aprill 2020

EOÜ annab teada ja kutsub osalema

Foto Arne Ader

Rabahaned ( www.loodusemees.ee )
 

Ornitoloogiaühing tuletab vabatahtlikele meelde, et 23. aprillil algab haneseire teine loendusperiood. Oodatud on hanede vaatlused üle Eesti.

Ornitoloogiaühing teeb sel aastal hanede seiret ning kutsub vabatahtlikke linnutundjaid osalema hanede loendamisel üle Eesti. Haneseire teine loendusperiood on 23.–28. aprillil (keskne loenduspäev 25. aprill). Viimane, kolmas loendusperiood on 7.–12. mail (keskne loenduspäev 9. mai).

Kõige efektiivsem on hanesid loendada hommikusel väljalennul ööbimispaigast või õhtusel sisselennul ööbimispaika, milleks on mererand, siselaht, järv, raba või ka polder.

Pildistas Kristel Vilbaste

Maajalg õitseb - nüüd võib maha istuda ja maaliste rohi olemas

Harilik maajalg ehk kassiratas      Glechoma hederacea

Kui Lõuna-Eestis lubab maajalg juba maha istuda, siis põhjarannikul peame veel paljale maale istumist vältima.

TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika osakond ja Eestimaa Looduse Fond

Foto Arne Ader

Nurmenukk ( www.loodusemees.ee )

Eesti otsib taas nurmenukke

Harilik nurmenukk      Primula veris

Kevadised ilmad on pannud õitsema nurmenukud igal pool Eestis. Sellega seoses kutsuvad Tartu Ülikooli (TÜ) teadlased ja Eestimaa Looduse Fond (ELF) inimesi taaskord nurmenukuvaatlusi tegema. Vaatluse tegemiseks tuleb vaadata nurmenuku õie sisse, määrata õie tüüp ja tulemused sisestada nurmenukk.ee kodulehel.

Veebikaamera pildid Sova, LK foorumist

Kena kevadhommik

Kalakotkas        Pandion haliaetus

Kalakotkaste pesitsemine läheb mõningatest vahejuhtumistest hoolimata kenasti.

Pesas näeme kolme muna: emaslind Miina munes 16. 19. (peale võõra kalakotka rünnet pesale) ja täna kolmanda muna.

Isaslind Markot näeme sageli saagiga pesale lendamas. Nende lindude pesitsemist on rõõm jälgida.

EOÜ kutsub osalema

Foto Arne Ader

Metskurvitsate mängulend ( www.loodusemees.ee )

Ornitoloogiaühing kutsub vabatahtlikke linnuhuvilisi jälgima 25. aprillist kuni 10. maini metskurvitsa mängulende ja andmeid koguma.

Loenduses võivad osaleda kõik linnuhuvilised, kellel on aega ja võimalust paar õhtutundi kevadises metsas veeta.

Mängulennus olevaid isaslinde tuleks vaadelda 25. aprillist kuni 10. maini kohtades, kus võib eeldada aktiivset mängu ja on avaram vaade, näiteks raiesmike ja noorendike servad või suuremate sihtide ristumiskohad.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kuna linnud on loomade seas ühed liikuvaimad, võivad nad haiguseid levitada kiiresti ja kaugele (linnugripi kohta loe siit ja siit). Rändel mitmetes paikades peatudes võivad nad nakatuda või, vastupidi, sinna haigusetekitaja viia.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Kokku kasvanud põlispuu oksad

Nädal algas väga sooja ja sajuse ööga.

Õhutemperatuur püsis öö jooksul 7...9 kraadi piires. Ka päev oli üsna soe, kuid õhtuks läks külmemaks ja kella üheksaks langes õhutemperatuur juba alla kolme kraadi ja keskööks null kraadi lähedale. Esmaspäeva ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks kujunes 5,8 °C, mis on vaatlusrea (1922-20019) keskmisest kahe kraadi võrra soojem.

Lumine teisipäeva hommik

Loodusmuuseumi ülekanne

Öökulli akadeemia podcasti teises osas vestlevad Eesti Loodusmuuseumi geoloog Sander Olo ja zooloog Lennart Lennuk linnuökoloog Marko Mägiga olukorrast linnuriigis: laulust, rändest, evolutsioonist, raierahust ja paljust muust. 

Kuula podcasti loodusmuuseumi kodulehelt: LINK

Kena ja tasukaalukas arutlus.

Marko Mägi on LK sõpradele ammuselt tuttav teaduse propageerija on põhjust kuulata.

Rasvatihase noorlind. Foto: Uku Paal

Rasvatihane on Eesti kõige suurem tihane, keda kohtab peaaegu kõikjal - nii metsas,, pargis kui ka aias. Vaid okasmetsas kohtab neid harvem, kuna seal on vähe pesa ehitamiseks sobivaid õõnsusi. Rasvatihane teeb pesa meelsasti ka pesakasti.

Rasvatihase laulu võib kuulda alates kevadtalvest, sulailmadega aga juba jaanuaris või isegi detsembris. Rasvatihasel on teada üle 40 erineva häälitsuse. Mida mitmekesisemalt ja kõlavamalt isaslind laulab, seda edukam ta paarilise valikul on.

Rasvatihane laulab varahommikul hämarast kuni õhtuse päikseloojanguni.

Rasvatihase laul ja häälitsused

Salvestanud Veljo Runnel

Video salvestas ja pildistas Ahto Täpsi

Kogenud metsamehe allatuult salvestatud video

Pruunkaru ehk karu       Ursus arctos

Peame veidi arutlema, kuidas selline nelik oma talve veetis ja nüüd juba üle kuu looduses toimetab.

Ülekande võimaldab Teetormaja

Klõpsa pildil, otsepilt avaneb Youtube´i keskkonnas

otsestriim | uudised | foorum

Laupäeval oli uus tihastele mõeldud pesakast veel tühi. Pühapäeval ilmus tiheda toimetamisega pesakasti põhjale samblavaip.

Eesti Ornitoloogiaühingu soovitused

Pildistas Liis Keerberg

Kaldapääsukesed

Eesti Ornitoloogiaühing palub kaevandus- ja ehitusettevõtetel enne kaldapääsukeste naasmist üle vaadata oma objektid, et ennetada pesade rajamist aktiivselt kasutuses olevatele nõlvadele ja puistangutele.

Mõne nädala pärast hakkavad Aafrika talvitusaladelt Eestisse jõudma esimesed kaldapääsukesed. Kaldapääsukesed pesitsevad kolooniatena, sageli karjääride järskudes nõlvades ja ehitusplatsidel. Kaldapääsuke on kaitsealune liik ja kui ta juba nõlva pesitsema on asunud, ei tohi teda kuni pesitsuse lõpuni häirida.

Veebikaamera kuvatõmmis Gavril, Lk foorumist

Pühapäevane kalakotkaste lugu ilmub hilinemisega tehnilistel põhjustel.

Hommikul püüdis võõras kalakotkas päris jõuliselt ennast  Miina ja Marko pesale lennutada

Kalakotkas        Pandion haliaetus

Nii käib lindudel omavaheline pesitsemise häirimine.  Pesa korduva ründamine algas  veidi enne kella kümmet. Pesaomanikel oli ainus muna sattunud kaitsetegevusel päris pesa servale (mida ka pildil näha). Täna läks tõrjumine edukalt.

Rein Nellis, Keskkonnaagentuur, (www.keskkonnaagentuur.ee)

Foto Mati Kose

Rein Nellis Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonnast pani kirja oma mõtted kuuse-kooreüraskitest, laanerähnist ja nende kahe omavahelisest seosest. Rääkides üraskikahjustustest ja nende vastu võitlemisest tuleks meelde jätta üks number: 670 000. Just nii palju üraskeid ja nende vastseid võib ära süüa üks laanerähn ühe aasta jooksul.

Laanerähn ehk kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus) on rähnidest kõige kuuselembesem liik ning üraskisöömisvõimest tulenevalt on just laanerähnid need, kes üraskite arvukusele olulist mõju suudavad avaldada (1).

Foto Arne Ader

Kiivitaja pesal ( www.loodusemees.ee )

Tartu Ülikooli loomaökoloogidel on käimas uuring, mille eesmärk on selgitada põllulindude pesitsusedukust mõjutavaid tegureid.

Seepärast palume teada anda Teie poolt leitud põllulindude pesadest (kiivitaja, põldlõoke, suurkoovitaja, nurmkana, kadakatäks, rukkirääk).

Hea oleks teada saada linnu liik, pesa koordinaadid ja võimalusel pilt pesast (pildistatud seistes, et natuke põldu/rohumaad ka näha oleks).

Teated leitud põllulindude pesadest palume saata aadressile:

jaanus.elts@ut.ee

Ette tänades, Jaanus Elts