veebruar 2020

Metsavahte otsib Marek Vahula

Foto Arne Ader

Metsavahitalu Karuskosel. Soomaa ( www.loodusemees.ee )

Stardiootel on mängufilmi-projekt „Metsavahtide Õhtu“, mis võtab kokku Eesti metsavahtide kogu lugulaulu. Seda ameti keskaegsest tulekust meie maale ja kuni nende viimase tööpäevani 31. detsembril, aastal 1997.

Filmi tarvis otsitakse neid mehi, kes on seda väärt ametit kunagi pidanud ja kes on nõus kaamera ette astuma.

Huvilistel palume teada anda lisaks oma nimele ka telefoninumbri ja mailiaadressi.

Kirjutage palun maili-aadressil:

marek.vahula@online.ee

Vastuse küsimusele andis hülgeuurija Ivar Jüssi

Videoklipp ja pilt Fleur, LK foorumist

Hallhüljes          Halichoerus grypus    

Milline võib imetamise perioodil olla emasloomade kaalukaotus?

Mingid rehkendused väidavad et imetava emaslooma kaalukadu küündib kuni nelja kiloni ööpäevas, kui hülgepoeg võtab kaalus vähemalt kaks kilo ööpäevas juurde.

Imetamise aeg kestab 17 kuni 19 päeva. Kui hülgepoja sünnikaal on 11…12 kg, siis võiks kaal võõrutamise ajal olla 50 kg  (18x2x2  = 72 kg).

Foto Arne Ader

Nurmkana ( www.loodusemees.ee )

Nurmkana ka põldpüüks kutsutu        Perdix perdix

Möödunud aasta oktoobrikuu lõpupoole moodustusid nurmkanade salgad, kes  jäävad kokku kevadeni - olgu talv nagu on, aga kambaga saab ikka kergemini hakkama ja ka valvsaid silmapaare ohtude tunnistamiseks rohkem.

Aga väheseks on meil neid jäänud ehk viimase poole sajandi jooksul pea kümme korda, sarnane vähenemine on toimunud ka mujal Euroopas. Halvasti on mõjunud intensiivne põllumajandus ja muidugi keemiline putukatõrje.

EOÜ kutsub osalema

Foto Arne Ader

Leevike ( www.loodusemees.ee )

Tuletame meelde, et iga-aastane maismaa talilinnuloendus lõpeb kevadloendusega 15.-28. veebruaril.

Linde on vaja loendada samas piirkonnas ja rajal, kus sügis- ja jõululoenduse aegu. Loendust tuleks teha hea ilmaga ja valgel ajal.

Üles tuleb märkida kõik nähtud ja kuuldud linnud ning andmed sisestada vaatlusankeeti. Kõigi kolme loendusperioodi andmed tuleb esitada hiljemalt märtsi lõpuks projekti koordinaatorile Jaanus Eltsile:

jaanus.elts@eoy.ee

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Foto Arne Ader

Kaali kraater ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 91 Suurim meteoriidikraater

Kaali meteoriidikraatri läbimõõt on 110 meetrit ja sügavus 22 meetrit.

Euraasia efektseim kraatriväli: LINK

Tuttpütiaasta teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Tuttpütid (Podiceps cristatus) pesitsevad kas üksikute paaridena või koloniaalselt nii järvedel kui ka merelahtedel. Tuttpütid pesitsevad näiteks Peterburi lähistel suures osas roostunud, kuid ka vaba veega Neeva lahe põhjakaldal enamasti üksikute paaridena, kuid roostikes koloniaalselt. Ka lagedal alal võivad tuttpütid kolooniates pesitseda, kuid seda vaid naerukajakate (Larus ridibundus) ja mustviireste (Chlidonias niger) lähistel. Kuna naerukajakad ja mustviired ründavad pesi ohustavaid röövloomi, saavad sellest kasu ka pütid. Samas ei ole teiste liikide pakutav kaitse ohutu, sest valveta jäänud pütipesi võivad rüüstata ka naerukajakad ise.

Video salvestas Shanta, LK foorumist

Kuidas lained hülgepoja merele kannavad

Hallhüljes        Halichoerus grypus 

Videos näeme, kuidas vanaloom proovib hülgepoega kaldale suunata, aga laine tassib rumala vastu hakkaja madalikult merele.

Kuna tuul on läänest jääb loota, et hülgepoeg, kes on ennast võimeline veepeal hoidma tuuakse lainemurrust veidi eemal tuule ja lainete poolt randa tagasi… Me ei saagi muud, kui ainult parimat loota.

Eestimaa Looduse Fondi ja Eesti Loodusmuuseumi koostööprojekt

otsestriim | uudised | foorum

Vastused küsimustele andis hülgeuurija Ivar Jüssi

Veebikaamera pilt Fleur, LK foorumist

Hallhüljes         Halichoerus grypus           

Tihedalt loomi täis hülgerand tekitab vaatajates küsimusi?

Kas hallhülged poegimiskoloonias toituvad ja sellest johtuvalt ka roojavad, kui neid on sedavõrd koos?

Hülged toituvad merel, sigimispaigast eemal ja jätavad üldjuhul ka oma "kõutäie" sinna.

Foto Arne Ader

Rebane ( www.loodusemees.ee )

Rebane       Vulpes vulpes

Tänavu ei anna kahjuks lumel jäljeraamatut lugeda, aga nimetatu on igati põnev tegevus. Rebaseid on paaris koos lippamas nähtud juba jaanuaris. Jooksuaeg muudab loomad liikuvamaks: väheneb ettevaatlikus ja muidu hämaras liikumist alustavaid rebaseid võib nüüd kohata ka südapäeval.

Paarike tegutseb üpris suurel maaalal ja seda märgistatakse nii emas-, kui isaslooma poolt vänge rebase uriiniga: sirtsutades kividele, puurontidele, kändudele ja põõsastele. See vänge „rebasehais“ võib meid üllatada ka lumeta maastikus. Vahel võime kuulda rebaste katkendlikku klähvimist.

Veebikaamera pildid Timea, LK foorumist

Päeva vanune hülgepoeg

Hallhüljes        Halichoerus grypus    

Piltidel on näha päeva või paariseid hülgepoegi, aga välimuse järgi on äsja ilmavalgust näinud  hülgepoegadel raske vahet teha. Mõne päeva vanustel on näha veel nabanööri, mis aegamisi atrofeerub ja rannakividel liikudes maha hõõrutakse.

Iga päevaga lisandub uusi ilmakodanikke ja eks meil ole põhjust nende elukorraldusi jälgida.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Lumikellukeste õied ei ole veel lahti

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis +2...-4 kraadi piires, mis on viimase 88 aasta keskmisest 3...9 kraadi võrra kõrgem.

Minimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti kolmapäeva öösel – ilmajaama andmeil -8,0 °C, mis on käesoleva talve kestel kõige madalam näit siin kandis. Ligi seitse kraadi külma mõõdeti ka reedel. Muld külmus nädala kestel ligikaudu 10 cm sügavuseni. Hommikuti oli hall maas.

Lumeroosid lumes

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Mornel, teise nimega roosterind-tüll (Charadrius morinellus), on tundraaladel ja alpiinses vööndis pesitsev kahlaja. Eestis kohatakse aastas vaid üksikuid linde.

Loodusmuuseumil on lugejatele palve

Kas sa oled kunagi nahkhiirega kohtunud? Aga temast mõnd hirmsat või hoopis armsat lugu kuulnud? Kas sinu vanaonu armastas rääkida, kuidas tal elas üks ja seesama nahkhiir keldris 50 talve järjest? Või on hoopis sul endal kodus seinapraos nahkhiired talvitumas? Võib-olla oled mõne nahkhiirega kohtunud hilisõhtul pargis jalutuskäigul või kuulnud sõpra rääkimas sellest, kuidas ta on mõnel eksootilisel reisil kohanud unustamatult suuri nahkhiire isendeid?

Jaga oma lugu meiega! Ootame nii kogemusi nahkhiirtega kohtumistest, lugusid nende eriskummalisusest, kuskilt kuuldud (võimalikke) linnalegende ja kuulujutte, kui kõike muud põnevat, mis nahkhiirtega seostub!