aprill 2020

Veebikaamera tõmmis Fleur, LK foorumist

Metsisekukk mänguplatsil

Metsis ehk mõtus       Tetrao urogallus

Need uhked põlisasukad on meil pesitsenud luuleidude järgi otsustades umbes seitse tuhat aastat – sellest ajast, kui looduses hakkasid kasvama männikud.

Varahommikuti on juhitava kaamera pildis näha huvitavat vaatemängu, mis peaks päev päevalt elavamaks muutuma.

Mänguaeg on metsiste aasta „kõrghetk“, kusjuures kuked unustavad sel ajal isegi toitumise.

Rajaamera salvestused pani kokku Kalle Pihelgas

Mäger       Melels meles

Teadupärast sigivad mägrapere vanaloomad üle aasta sest esimese talve veedavad vanaloomad koos sama aasta poegadega. Aga emasloomad võivad ka märtsikuus poegida ja keskmiselt on pesakonnal kolm, neli poega, kelle sünnikaal on umbes sada grammi.

Innaaeg algab poegadeta vanaloomadel aprillis, aga või jääda ka hilisemale ajale.

EOÜ kutsub osalema

Foto Arne Ader

Rabahaned ( www.loodusemees.ee )
 

Ornitoloogiaühing teeb sel aastal hanede seiret ning kutsub vabatahtlikke linnutundjaid osalema hanede loendamisel aprillis ja mais üle Eesti.

Hanede loendamine toimub kolmel ajavahemikul: 9.–14. aprill (keskne loenduspäev on 11. aprill), 23.–28. aprill (keskne loenduspäev 25. aprill) ja 7.–12. mai (keskne loenduspäev 9. mai). Oodatud on loendusandmed üle Eesti.

Veebikaamera tõmmis IceAge, LK foorumist

Tänavune talv oli nagu ta oli, aga kõik looduses kisub kõik kevadesse.

Täname vaatajaid!

Talilindude toidulaua eest kandis hoolt Balsnack, www.balsnack.ee

Kaamera vaateväljas tegutsenud linde tutvustasid Looduskalender ja Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Täname Looduskalendri foorumi liikmeid.

Aga kaamera asukoht muutub peatselt ja sisu teiseneb kevade edenedes.

Kaamera ees on metsnugis ennast päris ümaraks nuumanud ikka tänu Balsnack´ile. Videod salvestas Made, LK foorumist

Video 1: LINK

Video 2: LINK

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Teod on paljudele linnuliikidele väärtuslik toit. Rästad on Euroopas pesitsevatest värvulistest ühed vähesed, kes suudavad tigusid nende kaitsvatest kodadest kätte saada. Selleks haaravad nad teokoja nokka ning purustavad selle vastu kõva pinda; n-ö alasiks võivad olla kivid, tänavasillutis, kuid ka klaaspudel ja metalltoru. Kõige levinum on selline käitumine laulurästal (Turdus philomelos), harva teeb seda musträstas (Turdus merula).

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Just praegu, mil Eesti kakkudel on pesitsusaeg, tasub looduselamust saama minna hilisõhtusesse metsa. Öö hakul metsas viibides on väiksem tõenäosus teiste inimestega kokku saada ning erikorrast lähtuv kontaktivaba käitumine on tagatud.

Praegu võib raielankidega vahelduvas vanemas metsas kuulata Eesti tavalisemaid kakke värbkakku ja händkakku. Nemad eelistavad mosaiikseid, vanemate metsatükkidega alasid. Mõlemat kakuliiki võib õnne korral näha juba hämaras – värbkakku mõne kuuse ladvas, händkakku varitsemas raielangil tüüka otsas.

Tiiu Tali, www.estbirding.ee/

Foto: Siim Vaar

Fotol on väikesearvuline läbirändaja ja talvitaja hangelind (Plectrophenax nivalis), kes rändab meilt edasi põhja poole pesitsema. Viimased isendid lahkuvad meilt aprilli alguses

Klubi Estbirdingu eestvedamisel toimub sellel aastal linnuvaatlusvõistlus “Iga kuu uus list!”, kust võtab osa 62 linnuhuvilist. Võistluse üldarvestuses juhib Uku Paal 347 punktiga, talle järgnevad Kaarel Võhandu 330 punktiga ja Mariliis Paal 324 punktiga.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistasid Vello ja Tiit Keppart

Vee pritsmetest tekkinud jää

Nädal algas külmade ilmadega. Esmaspäeval langes minimaalne õhutemperatuur -8,2, teisipäeval -8,4 kraadini. Hommikul oli tugev hall maas, loigud jääs ja maapind kõvaks külmunud.

Päeval paistis päike, mis suutis külmade ööde järel õhu soojendada kolme kuni nelja kraadini. Ööpäeva keskmisteks õhutemperatuurideks arvutati nädala kahel esimesel päeval -2,4 ja -2,0 kraadi, mis on normist (1981-2010. a keskmine) ligikaudu nelja kraadi võrra külmem.

Sillad lumes kolmapäeva hommikul

Eilne veebikaamera tõmmis Liz, LK foorumist

Helju ja Kalju pesal

Eile hakkas kaamerapilt katkema ja veidi peale poolt nelja jäi nähtavaks vaid „must ekraan“.

Milles viga? Kas kaamera sensoris, aga pesal toimuv heli on ju kuulda?

Põhjuseid võib olla mitmeid: kas on viga sensoris, kas on mõni suurem puu oks kukkudes kaablit vigastanud või mõni närilistest ülekande kaablil oma „hambaid katsetanud“.

Teadupärast ei saa kaljukotka pesale päevavalges läheneda, sest inimese tegutsemine pesa läheduse võib suure tõenäolisusega pesitsuse hoopis nurjata.

Lootust kaamerapildi taastamisele ei maksa siiski veel kaotada.

LK palvel pildistas Vello Keppart Jõgeva haabasid

Õitsva haava isaspuu urvad levitavad tuulega õietolmu

Emasurva ristläbilõikes näeme rohelist sigimikku ja punaseiid emakasuudmed

Harilik haab ehk lihtsalt haab    Populus tremula

Tekst: Triin Leetmaa, Urmas Sellis, Andres Kalamees

Fotod: Fleur, Elina Mélet-Garel, Andres Kalamees, Urmas Sellis

Põhjaliku ülevaate ja video koostas päeviku näol Levo Tohva

Metsaraie aegne foto Arne Ader

Kiidjärve asurkonna olukord oli halb juba enne raiet (A.-J.Martin). Õpperada avati 2006. a. kompensatsiooniks Akste kaitseala sulgemisele. Akstest Kiidjärvele edasi kandunud turismikoormuse ja asurkonna äärealadel tehtud lageraiete koosmõjul halvenes seisund. Lisaks oli raie eelne 2018. suvi kuklastele pika põua tõttu raske. Sellest andsid märku kokku kuivanud pesakoonused. Oli peresid, kes pesa suuruse 2,5 m põhjadiameetrilt kokku tõmmanud ühele meetrile. 

Raiuti 2019. a. veebruaris. Paarikümne tonniste raiemasinate lahkumise järel tuli oodata, milline on kuklaste vastus toimunule. Kas vallandub sõda nagu 1998. a Valgesoo röövraie järel? Või lasevad naaberpesad lageda taeva alla jäänutel rahulikult oma metsa ümber kolida? Või toimub vaikne hääbumine?

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Mudaälves. Feodorisoo ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 112.   Eesti veel kõige metsasem ja inimesteta piirkond - Alutaguse madalik.

Alutaguse madalikul on suurim Eesti metsasus, 78 % ning kultuurmaastikku on vaid 8 %.

Loe lähemalt: LINK

Rekord nr. 113.    400 kilomeetrine matk mööda kubermangu piiri.

Matkasportlane Joosep Tammemäe matkas 21. kuni 31. märtsini 2017 aastal piki endist kubermangu piiri Tõstamaalt Peipsini, valmistudes sellega EV100 juubeliperioodi avasündmusteks. 

Vaata ERR-i videot: LINK

Täiendus rekordile nr. 111. Nurmkanapaaril 19 poega

Foto Arne Ader

Väikekosklad ( www.loodusemees.ee )

Linnuvaatleja 2020. aasta määramisvõistluse 2. vooru tulemused on selgunud. Osalejaid oli selle aasta teises voorus kokku 171, kellest algajate küsimustele vastasid 148 ja edasijõudnute omadele 23. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 39 ja edasijõudnutest 5 osalejat.

Teise vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK