aprill 2020

Kokkuvõte Tiiu Tali, EOÜ ornitofenoloogiliste vaatluste projektijuht

Fotod Arne Ader

Väänkael ( www.loodusemees.ee )

Viimase seitsme päevaga on kasvanud oluliselt vaatluste arv järgmiste liikide kohta, kuupäev liigi taga märgib tänavust esmavaatlust:

- must-kärbsenäpp 9.04 Harjumaa
- räusk 28.03 Läänemaa
- väiketüll 5.04 Viljandimaa
- väike-konnakotkas 7.04 Tartumaa
- heletilder 7.04 Pärnumaa
- kivitäks 7.04 Ida-Virumaa
- jõgitiir 8.04 Pärnumaa
- väikekajakas 4.04 Läänemaa
- vihitaja 10.04 Harjumaa
- väänkael 11.04 Põlvamaa
- suitsupääsuke 12.04 Märjamaa
- metskiur 15.04 Läänemaa
- mudatilder 17.04 Jõgevamaa
- räästapääsuke 20.04 Viljandimaa
- lepalind 21.04 Tartumaa

Fotod Arne Ader

Hallhaned roostikus. Väike väin ( www.loodusemees.ee )

Hallhani ehk roohani       Anser anser

Pesitsevad hallhanede paarid on pesad rajanud tihedalt roostunud merelahtede servaaladele või meie merelaidudele läänepoolsetes maakondades. Väga harva on pesitsetud rannikulähedaste järvede roostikes.

Noori kuni paari aastased hallhanesid kohtame salkades sest nemad veel ei pesitse.

EOÜ annab teada

Täna, 30. aprillil annab Eesti Post koostöös Eesti Ornitoloogiaühinguga välja aasta linnu postmargi.

Lisaks postmargile ilmub esimese päeva ümbrik ja postkaart. Komplekti on kujundanud Vladimir Taiger, kes on ka varem aasta linnu marke kujundanud.

Marki saab osta Omniva e-poest ja praegu avatud postkontoritest.

Video salvestas Olle Koert, www.tt.ee

Hommikul peaks pesas olema neljas muna

Rasvatihane        Parus major

Pesasse jõudmise ajal oli Saaremaal õhusooja ainult kolm kraadi ja põhjatuulega võib öösel päris vilu hakata. Linnud mõistavad oma suled turri ajada ja mõnusas mikrokliimas ööbida.

Nagu juba öeldud peaks hommikuks emalinnul pesas olema neljas muna ja seejärel pesakastist välja keha kinnitama. Tegelikult jõuame enne haudumise algust meile nii tuttavast linnust veel nii mõndagi kirjutada.

Keskkonnaameti teavitus

Keskkonnaamet kutsub taastama ja hooldama poollooduslikke kooslusi

Liigirikaste poollooduslike koosluste säilimisele saab kaasa aidata iga maaomanik, kelle kinnistul see asub. Riik toetab kaitsealadel paiknevate poollooduslike koosluste taastamis- ja hooldustöid.

Poollooduslikud kooslused, rahvakeeli ka pärandkooslused, on looduslikud rohumaad, kus mitmekesine elustik on kujunenud pikaajalise karjatamise ja niitmise tulemusena. Eestis peamiselt levinud kooslused on puisniidud, loopealsed, ranna-, lammi-, aru- ja soostunud niidud, puiskarjamaad.

Videod Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Tedremäng ( www.loodusemees.ee )

Teder      Tetrao tetrix

Tedremängu meie looduses on arvestatavalt vähemaks jäänud. Poole sajandi tagusel ajal loendati mängivaid tedrekukki kuni nelikümmend tuhat, siis kas tänavu mängureite hulk viie tuhandeni küünib näitab aeg.

Veebikaamera pilt IceAge, LK foorumist

Hommikune perepilt

Kalakotkas         Pandion haliaetus

Külm, lörtsine ja tuuline kevadhommik kotkapesal, aga vaatame veidi ajas tagasi, aga ka edasi.

Emaslind Miina munes esimese muna 16., teise 19. ja kolmanda 22. aprillil ehk tavapärasest umbes nädala jagu varem.

Millal siis kotkapoegade koorumist võime oodata? Haudeaeg kestab kalakotkaste pesas üle viie nädala, olenedes ka ilmadest, kestes 37 kuni 41 päeva – pakuks, et nelipühade aegu.

Kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Täna hommikuks oli emaslind munenud teie muna

Rasvatihane        Parus major

Saaremaa tihasepaar alustas pesaehitust eelmisel nädalal ja täna oli esimene muna pesas.

Kahjuks jäi eilne teavitus LK lehel ilmumata. Täna hommikuks oli pesas teine muna.

Nagu veebikaamera jälgijad märkasid katsid linnud pesa alumise kihi ühtlaselt samblaga, pealmise kihi taimevilladest, kõikvõimalikest karvadest ja katsid sulgedega.

Foto Arne Ader

Must-kärbsenäpp ( www.loodusemees.ee )

Tuletame meelde, et linnuvaatleja määramisvõistluse 3. vooru küsimustele ootame vastuseid kuni 30. aprillini.

3. vooru küsimused leiab siit:
algajad:  LINK
edasijõudnud: LINK

1. vooru tulemused: LINK
2. vooru tulemused: LINK

Määramisvõistluse info ja reeglid: LINK

Veebikaamera kuvatõmmis Juta, LK foorumist

Kas isaslind Karl II saabus pesale 8. aprillil?

Must-toonekurg       Ciconia nigra

Ootasime emaslind Kati saabumist veel eelmise nädala alul, koos soojemate ilmade saabumisega - kahjuks asjatult.

Tänavu pole must-toonekure emaslinde kaamerapesadesse jõudnud nii Eestis kui Lätis.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Kaukaasia kitsekakar

Nädal kujunes kuivaks ja tuuliseks.

Vihma sadas ainult teisipäeva öösel ja hommikul, kokku 0,3 mm.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis esmaspäevast reedeni viiest kraadist kõrgemana, kõikudes 6...8 kraadi piires. Päevased temperatuurid tõusid soojematel õhtupoolikutel (kolmapäeval ja neljapäeval) 14 kraadini.

Laupäev ja pühapäev olid külmemad. Hommikuti oli hall maas. Keskmine õhutemperatuur langes 3...4 kraadini ja maksimaalne tõusis laupäeval ainult kaheksa kraadini.

Õhus esines nädala jooksul külmakraade kokku neljal ööl. Kõige madalamad termomeetrinäidud (-1,3 °C) registreeriti neljapäeval ja pühapäeval.

Veebikaamera kuvatõmmis Hellem, LK foorumist

Video Kotkaklubi, www.kotkas.ee

Sügava pesalohu tõttu pole selge, aga emaslind Tiiu teab ja näeb

Suur-konnakotkas       Clanga clanga

Esimest pesasse munetud muna võisime näha 23. aprillil. Munemise video: LINK

Päris kindlalt ei saa kinnitada, et pühapäeval muneti pesasse teine muna – pole lihtsalt näha.

Hooaja pildirea, koos videoklippidega pani kokku Olle Koert, www.tt.ee

Hea meenutada tänavu toimunut.

Veebikaamera pilt ja video User avatar, LK foorumist

Pesa põõsa varjus ja isaslind kõrval puhkamas

Kühmnokk-luik        Cygnus olor

Luigepaare oleme näinud hallhüljeste kaamera ees liikumas juba paar nädala jooksul. Meie inimasustuseta väikesaared on luikede pesitsemiseks haruldased kohad.

Video salvestas Ahto Täpsi

Kuuse-käbilindude paar toimetamas

Kuuse-käbilind       Loxia curvirostra

Muidugi on linnud palju kergemini märgatavad veel raagus lehtpuudel, kui kuuskedel, kus neid vahel vaid vilksamisi märgata saame, kuigi vaikse vaatle suhtes on kuuse-käbilinnud sallivad.

Ristnokkadeks kutsutakse rahvakeeli neid vintlasi eriskummalise noka tõttu. Nimelt on üla- ja alanoka tipp üksteisest ristamisi üle ulatuvad, aga sellise „tööriistaga“ on mugav käbide kallal toimetada (huvilisele videos täiesti nähtav).