märts 2020

Öökulli akadeemia podcast

Eesti Loodusmuuseumi Öökulli akadeemiad on nüüd kuulatavad podcastidena! 

Öökulli akadeemia podcastidid pakuvad kuulamiseks mõnusaid vestlusi erinevatel loodusteemadel, võttes arutluste keskmesse nii päevakajalised kui igipõlised teemad. Sel kevadel jõuavad uued salvestused kuulajateni kord kuus ning alates sügisest saavad kõik soovijad osaleda ka salvestustel ja mõttevahetustes kaasa rääkida.

Öökulli akadeemia podcasti esimeses osas vestlevad Eesti Loodusmuuseumi zooloog Lennart Lennuk ja nahkhiireuurija Oliver Kalda nahkhiirtest ja viirustest. 

Kuidas omavalitsused saavad tagada lindude pesitsusrahu?

EOÜ soovitab

Foto Arne Ader

Kaelustuvi pesa

Kaelustuvi pesa ( www.loodusemees.ee )

Kevad on käes ja linnud alustanud pesitsemist. Sellega seoses kutsub ornitoloogiaühing omavalitsusi hoiduma pesitsevaid linde ohustavatest tegevustest kevadel ja suvel.

Ühing palub lisada omavalitsuse väljastatavatele lubadele asjakohastel juhtudel tööde läbiviimise ajalise piirangu. See on vajalik, et täita looduskaitseseaduse § 55 lg 61, mille järgi on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal.

Vahemere dieet võib olla ohuks lindude liigirikkusele

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Tervislik toitumine on ühiskonnas teemasid, millest kirjutatakse ajakirjades ja blogides, filmitakse vlogisid ning tehakse tele- ja raadiosaateid. Sageli põhinevad kaasaegsed toitumisnõuanded põlisel talupojakultuuril ja traditsioonidel. Üheks selliseks dieediks on Vahemere dieet, mis on muutunud kogu maailmas nii populaarseks, et Vahemeremaade traditsiooniliselt majandatavad oliivisalud ei suuda nõudlust täita. Vanad oliivisalud on asendumas intensiivselt majandatavate oliiviistandustega, milles oliivipuud istutatakse tihedamalt, rohurinne peaaegu puudub ning kasutatakse põllumajanduskeemiat ja –masinaid.

Soovitused aialinnupäeviku pidajatele

EOÜ soovitab

Foto Arne Ader

Kuldnokk

Kuldnokk ( www.loodusemees.ee )

Viibi võimalikult palju aias. Näiteks võta eesmärk aialinnupäevikusse kahe nädala jooksul kirja saada 15 linnuliiki. Vaatluste jooksvaks üles märkimiseks saab kasutada ka aialinnupäeviku abiankeete.

Ehita kuldnokkadele pesakast või kaks. Kuldnokkade saabumine on tasahilju kestnud juba ligi kuu aega, kuid põhimass saabub lähiajal. Seega viimane aeg pesakastid üles seada või korda teha. Vaata, kuidas pesakasti meisterdada.

Linnuvaatleja määramisvõistluse 2. vooru vastuseid ootame 31. märtsini

Linnuvaatleja kutsub osalema

Foto Arne Ader

Kuldnokk

Kuldnokk ( www.loodusemees.ee

Tuletame meelde, et linnuvaatleja määramisvõistluse 2. vooru küsimustele ootame vastuseid kuni 31. märtsi südaööni.

2. vooru küsimused leiab siit:
algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

1. vooru tulemused leiab siit: LINK

Määramisvõistluse info ja reeglid: LINK

Linnuvaatleja
linnuvaatleja.ee
 

Kartul

Kirjutas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Kartul

Kartul ( www.loodusemees.ee )

Aeg on nüüd pööranud meie sihid ja tegemised hoopis teise suunda, enam ei ole väärtus lõputu rahateenimiseralli, vaid see, kuidas hakkama saada ilma tehiskeskkonnata. Meid vaevavad sarnaselt muu loomariigiga vaid kaks muret – kust saada süüa ja kuidas püsida soojas. Nooremal põlvkonnal ehk ka eksistentsiaalne soojätkamise soov.

Praegu leiad kõige kiiremini üles need inimesed ja sõbrad, kellega tasub koostööd teha. Kes ei vaata su peale ühest küljest nagu potentsiaalsele nakkusallikale ja kes oskavad sinuga suheldes leida viise, kuidas sind mitte nakatada.

Selliseid inimesi tuleb hoida ja neile ka tingimusteta appi minna, sest järgmine abivajaja olete võibolla ise.

NB! Kätte on jõudnud tuleohtlik aeg

Päästeamet teavitab

Illustreeriv foto Arne Ader

Kulupõleng Valgerannas

Kulupõleng Valgerannas ( www.loodusemees.ee )

Maastikupõlengute arvu kiire kasv viimastel nädalatel viitab sellele, et Eestis on alanud tuleohtlik aeg. Päästeamet kehtestab tuleohtliku aja kogu Eesti territooriumil alates 27. märtsist.

Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe sõnul tuleb looduses lõket tehes või grillides olla äärmiselt ettevaatlik, sest isegi väike eksimus lahtise tule kasutamisel võib kaasa tuua rängad tagajärjed.

„Unarusse jäetud lõkkest võib väga lihtsasti alguse saada tulekahju, mis on ohuks nii loodusele kui ka inimestele ja nende kodudele. Tuul puhub lõkke kiiresti laiali, tuli levib kuiva maapinna tõttu väga kiiresti ja nii võib puhkeda ulatuslik maastikupõleng, mille kontrolli alla saamine on väga raske,“ ütles Tagne Tähe.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XXXII osa

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja Kaarel Kaisel

Merikotkapaar

Merikotkapaar ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 109. Pikla kotkarekord.

Ühest punktist on vaadeldud Eestis merikotkaid 66 lindu ning see rekord sündis 13. märtsil 2016. Pärnumaal Luitemaa looduskaitsealal Piklas.

Kevadised tuuled ja püsiva jääkatte lagunemine olid kogu jää kokku pakkinud Pärnu lahe suudmeala ümbruses. See aga sundis ilmselt pea kõiki merejääd poegimiseks kasutavaid selle piirkonna hall- ja viigerhülgeid viimast jäävõimalust kasutama. Kevadine kotkaste rändeaeg ja suur hulk hülgeid ühes piirkonnas jääl seletab seda, miks selline erakordselt suur hulk kotkaid Pärnu lahe piirkonda kogunes.

Nahkhiire neljapäev – koroonaviirus ja nahkhiired

Sisu

tiigilendlane

Hoiame silma peal koroonaviiruse uuringutel – praeguseks pole lõpuni selge, millise imetajaliigi kaudu koroonaviirus ikkagi inimeseni pääses, aga uurimine käib. Lähemal ajal teeb ka Eesti Loodusmuuseum koos teadlastega  käsitiivaliste ja viiruste teemalise podcast´i. Anname sellest jooksvalt teada!
Fotol tiigilendlased, autor Rauno Kalda

 

Meie sookurgede rännuteed ja päeviku teine osa

Päevikut peab Ivar Ojaste

Viimaste päevade jooksul on toimunud taas mõned sündmused meie saatjatega sookurgede rändes.

Sookurg Loode, kes saabus 11.03 Kaliningradi oblastisse ning tegi seal pikema rändepeatuse, läks 23.03 kell 10:32 liikvele ning maandusid peale 250 km läbimist kl 17:50 Adzes külas Lääne-Lätis. Vahepeal tehti ka lühike, 35 minutiline peatus Leedus.

Sookurg Hauka 3 startis Slovakkia/Ukraina piirilt 19.03.2020 kl 10:41 ja koos paari vahepeatusega jõudis ta peale 480 km läbimist 21.03 hommikul kl 05:39 Ida-Poolas Koszele asula juurde, mis jääb Bialystoki linnast ca 50 km lõuna poole. Sinna jäi ta ka hetkel peatuma.

Sookurg Soits 1 peatub endiselt Kesk-Ungaris.

Sookurg Aivar tegutseb nüüd juba kodukohas Vooremaal Laiuse Kivijärve ja Elistvere piirkonnas.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.