märts 2020

Video Ahto Täpsi

Fotod Arne Ader

Teder      Tetrao tetrix

Tetrede „mänguaeg“ algab tavaliselt märtsis, aga säärase olematu talvega on mängupaiku päris sagedalt linnud külastanud.

Aastate eest püstitati vaatlusonn või telk tedremängu vaatlemiseks ikka naistepäeva paiku, et linnud saaksid rajatisega rabamaastikul varakult harjuda.

Me ei hakka nende uhkete ja suurte kanaliste mänguaega liialt varakult kirjeldama, aga kui aeg niikaugel, siis kindlasti.

Fotod Arne Ader

Paiseleht

Paiseleht       Tussilago farfara

Pühapäevaselt soojas Lõuna-Eestis Paganamaal nägi Kristel Vilbaste esimesi paiselehenuppe nii teede veertes, kui hallil tühermaal, aga eks peatselt leiame neid ka linnade päikesesoojades ja tuulevaiksetes kasvukohtades. Looduslikud kasvukohad jäävad savikatele või kehvemapoolsetele muldadele.

Milline vägi sunnib taime tärkama veel külmast pinnasest?

Paiselehe taimed valmistusid praeguseks õitsemiseks juba möödunud aasta suvel, kui risoomi varuti varakevadeks piisav toitainete kogus ja kasvatati tänavused õisikupungad.

Videod Ahto Täpsi

Kiivitajate rändeparv

Kiivitaja       Vanellus vanellus

Rändesalkade liikumisteed kulgevad mööda rannaniite, jõeluhti või heinamaadel ja põldudel olevate veelompide selgrootuid otsides.

Laiade ja ümaraotsaliste tiibadega kiivitajate salk paistab eemalt mustvalgena. Kellel aga peaks õnnestuma kiivitajaid lähemalt vaadelda võivad tõdeda, et tegu on üpris värvikate lindudega.

Videod Ahto Täpsi ja Arved Bauer

Kakk tuututamas, aga tuulega ja vastu heledamat taevast

Värbkakk       Glaucidium passerinum

Värbkakkude häälitsusi, mida tavaliste talvede aegu võisime kuulda alates märtsikuu keskpaigast on tähelepanelikud tänavu juba täheldanud.

Sarnast tasast vilet kuuleme tuulevaiksete ilmadega nii õhtu- kui hommikuhämaras, need häälitsused kostuvad napilt mõnesaja meetri kaugusele.

Värbkakke kohtame pea kõikjal üle Eesti - ka meie saartel, aga ikka seal kus leidub vanemat metsa ehk nn vääriselupaiku, kus metsaraie olnud vähema intensiivsusega.

Video Ahto Täpsi

Musträstas Kloostri mõisa vanas pargis, taamal laulsid luiged…

Musträstas     Turdus merula

Musträsta laul kuuldub väga musikaalselt ja kaunilt, lauldakse umbes juulikuu keskpaigani.

Tänavuse olematu talve aegu oli valgusreostatud linnades musträstaid laulmas kuulda juba kuu aja eest, kui vastu südaööd, kui tihe autoliiklus veidi vähemaks jäi.

Keskkonnaamet teavitab

Tuletame kõigile linnades ja teistes tiheasustusega piirkondades elavatele inimestele meelde, et viimane hetk hinnata ja vajadusel ennetada lindude ja loomadega kaasnevaid probleeme on enne ulatuslikumat pesitsemis- ja sigimisperioodi.

„Linn ja muu tiheasustusala on loomulik elukeskkond paljudele looduslikele liikidele. Nad elavad praegu ja edaspidigi linnas inimese kõrval. Sinna meelitab neid turvalisem elukeskkond, toidurohkus, vaenlaste vähesus ja soodne mikrokliima. Inimesel on mõistlik suhted oma looduslike naabritega teadlikult ja eetiliselt korrastada, et võimalikke konflikte ennetada,“ sõnas Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Klubi Estbirding linnuvaatlusvõistlus “Iga kuu uus list“

Pildistas Ene Määr

Veebruarikuine lauk Lasnamäel

Klubi Estbirding eestvedamisel toimub sellel aastal linnuvaatlusvõistlus “Iga kuu uus list!”, kust võtab osa 62 linnuhuvilist. Võistluse üldarvestust juhib Uku Paal 214 punktiga, talle järgnevad Kaarel Võhandu 204 punktiga ja Mariliis Paal 198 punktiga.

Veebruaris oleme kokku näinud 136 erinevat linnuliiki, mida on neli liiki vähem kui jaanuaris. 

Kõige enam liike registreerisid veebruaris Mariliis Paal (115 liiki), Uku Paal (114 liiki) ja Kaarel Võhandu (110 liiki). Veebruarikuu „ässad“ said endale kirja Renno (väikepistrik), Riho (rüüt), Leho (väikekajakas, tõmmukajakas ja võsaraat), Margit (must-lepalind) ja Helen (vainurästas). Palju õnne!

EOÜ aasta linnu lugu

Aasta linnu teadusuudiseid toimetab TÜ linnuökoloog Marko Mägi

Foto Arne Ader

Tuttpütid suunduvad talveks Läänemere lõunapoolsetele jäävabadele vetele või Euroopa siseveekogudele. Ikka sinna, kus talvisel ajal võimalik toituda. Talvitavate lindude toitumisest ei teata just palju ja uurimine on keeruline.

Tuttpütt       Podiceps cristatus

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Alumine Vaigas. Vilsandi ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 100 Eesti esimene kaitseala - Vaika saared

1924 aastal liideti saared Kuusnõmme bioloogiajaamaga ja kuulutati looduskaitse-reservaadiks, mille ülevaatajaks nimetati Artur Toom.

1957 aasta looduskaitseseadusega loodi Vilsandi linnuriigist Vaika riiklik looduskaitseala.

Ülevaade Vilsandi Rahvuspargist: LINK

Keskkonnaamet annab teada

Foto Arne Ader

Loopealne Salevere Salumäel. Matsalu ( www.loodusemees.ee )

Eesti looduskaitse tähistab sel aastal 110. sünnipäeva. Aastapäeva tähistamiseks kutsuvad Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium rahvast tegema vähemalt 110 paid ehk heategu Eesti loodusele.

Heategusid ehk paisid võib loodusele teha kogu aeg ja igal pool, aga ajavahemikul 3. märtsist 3. oktoobrini 2020 kogutakse ja jagatakse näiteid just nendest konkreetsetest paidest. Paisid oodatakse tegema kõiki: nii lasteaedu kui koole, sõpruskondi ja kogukondi, külaseltse, perekondi ja teisi.

Kirjutas Triin Edovald, Keskkonnaagentuur
Foto: Kaarel Kaisel

Tutt-tiirud pesitsemas. Keskkonnaagentuur koondab igal aastal seiretulemusi meresaarte haudelinnustiku kohta

Sel nädalal tähistati kaheksandat korda maailma eluslooduse päeva, mis 2020. aastal on pühendatud looma- ning taimeliikide mitmekesisuse rollile elu säilitamisel Maal. Eestis eelmisel aastal valminud liikide ohustatuse hindamine annab suuniseid, milliste liikide ning ökosüsteemide käekäigul peaksime kõige valvsamalt silma peal hoidma.

Eestimaa Looduse Fond annab teada

Eestimaa Looduse Fond (ELF) esitleb värsket väljaannet “Teejuht püsimetsandusse”, mis annab nii teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi juhtnööre metsa valikraietega majandamiseks. Samuti on huvilised oodatud vaatama püsimetsanduse võtteid ja Vormsi metsamajandajaid tutvustavaid videoklippe. Raamatu digiversiooni ja klipid leiab veebilehelt: www.metsaomanikule.ee/pusimetsandus

Käsiraamat kätkeb püsimetsanduse alaseid kogemusi ja teadmisi nii Eestist kui ka mujalt Euroopast, tarkusi ja tähelepanekuid nii teaduskirjandusest kui metsamajandajatelt. Raamat on mõeldud eelkõige metsaomanikele ja -majandajatele, kuid huvitavat lugemist leiab sealt igaüks, kelle jaoks metsateemad hingelähedased.

Selgitab hülgeuurija Ivar Jüssi

Veebikaamera pilt Shanta, LK foorumist

Hallhüljes         Halichoerus grypus  

Niipalju võin öelda, et hülgepojade imetamisest võõrutamise ajal (ca 17  - 20 päeva vanuses) hakkavad emased isaseid omale ligi laskma.

Video Ahto Täpsi

Kobras ehk piiber       Castor fiber

Tänavuse talve pea jäävabade veekogudel püsis sügisest alates kõrge veeseis. Kobrastel on alanud kevadtalvine innaaeg ehk uus sigimise- ja elutsükkel.

Aga vaatame siis üle nende perekondlike ja monogaamsete loomade eluviisi.