veebruar 2020

Kirjutas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Freesturbaväli Napsi soos ( www.loodusemees.ee )

Suur osa minu lapsepõlvest on möödunud soodes ja turbaväljadel.

Paikades, kus vanemad üritasid ammendatud freesturbaväljadel panna kasvama jõhvikaid. Taastades kümnekonna aastaga jõhvikasoo, panid selle käigus kasvama ka ülejäänud loomuliku sootaimestiku. Enamus neist soodest on praegu tavalise soo nägu. Sestap paneb mind imestama praegune soode taastamise kampaania, kus põhikatsealadeks on meie looduskaunid matkaradadega paigad Nigula rabas, Rongu rabas ja Viru rabas.

Foto ja kirjeldus Arne Ader

Eile Kavandi järve ääres ( www.loodusemees.ee )

Harilik sinilill     Hepatica nobilis

Tegime täna väikse tiiru Haanjas ja Karula kuplistikul. Kavadi järve ääres märkasime õitsvaid sinililli. Eks see selline talvine õitsemine ole - nupud kenad, aga õied külmanäpistatud.

Selgitab hülgeuurija Ivar Jüssi

Pildid veebikaamerast IceAge, LK foorumist

Täiskasvanud isasloomal näeme kaela piirkonnas nahavolte

Hallhüljes     Halichoerus grypus   

Imetamise lõppedes hakkavad emasloomad indlema ja täiskasvanud isasloomad hoiavad koloonias sarnastel emastel „pilku peal“.

Kui vanalt saavutavad suguküpsuse hallhüljeste emas- ja isasloomad?

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Lepad. Raigastvere järv, Vooremaa ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 94 Eesti suurim voorestik

Vooremaa pindala on ca. 977 ruutkilomeetrit. 

Loe artiklit Eesti Entsüklopeediast: LINK

Ihamaa luht. Alam-Pedja ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 95 Eesti suurim looduskaitseala

Alam-Pedja looduskaitseala pindalaga on 343 ruutkilomeetrit.

Foto Arne Ader

Künnivares ( www.loodusemees.ee )

Künnivares         Corvus frugilegus

Künnivaresed on meil ühed varasemad nn kevadekuulutajad, kuigi inimesed nendest just lugu ei pea, saabudes tavatalve korral veebruarikuu lõpul. Poole sajandi eest saabuti alles märtsikuus.

Tänavu pole Eestis ka fenoloogilises mõttes talve olnud: sest püsiv kumikate peaks katma maapinda kolmkümmend päeva järjepanu.

Künnivaresed on päevarändurid ja selliste lindude liikumist on kergem märgata. Mõnisada isendit meile ka talvitusid.

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Hallhüljes       Halichoerus grypus    

Iga päevaga kasvab äsja sündinud hülgelaste hulk. Poegimiskoloonias muutub olukord suisa tundidega.

Peatselt on meil põhjust kirjeldada edasisi sündmuseid, mis kaamera ees võivad toimuda.

Kaameratõmmis Biker, LK foorumist

Tormiste ilmadega tekkinud elektrikatkestused on nüüdseks suures osas likvideeritud ja talilinnukaamera töötab.

Eestimaa Looduse Fondi ettepanek
Foto VikipeediA

Kurgja talu jahu- ja saeveski, mille rajas Carl Robert Jakobson 1879. aastal

Kurgjal on kaardistatud haruldaselt suur ja terviklik riigimetsa ala, kus leidub mitmeid kaitsealuseid liike, vääriselupaiku ning mis hõlmab olulist rohekoridori. Suure kaitseväärtuse tõttu planeeriti alale 400 hektari suurust maastikukaitseala, kuid plaan ei saanud teoks. Eestimaa Looduse Fond (ELF) esitas eile Keskkonnaministeeriumile ettepaneku ja vajalikud dokumendid Kurgja riigimetsaala looduskaitse alla võtmiseks.

Fotod Arne Ader

Kuuse-käbilinnud ( www.loodusemees.ee )

Kuuse-käbilind        Loxia curvirostra

Kui kuuskedel kuuskedel rohkesti käbisid nagu meie tänavusel aasta puul, võime kuuse-käbilinde suuremat arvukust loodusmaastikel märgata.

Tänavuse olematu talve järel oleme veel kevadekuulutajate ootel, kuid kuuse-käbilindude pesades võivad juba munad olla!

Kuuse-käbilinnud ajastavad oma pesitsemise toidurohkuse ajale, kui päikseliste ilmadega avanevad kuuskedel ja mändidel käbisoomused.

Fotod Arne Ader

Kiivitaja ( www.loodusemees.ee )

Kiivitaja         Vanellus vanellus

Nn kevadekuulutajaid märgati juba nädala eest sest rändeks sobivaid  lõunakaare tuuli koos soojade ilmadega on tänavu pidevalt esinenud. Mõnes mõttes isegi kummaline, et nad sellise talvega varem ei saabunud?

Rändurite liikumisteed kulgevad kevadel mööda rannaniite või jõeluhti. Põldudelt otsitakse toitu veelompide ümbrusest, kus maapind sulanud ja tõenäolisem selgrootuid söögiks leida.

Laiade, ümaraotsaliste tiibadega kiivitajate lennupilt jääb neil veidi heitlikuks ja eemalt paistab linnusalk mustvalgena, aga linnud hakkavad maanteedel autoga kulgejatele kindlasti silma.

Sel aastal tuleb kevad hoopis teisiti. Õigemini ongi juba kohati kohal. Öeldakse, et aastad ei ole vennad, aga öeldakse ka, et "ega tali taeva jää". Huvitav aasta ja põnev kevad on tulemas, erakordne. Loodetavasti järgmisel talvel näeme jälle lundki ja varajased õitsejad-(t)ärkajad saavad ennast praeguse kevade eksitustest taastada, uuesti õige rütmi tagasi.

Imeliku talve tõttu on ka paljudel kindlasti juba esimesed kevadekuulutajad nähtud: mitmel pool on sarapuud ja lumikellukesed õitsemas, nähtud on ka esimesi seeni -- karikseen. Kohati on sinililled ja näsiniin õide puhkemas kohe-kohe.

Sel aastal algabki kevad varem ja nõnda alustab ka "Tere, Kevad! 2020" oluliselt varem kui tavaliselt.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Paju urvad valendavad

Nädal algas ja lõppes sajuse tormise ilmaga. Esmaspäeval ulatusid tuuleiilid 17 m/s, pühapäeval 14 m/s. Tuul murdis puid ja oksi, põhjustas elektrikatkestusi.

Temperatuurirežiim püsis veebruarikuu kohta kõrgena. Keskmine õhutemperatuur püsis - 1...3 kraadi piires, mis ületab vaatlusrea keskmist 5...10 kraadi võrra. Neljal päeval (esmas-, teisi-, nelja- ja pühapäeval) tõusid maksimaalsed termomeetrinäidud nelja kuni viie kraadini.

Pedja jões on vihmadega veetase tõusnud

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Sulestikku kohendades pistab lind sageli noka sabapiirkonna seljasulgedesse – seal asub päranipunääre, mille nõrega ta oma sulestikku võiab. Nääre on sulgede all peidus ja asub piirkonnas, mis on saanud nime just näärme asukoha järgi – päranipualal. Nääre on paremini arenenud veelindudel, kuna selle rasune nõre annab sulestikule veekindluse. Nõre kaitseb sulgi ka mitmete, lindudele sageli tülikate mikroorganismide eest, kes võivad sulgedele kinnitudes kahjustada sulgi. Näiteks bakter Bacillus licheniformis lagundab sulgi, kuid leidub ka haigusi põhjustavaid mikroobe; lisaks on sulgedel ka kinnitumata baktereid.

Video salvestas Olle Koert, www.tt.ee

Hallhüljes     Halichoerus grypus    

Haruldane vaatepilt, mida liigutatav kaamera vaatajatele võimaldab.

Poegimine algas umbkaudu kell 12.45. Veebikaamera pilt IcaAge, LK foorumist

Levira annab teada

AS Levira tegi oma kodulehel kõigile kättesaadavaks kaks esimest SkyView kaamera ülekannet. Esimene, juba aastavahetusest tuttav 278 meetri kõrgusel olev panoraamkaamera, asub Tallinna teletornis ja teine paikneb Levira Kohtla-Nõmme saatejaama mastis 226 meetri kõrgusel ning on suunatud Kesk-Eesti poole.

SkyView projekti raames kavatseb Levira pakkuda otseülekandeid Eesti kaunimatest vaadetest, tehes seda ettevõtte kõige kõrgematele teleteenuste mastidele paigaldatud kaameratega. Projekti raames võetakse kasutusele erinevaid tehnoloogiaid, et võimaldada interaktiivset pilti ja AI tehnoloogial põhinevat analüüsi.

Kohtla-Nõmme kaamera vahetatakse lähiajal välja panoraamkaamera vastu, mis pakub senisest veelgi kaunimat vaadet.