veebruar 2020

Kirjutas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Paar nädalat tagasi helistas mulle Gennadi Skromnov ja ütles, et kas tead, Looduskalender.ee saab 28. veebruaril 15-aastaseks. Hüüdsin rõõmsalt vastu: “Pidu!” Aga olulisem, kui sellistel tähtpäevadel pidu pidada, on teha vahekokkuvõtteid.

Ma ei tea, millega seostub inimestel sõna “looduskalender”, vanemal põlvel kindlasti nende mustvalgete seinakalendritega, milles imeilusad loodusvaated ja põnevaid lugusid meie looduses. Noorematele sähvab kindlasti meelde mõnu huvitav juhtum looduskaameratest, eelkõige see hiljutine hülgepoja sünd otse kaamera ees. Miski, mis liigutab ja loodusest erilise loo pildina jutustab.

savetheforest

Kutse 21. märtsil toimuvale ühisele meeleavaldusele

Metsal on inimese jaoks neli peamist väärtust: ökoloogiline, majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline. Nende vahel peab valitsema tasakaal.

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Hallhüljes     Halichoerus grypus   

Merikotkaste hulk on märkimisväärne, umbes kümne aasta eest loendas Ivar Jüssi Saaremaalt seirele siirdudes kuusteist kotkast ja hetkel pole neid kindlasti vähem. Kaamerapildist on näha olnud, et ringi hulkuva nooremaid kotkaid on lisaks meie omadele nii Soomast, kui Lätist.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja VikipeediA

Tsiistre rahvas jõhvikal. Kisejärv ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 97 Esimesed maailmameistrivõistlused

2010. aasta sügisel, peeti Emajõe-Suursoos, esimesed jõhvikakorjamise maailmameistrivõistlused.

Loe Maalehest: LINK

Foto VikipeediA

Rekord nr. 98 Väikseim kaitseala Eestis

Kaamerapilt IceAge, LK foorumist

Foto Arne Ader

Siisikese isaslind

Siisike       Carduelis spinus

Tundub, et tänavuse „talve“ viimane uustulnuk.

Isaslinnu pea ja lõuaalune on mustad, emaslinnul hallid. Küljed märgatavalt „triibulised“. Nokk roosakashall, silmaiiris ja jalad pruunid, saba lühike ning sügava sisselõikega.

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Eelmise aasta lõpus tutvustasid teadlased mudelit, mille abil on võimalik hinnata linnuliikide väljasuremise tõenäosust ning looduskaitse mõju sellele. Mudeli loomiseks kasutati kõigi teadaolevate linnuliikide Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN – International Union for Conservation of Nature) punase nimestiku kategooriaid ning andmeid viimase 28 aasta jooksul toimunud muutustest.

Video salvestas ja rehkendamisega tegeles Olle Koert, www.tt.ee

Hallhüljes       Halichoerus grypus   

Täna hommikul käivitus kaamera koos hommikuvalgusega ja kogu süsteem toimis, mine tea mis eile veaks võis kujuneda ja ka täna on ülekandes katkestusi esinenud.

Hommikuse ülevaatuse käigus luges Olle kokku 56 hülgepoega, aga igale poole kaamera vaatama ju ei ulata.

Kaamerapilt Fleur, LK foorumist

Galerii koostas Urmas Sellis meie kotkameeste fotodest

Vana- ja noorlind

Merikotkas        Halichoerus grypus    

Merikotkad on olenevalt vanusest erineva sulestiku värvusega ja isaslinnud on emaslindudest väiksemad. Istudes pea meetri pikkused ja täiskasvanud emaslindude tiibade siruulatus võib küündida kahe ja poole meetrini.

Linnuvaatleja kutsub osalema

Foto Arne Ader

Salutihane ( www.loodusemees.ee )

Linnuvaatleja määramisvõistluse esimese vooru küsimuste vastuseid saab saata kuni 29. veebruari südaööni.

Määramisvõistluse info leiab siit: LINK

1. vooru küsimused leiab siit:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Virgiinia nõiapuu õied avanesid

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis nädala jooksul 1...6 kraadi piires, mis on vaatlusrea (1922-2018) keskmisest 8...12 kraadi võrra kõrgem.

Kõige soojem oli ilm esmaspäeval, kui maksimaalne termomeetrinäit tõusis õhus 8 kraadini. Ligi kuus kraadi sooja registreeriti õhus ka teisipäeval. Kõige külmem oli ilm neljapäeva hilisõhtul ja reede öösel, kui minimaalne õhutemperatuur langes -1 kraadini. Reede hommikul oli maa hallast valge ja loigud jääga kaetud. Teistel öödel miinuskraade õhus ei esinenud.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kuna pesarüüste on oluline lindude pesitsuse nurjumise põhjus, püüavad nad kiskja tähelepanu pesalt eemale juhtida. Paljud linnud kaitsevad pesa kiskjate eest kas kiskjat rünnates või vigastust teeseldes, samuti on pesad reeglina hea kaitsevärvusega, tihedas taimestikus või õõnsuses. Imetajad, maod, teised linnud ja mõningatel juhtudel ka selgrootud leiavad pesa eelkõige nägemise, lõhna või kuulmise abil.

Foto Arne Ader

Sookurg ( www.loodusemees.ee )

Sookurg        Grus grus

Täna tiirutas Võrumaal Haidaku küla kohal üksik sookurg kõva kisaga ringi.

Seda hoolimata külmast loodetuulest. Ei tahaks uskuda, et ränne on algamas?

Kaamerapilt Timea, LK foorumist

Määrdunud lanuugoga hülgepoeg

Hallhüljes       Halichoerus grypus 

Hülgepojad on kaetud hallikasvalge lanuugoga ehk „titekarvaga“, mis loodse poolt kohandunud jääoludel varjevärvusena. Kaamerapildis hülgepojad on endid soojade, vihmaste ja tormiste ilmadega lootusetult ära määrinud.

Jääd ju tänavu meie rannikumeres pole ja vähegi turvalistel laidudel jagub hülgeid poegimiskolooniates ja ka poegimise aeg algas tavapärasest varem.

Fotod Arne Ader

Karupoeg ( www.loodusemees.ee )

Karu ehk pruunkaru       Ursus arctos

Eelmisel nädalal märgati Rakvere lähedal metsas karupoegi, aga läheduses polnud näha emakaru. Toimus harvendusraie, mis siiski koheselt peatati.

Hea, et märkaja kiiresti lahkus sest ei soovi kellelegi jääda emakaru ja poegade vahele, aga seda ka kõigi teiste suurulukite korral. Vähemate loomade puhul on lihtsalt eetiline lahkuda.

Fotod Arne Ader

Põldlõoke ( www.loodusemees.ee )

Põldlõoke       Alauda arvensis

Põldlõokeste esimesed salgad on saabunud, nädala eest Saaremaale ja sel nädalal mandrile. Põhiränne algab vast tosina päeva pärast, aga see oleneb paljus ilmadest.

Esimeses laines saabuvad peamiselt just isaslinnud, et hõivata sobivamad pesitsusalad. Emaslinnud saabuvad kuni paar nädalat hiljem, sarnaselt paljudele teistele rändlindudele.