnud näevad sooti välja päris erinevad. Kui tedrekanade kaalu on kuni kilo ringis, siis kukkedel kuni poolteist.

Veebikaamera pildid Made, LK foorumist

Krattimas käis täna öösel metsnugis

Metsnugis        Martes martes

Hea, kui vaatajaid on rohkem, saab pahareti teolt tabada. Oletuste põhjal olekski rebane süüdlaseks võinud jääda, aga pole välistatud, et tegu hoopis uue „huvilisega“. Aeg annab arutust.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Foto Arne Ader

Emajõe Suursoo Kalli jõe suubumiskohas Suur-Emajõkke

Rekord nr. 87. Suurim deltasoostik

Emajõe-Suursoo pindala on 1000 ruutkilomeetrit.

Tutvu Emajõe Suursooga veidi lähemalt: LINK

Seli järv. Selisoo

Rekord nr. 88  22% Eesti pindalast katavad mitmesugused turbaalad

Veebikaamera pildid napsas IceAge, LK foorumist

Suur-kirjurähni emaslind „imestab“, kuhu kadus meie rähnipall

Suur-kirjurähn       Dendrocopos major

Eelmine krattimine toimus ööl vastu 3. jaanuari ja täna öösel oli arvatavalt rebasel himu mekkida, kas uue välimusega teravilja-rasvapallid ka sama hästi maitsvad, kui teravilja-rasvasööt (mäletate selline pikk vorst).

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Hallhülged ja paar merikotkast

Tänaseks andis Ilmateenistus tormihoiatuse;

Läänemerel loode- ja põhjatuul puhanguti 15-17 m/s.

Allolevast tabelist leiame, millist tulekülma tunnevad nii inimesed, kui need, kellel pole katust pea kohal.

Keskkonnaagentuuri ilmateenistuse poolt koostatud tuule-külma tabel:

Rajaamera salvestused pani kokku Kalle Pihelgas

Kes kaamerasilma ette kuu aja jooksul jäid? Vaatleme.

Ilves ehk harilik ilves      Lynx lynx

Ilvesed on teadupärast territoriaalsed, aga uudishimulikud tegelased. Rajakaamerat nuusitakse hoolega ja esemele tuleb juurde jätta „oma lõhn“ põsega vastu kaamerat hõõrudes.

Video Ahto Täpsi

Hallhaigrud Jausa lahe servas

Hallhaigur         Ardea cinerea

Tänavuse talvega pole hallhaigrute seltsingutega kohtumises midagi tavapäratut sest ilmad on keskmisest üle viie kraadi soojemad. Jääkaaneta veekogudes saavad linnud söönuks ja rändele „raisatud energia“ saab suures osas kokku hoitud. 

Veebikaamera pilt Lilleprins; LK foorumist

Vabandame vaatajate ees, aga usutavalt jääb Käsmu kaamera tööle ja seda koos heliga.

Kaamerapildi ülekannete kolimine YOUTUBE`i keskkonda, et vaatajani jõuda on osapooltel võtnud aega sest seadmed teadupoolest erinevad ja seega ei saa me kasutada universaalseid mudeleid pildi edastamiseks.

Lubame Teile lähiajal ilmutada nii vanu, kui uusi ülekandeid Eesti loodusest.