märts 2020

ELF teavitab

Foto Arne Ader

Kuivanud kuused ( www.loodusemees.ee )

Viimastel aastatel on plahvatuslikult kasvanud kuuse-kooreüraskite arvukus nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas. Eestimaa Looduse Fond (ELF) rõhutab, et selle peamiseks põhjuseks on intensiivse metsamajanduse käigus loodud kuuse monokultuuride pindala oluline kasv, mis on üraskitele tekitanud suure toidubaasi. Mitmekesised kaitsealad pakuvad pikemas plaanis aga üraski massilisele levikule leevendust.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod VikipeediA ja Arne Ader

Bothriocidaris Phaleni. Foto: Natural History Museum

Rekord nr. 106. Vanim merisiilik

Merisiiliku liigi leidis Palmse mõisnikuhärra Alexis von der Pahlen, kes õppis Tartu ülikoolis õigusteadust ja paleontoloogiat ning üliõpilasena avastas tollal vanima teadaoleva merisiiliku kivistise, mis kandis tema auks ladinakeelset nime - Bothriocidaris Phaleni.

Foto Arne Ader

Kuldnokk laulab ( www.loodusemees.ee )

Kätte on jõudnud kalendaarne võrdpäevsus ehk päev ja öö on kaheteist tunni pikkused. Tänasest alates tunneme rõõmu aiva pikenevast päevast.

Kevade märke oleme looduse märganud juba pikemat aega, talveaeg on olnud kuus kraadi tavapärasest soojem, kohale on jõudnud sulised kevadekuulutajad. Käib märgatav lindude ränne, igal järgneval päeval märkame muutusi looduses ja jagub mille üle rõõmu tunda.

Tänavune talveaeg oli pea kümne protsendi võrra tavapärasest päikeselisem, kuid tuulisem ja arvukate tormipäevadega.

Kaunist kevadist aega sõbrad ja hoidke üksteist!

Ornitoloogiaühingu üleskutse

Foto Arne Ader

Sookurg ( www.loodusemees.ee )
 

Ornitoloogiaühing kutsub loodusesõpru teada andma esimestest saabunud rändlindudest. Oodatud on vaatlused näiteks sookure, linavästriku, väike-lehelinnu ja suitsupääsukese kohta üle Eesti.

Rändlindude saabumisest saab iga huviline teada anda märtsist kuni mai lõpuni. Vajalik on üles märkida vaatluse kuupäev ja kellaaeg, asukoht, nähtud liigid, isendite arv ja tegevus, võimalusel ka sugu ja vanus. Oluline on, et vaatleja on täiesti kindel, mis liiki lindu ta nägi.

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Ornitoloog ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari

6. osa

Tõsi, metskurvitsa mängulend Eestis juba käib: esimesi isaslinde vaadeldi nende rivaalitsemislendudel juba 6. märtsi õhtul. Kuna aga enamus metskurvitsatest aga on alles teel talvitusaladelt pesapaikade poole, siis on nii varajaste „mängurite“ näol tõenäoliselt tegemist isenditega, kes riskisid talvitama jääda, peaaegu olematu talve meie oludes edukalt üle elasid ning nüüd, kuu aega tavalisest varem juba territooriume tähistavad.

Nagu kindlasti mäletate, jõudsid Eestis satelliidi saanud neppidest talvituspaikadesse koguni üheksa isendit. Mõni aeg tagasi tehtud kontroll-ülevaatus näitas, et veel mitmed GPS-seadmed on töökorras ning seetõttu saab nende abil jälgida ka metskurvitsate tagasiteed pesapaikadesse.

TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed
Foto Arne Ader

Luua park. Vooremaa ( www.loodusemees.ee )

Juunikuine Loodusvaatluste maraton ootab inimesi vaatlusaladest teada andma

Järjekorras kolmas Loodusvaatluste maraton toimub sel aastal 6.–7. juunil. Kuni 15. maini saavad kõik soovijad oma vaatlusaladest korraldajatele teada anda.

Maratonialad on üldjuhul avalikud, et kõik huvilised saaksid osaleda, aga on võimalik korraldada ka privaatne vaatluspunkt eramaal, et pere ja sõpradega loodust avastada. “Vaatlusalaks sobib park, niit või enda koduümbrus, kus kohalikke liike leidub. Vaatlusala võib registreerida iga loodushuviline, selleks ei pea olema loodusteadlane,” rääkis maratoni eestvedaja, Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia harrastusteaduse peaekspert Veljo Runnel.

Veebikaamera pilt IceAge, Lk foorumist

Leevikese isaslind

Leevike        Pyrrhula pyrrhula

Leevikesed on meie kuusikutes ja kuuse-segametsades täiesti tavalised toimetajad aasta ringi ja samuti pesitsejad. Millegipärast arvatakse, et tegu on vaid talikülalistega. Märtsis ja aprillis rändab meilt läbi arvukalt põhjapoolsematel aladel pesitsevaid leevikesi.

EOÜ annab teada

Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja värskest numbrist saab lugeda aasta linnust tuttpütist, rekordaastast Vaibla linnujaamas ning noorest linnuhuvilisest Geteli Hannist.

Märtsis ilmunud teabelehe kaanelugu on aasta linnust, kelleks on silmapaistva välimusega tuttpütt. Kristjan Adojaan kirjutab Võrtsjärve põhjakaldal asuvast ja möödunud aastal 20. tegutsemisaastat tähistanud Vaibla linnujaama rekordaastast: rõngastati ligi 12 000 lindu.

Rubriigis "Linnuhuviliste lood" räägib noor linnuvaatleja Geteli Hanni, kuidas ta linde tundma õpib ja uusi teadmisi kogub.

Lisaks ilmus kokkuvõte suvise aialinnupäeviku möödunud aastast ja aasta linnu 2019 öösorri joonistusvõistlusest.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Orased on seni hästi talvitunud

Nädal algas hallaste hommikute ja päikesepaisteliste soojade päevadega. Maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid kahel esimesel päeval 8...9 kraadini.

Teisipäeva õhtupoolikul läks taevas pilve, ilm jahenes ja hakkas sadama. Nädala kõige sajusemaks päevaks kujunes kolmapäev, kui ööpäevaseks sajusummaks kogunes ligi kaheksa millimeetrit. Hoogsajud jätkusid ka järgneval kolmel päeval. Nädala lõpupoole lisandus vihma hulka ka teralund ja lörtsi.

Reedel ja laupäeval ulatus maksimaalne tuule kiirus iiliti 15 m/s. Laupäeval sadas hooti lund, aga suuremad lumepilved jäid Jõgevalt põhjapoole. Sel päeval tõusis termomeetrinäit õhus ainult mõne kümnendikkraadi võrra üle null kraadi ja külmatunnet suurendas tugev põhjatuul.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Sarnaselt inimesetele ei ole alkoholi tarbimine võõras ka lindudele – näiteks koduaias võib käärinud viljadest joobes ja kummaliselt käituvaid linde kohata sügisel. Teaduslikke ülevaateid on aga lindude alkoholilembuse kohta vaid kaheksa, mis ei ole kindlasti piisav järelduste tegemiseks.

Alates tänasest, 16. märtsist alustab tööd häirekeskuse infotelefon 1247, mis jagab informatsiooni koroonaviirusega seotud küsimustes. Telefon töötab ööpäev läbi ja on helistajale tasuta.

Eriolukorra juhi korraldus seoses avalikuks kasutamiseks mõeldud asutustele kehtestatavate piirangutega

14.03.2020 nr 29

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. a korraldusega nr 76 «Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil» kehtestatud eriolukorrast, eriolukorra juht otsustab:

1. Hädaolukorra seaduse § 31 lõigete 1 ja 3 alusel kehtestada liikumisvabaduse piirang ja viibimiskeeld avalikuks kasutamiseks mõeldud spordisaalides, jõusaalides, saunades, spaades, spordiklubides, basseinides, veekeskustes, ujulates, päevakeskustes ja laste mängutubades.

2. Punktis 1 sätestatud piirang ei kehti nimetatud asutuste töötajate kohta.

Veebikaamera pildid Shanta, LK foorumist

Meriskipaar hülgekaamera ees

Merisk       Haematopus ostralegus

Meriskid peaksid olema viimaste päevade aegu saabunud. Usutavalt rändasid need linnud Vilsandi rahvusparki Kolkast ja seda päris tugeva lõunakaarte tormituultega, aga kohal nad on.

Need silmahakkavad rändurid hakkavad kindlasti silma just mererannikul ja saartel. Selline kliburand nagu Innarahul sobi neile nii tegutsemiseks, kui pesitsemiseks. Pesitsemiseni läheb alles aprilli lõpus või mai alul.

Pildistas Andres Vimm

Ilves

Ilves ehk harilik ilves       Lynx lynx

Nende üksikute lumiste päevade ajal, mis tänavu talvel olid muutis loomad pigem ettevaatlikuks nagu oluliste ilmamuutuste aegu ka tavaaastatel ehk oodatakse pigem paar päeva enne, kui endist jälgi maha jätta ja elukorraldus ning ohutu varjepaik seda võimaldavad.

Veebikaamera pilt Liz, LK foorumist

Emaslind Heljul on teine muna pesas

Kaljukotkas ehk maakotkas        Aquila chrysaetos

Nii nagu sai arvatud, et nädalavahetusel võime näha teist muna nii ka sündis. Vaheaeg oli neli päeva.

Nüüd veidi kaljukotkaste munadest: