märts 2020

Juba traditsiooniks saanud Loodusfestivaliga käsikäes fotokonkurss „Metsik linn“ tuleb taas.

Tänavu kuuendat korda toimuva festivali fookuses on digitaalsed võimalused, mis aitavad avastada loodust senisest paremini. Fotokonkurss „Metsik linn“ kutsub märkama loodust ja esitama fotosid konkursile. See on ainus omasugune fotokonkurss Eestis, mis keskendub just linnalooduse ja linnakeskkonna omavahelistele suhetele. 

Rajakaamera salvestused monteeris videoks Kalle Pihelgas

Vaatame tegelasi nende ilmumise järjekorras

Harilik saarmas      Lutra lutra

Saarmate, poolveeliste imetajate kodupiirkonnaks ongi veekogude kaldaalad.

Saleda ja voolujoonelise kehaga ning lühikeste jäsemetega kiskjad. Saba pikkus ületab poole looma kehapikkusest olles tüvikust jäme ja ahenedes teravaks sabaotsaks. Kasukas selja poolt tumepruun, kõhualune heledam. Karvavahetus algab kevadel ja kestab kuni sügiseni, mis tähendab aastas vaid ühte karvavahetust.

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Ornitoloog ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari

7. osa

Kevad on astunud üle lävepaku ning tagasi Eestisse on talvitusaladelt jõudnud ka esimesed meie metskurvitsad.

Cassiopee, kes talvitas Taani läänerannikul, startis tagasi pesitsusalale 16. märtsi õhtul. Esimese ööga läbis ta 475 kilomeetrit ning peatus seejärel mõneks päevaks Läänemere rannikul Rootsis, Skane poolsaare kaguosas. Edasi viis tema kevadine teekond juba otse üle Läänemere ning enam kui 1200 kilomeetri läbimisel jõudis Cassiopee esimese meie satelliitkurvitsana 22. märtsi hommikul tagasi pesapaika, maandudes mõne kilomeetri kaugusel rõngastuskohast.

Tartu Ülikooli loodusmuuseum annab teada

Eriolukorra tõttu on Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed ajutiselt kuni 1. maini suletud nagu ka kõik teised muuseumid ja külastuskeskused.

Kuna inimestel on palutud jääda koju, siis jätkub tavalisest rohkem aega iseendale ja lähedastele. Kui üks uks sulgub, siis avaneb alati teine – loodusmuuseumi kodulehel „Muuseum Sinu kodus“ koondasime mõned valikud, mida võib muuseumiavarustest leida. Kui kõik kodused ja töised toimingud on tehtud, saab loodusmuuseumi kodulehel meiega oma vaba aega veeta – digiaasta vääriliselt on Eesti vanim muuseum veebi kaudu Sulle palju lähemal kui arvaksid.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistasid Vello ja Tiit Keppart

Lumine maastik teisipäeval

Nädala algus ja lõpp olid külmad, keskpaik väga soe.

Ööpäeva keskmised õhutemperatuurid kõikusid -2...5 kraadi piires. Külmematel hommikutel (teisipäeval, laupäeval ja pühapäeval) langes minimaalne õhutemperatuur -5...-6 kraadini.

Ka pühapäeva hommikul oli maa lumest valge

Lumikate esines kahel hommikul: teisipäeval ja pühapäeval.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Inimtegevuse käigus muutunud taimekooslused muudavad ka loomastikku. Kuna Suurbritannias istutatakse puidu tootmiseks üha enam okaspuude võõrliike, on varem vaid mõnikord saarele sattunud kuuse-käbilinnust (Loxia curvirostra) saanud tavaline pesitseja. Teadlased uurisid, millistel puuliikidel võiksid need linnud talvel toituda.

Uuringus osalesid neli isast ja neli emast kuuse-käbilindu. Käbid, mida lindudele pakuti, pärinesid looduslikult kasvavalt harilikult männilt (Pinus sylvestris) ning võõrliikidelt sitka kuuselt (Picea sitchensis), keerdmännilt (Pinus contorta) ja jaapani lehiselt (Larix kaempferi). Katse käigus mõõdeti nii aega, mis kulus linnul käbist kümne seemne kättesaamiseks, kui ka käbide parameetreid, sealhulgas seemnete massi ja energiasisaldust.

Keskkonnaamet annab teada

Eile, 22. märtsil tähistati ÜRO eestvedamisel rahvusvahelist veepäeva. Sedapuhku kutsub Keskkonnaamet koolinoori osalema 23.–30. märtsini e-viktoriinil, mis keskendub vee ja kliimamuutuste seostele.

Veebikaamera pilt Tatyana, LK foorumist

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Peab ju emaslind, kes enamuse aja mune pesal haub kuidagi oma energiavarusid taastama sest pesal toitumist ja suurema saagi toomist pesale pole märgata olnud.

Meelis Uustal, suvise aialinnupäeviku koordinaator, www.eoy.ee/aed

Foto Kauro Kuik

Märtsikuu protseduurid päevikupidaja heaolukeskuses

„See aasta tuleb kevad teisiti, tiu-tiu! ja teisiti,“ kirjutas Henrik Visnapuu oma tuntud luuletuses. Nüüd, 101 kevadet hiljem saab sellega kohe eriti nõustuda. Talv oli meil ju sedapuhku enneolematu – kui mitte öelda olematu – ja kevademärgid torkasid looduses silma juba jaanuarist alates. Esmalt hakkasid meid rõõmustama lumikellukesed, veebruar kuulus märtsikellukestele ja märts krookustele.

Päike särab, aiad on kevadõites, linnud muutuvad lärmakamaks ja järjest saabuvad uued rändlinnud. Aga ometi on paljudel meist tunne, et hoolimata varajasest kevadest on midagi veel teisiti. Küllap on selles süüdi muremõtted, mis varjutavad seda kaua igatsetud ja oodatud rõõmsat kevadetunnet. Mida teha?

Video Ahto Täpsi

Fotod Arne Ader

Valgeselg toimetas ja trummeldas...

Valgeselg-kirjurähn        Dendrocopos leucotos

Suur-kirjurähn     Dendrocopos major

Veebikaamera pilt Made, Lk foorumist

Krattimas, aga ebaõnnestunult

Metsnugis      Martes martes

Linnutoidu maitse suhu saanud metsnugis areneb – nimelt tuleb kattevõrgu ülemine osa katki närida, et linnutoit maha kukuks ja siis edasi toimetada, aga õnnestumine pole alati tagatud.

Metsnugiseid võime sageli kohata inimasustuse läheduses toimetamas sest elutsetakse väga erinevates metstüüpides ja kasutatakse mitmeid varje- ja puhkepaiku.

Kirjutas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Tiberna auk Salajõel ( www.loodusemees.ee )

Kevad on õue toonud oma ilu ja hingevärina. Me rõõmustame iga võilillelehe üle majaservas, veel ei mõtle keegi nende mürgitamisele, veel on rõõmu murul ukerdava kiriteo üle. Nii nagu aastaajalisuse hinnangud, nii oleme praegu hetkes, kus kõik meie väärtushinnangud on muutumas.

Veel ei ole meil probleeme joogivee kättesaadavusega, aga ka see võib hetkega muutuda. Ja pole mõtet üksteist paanika õhutamises süüdistada, vaid kasutada tuleks aega, mis antud meile teistsuguse elu ettevalmistamiseks. On hea, kui kõige õudsamad stenaariumid ei täitu, hoidkem selleks pöialt. Aga ellujäämise teadmisi tasub nüüd endale ammutada. Rõhutan veelkord, et on hea, kui neid pole vaja kasutada, aga tagataskus võiks nad valmis olla.

ELF annab teada

Sitasitikas Sassi seiklused - õpetlikud raamatud

Eestimaa Looduse Fond kutsub kõiki õpetajaid, õpilasi, lapsevanemaid ja teisi huvilisi tutvuma erinevate kaugõppeks sobilike digilahendustega. Koondasime kokku erinevad veebisilma vahendusel kasutatavad materjalid soode, metsade, kliima, põllumajanduse, konnade ja teiste teemade kohta.

Tutvu: LINK

Päevikut peab Ivar Ojaste

18. märts

Sellal, kui sookured on justkui kõik juba kohal, on Eestis pärit saatjatega sookured ometi alles rännuteel. Juuresoleval pildil on eri värvidega märgitud 9 sookure kevadrände seis tänase, 18.03.2020 seisuga. Kured on järjestatud rändestardi järgi, nime järgi sulgudes on tema koorumisaasta, päritolu ja joone värv kaardil. (In English below)

Hauka 3 (2017, Põlvamaa, helesinine) talvitus Ida-Horvaatias, alustas kevadrännet 02.02.2020, on läbinud tänaseks 560 km ja peatub hetkel Slovakkia/Ukraina piirialal.