märts 2020

Tuttpütiaasta teadusuudis

Lindude suremus on reeglina kõrgeim talvel, mil toitu napib. On teada, et paljude värvuliste talvine ellujäämus sõltub taimede seemnetest – madala viljakusega aastal võib seemnetoiduliste lindude suremus olla kaks korda suurem tavapärasest. Seepärast rändavad paljud linnud talve lähenedes lõunapoolsetele aladele, kus leidub rohkem süüa.

Fotod Arne Ader ja Kaarel Kaisel

Põldlõoke ( www.loodusemees.ee )

Põldlõoke       Alauda arvensis

Esimesi põldlõokesi kohati mandril juba enne Vabariigi aastapäeva ja Saaremaal veelgi varem.

Kui esimestena saabusid isaslinnud, siis emaslinnudki peaks juba kohal olema sest nemad saabuvad umbes paar nädalat hiljem.

Kolme meil kohatava ja läbirändava lõokeseliigi välimus on suhteliselt sarnane ning täna nimetame nad lihtsalt ära, lisades Arne pildid.

Keskkonnaamet annab teada

Keskkonnaamet jätkab haneliste heidutusjahi uuringuga laiemal alal

Keskkonnaamet lubab 15. märtsist 15. maini üle Eesti kindlaksmääratud põldudel jahti hanedele ja lagledele, et uurida heidutusjahi mõju haneliste käitumisele ja saada soovitusi järgnevateks perioodideks.

Kevadel rändavad haned ja lagled Euroopa keskosas asuvatest talvituspaikadest läbi Eesti oma pesitsuskohtadesse Siberi tundraaladele. Kevadrändel peatub Eestis üle 100 000 valgepõsk-lagle ja üle 80 000 suur-laukhane, kes täiendavad siin oma energiavarusid nii looduslikel rohumaadel kui ka põllukultuuridel. Põldudel orast, rapsi ja külvatud teravilja süües tekitavad nad aga kahjusid põllupidajatele.

Foto Arne Ader

Kuldnokk ( www.loodusemees.ee )

Tihaste ja puukoristajate laul reedab, et linnukevad on alanud! Paras aeg on ehitada mõni uus pesakast ja korrastada ning puhastada neid, mis eelmistel aastatel üles pandud.

Nädalavahetus on saabumas ja miks mitte pere noorematega käsitööd teha ja sellega koduümbrus linnurikkamaks muuta.

Pesakastide ehitamisest loe lähemalt EOÜ veebilehelt:

https://www.eoy.ee/ET/pesakastid/

Veebikaamera pilt Liz, LK foorumist

Emaslind Helju pesal haudumas

Kaljukotkas        Aquila chrysaetos

Millal võime oodata kaljukotkaste pesasse teist muna?

Loodetavasti nädalavahetuse aegu, aga saame näha. Vahel piirduvad suured linnud ka ühe muna munemisega.

Toidu eest haudumise ajal muretseb isaslind, kes aegajalt emaslindu asendab, et viimane saaks ennast veidi sirutada ja liigutada.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod VikipeediA

Euroopa angerjas      Anguilla Anguilla

Rekord nr. 103. Vanim püütud angerjas 

Eesti vanim angerjas on elanud 32 aastaseks. Tema püüdjaks oli Heiko Heitur, kes oli angerjaga ühevanune. Kala püüti Pühajärvest ja püügivahendiks oli und. Vanuse määramise meetod oli järgmine: kuulmekivi valati epoksiidivaiku ja lihviti seejärel ning pandi HCl lahusesse. Tavaliselt elab angerjas kuni kümne aastaseks.

Loe angerjast lähemalt: LINK

Vise salvestas Liz, LK foorumist

Emaslind Helju naaseb pesale, isaslind Kalju pesal

Kaljukotkas      Aquila chrysaetos

LK foorumi liikmed on kotkastele nimed pannud ja see on tore.

Ülekande peategelaste portreed jäädvustas Liz, LK foorumist:

Emaslind Helju on ülemisel ja isalind Kalju pildi alumisel poolikul.

Veebikaamera pilt ja video Liz, LK foorumist

Kell 15.20 oli muna pesas

Kaljukotkas ehk maakotkas      Aquila chrysaetos

Tänase vihmase ilmaga munes emaslind esimese muna, tegelikult varavõitu, kui võrrelda tavapäraste aastatega, aga tänavu pole ka ilmastik tavapärane.

Eile oli emaslind pikemalt pesal, aga tänane päev ja muna pesas oli sellegi poolest meeldiv üllatus.

Tekst: Triin Leetmaa, Gunnar Sein, Urmas Sellis
Fotod: Gunnar Sein, Urmas Sellis

otsestriim | uudised | foorum

Teatame, et seoses koroonaviiruse levikuga, lükkame edasi 21. märtsi ühismeeleavalduse “Päästame Eesti metsad!”.

Metsade kaitsmine on meile väga oluline, aga osalejate elu ja tervis on veelgi tähtsamad.
Vabandame nii osalejate, kõnelejate kui ka muusikute ees, kes peavad nüüd oma 21. märtsiks tehtud plaane muutma.
Me korraldame ühismeeleavalduse esimesel võimalusel, jälgides Terviseameti poolt edastatavat teavet. Loodame, et saame seda teha paari kuu pärast.

Pildistas ja kirjutas Arved Bauer

Talvitunud valge-toonekurg

Valge-toonekurg      Ciconia ciconia

Novembri keskpaigas Tammuru  veisefarmi läheduses ajas veel oma kureasju üks valge-toonekurg.

Siis sai vaadatud , et päris hiline lind veel kohale jäänud. Mingit viga ei paistnud linnul olema ja sai arvatud, et ju ta siis viivitab oma äralendu senikaua kuni toitu veel kohapealt saada.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Esmaspäeval sulas lumi kiiresti

Esmaspäeva hommikul kattis Jõgeva ümbruses maastikku ligikaudu kümnesentimeetrine lumekord.

Järgnev päev kujunes väga soojaks. Päev oli päikseline ja maksimaalne õhutemperatuur tõusis ligi kaheksa kraadini. Kohati oli ööpäevasest temperatuurikõikumisest tekkinud hommikuks lumele nõrk koorik.

Alles eelmisel nädala maha sadanud lumi oli puhas valge ja kiirgas päikesevalgust rohkesti tagasi. Vaatamata sellele sulas lumi kiiresti. Keskpäevaks hakkasid juba põldudel künninukid mustendama, lume alla oli madalamates kohtades kogunenud vesi.

Video Ahto Täpsi

Jäin õhtupeale Reastvere Jügevanaa 09.03.2020

... lisaks superkuule kuuleme neppi, sokku ja kakku.

Video Ahto Täpsi

Eilsed isasliblikad Reastveres Virumaal

Lapsuliblikas      Gonepteryx rhamni

Pühapäevastest Lõuna-Eesti lapsuliblikatest sai eile kirjutatud: LINK

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kahlajad pesitsevad tihti suurtel, raskesti ligipääsetavatel märgaladel, mistõttu on nende käekäigu kohta info saamine keeruline. Fennoskandia piirkonnas on logistilisi raskusi aastaid trotsitud ja pesitsevate lindude arvukuse kohta andmeid kogutud isegi siis, kui loendusraja alguspunkti jõudmiseks tuleb päeva jagu matkata või kasutada helikopterit. Nüüdseks on kolme riigi teadlased kõik seni kogutud andmed kokku võtnud ajakirjas Wader Study.