aprill 2020

Kirjutas, pildistas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste, õuesõppe koolitaja

Viimastel aastatel on Eesti investeerinud betooni – meil on hiigelsuured uued betoonist haiglad, meil on päratud ostukeskused, mille läbijalutamiseks tuleb aega ja jõudu varuda, meil on hiigelsuured uued betoonist koolimajad.

Ja tasus vaid kurjal koroonal tulla, kui adume, et väiksem oleks parem. Väikeses poes on vähem nakkusohtu, väikeses haiglas ei lööks üks nakatunu kogu plaanilist ravi uppi ja väikeses koolis teaksime kohe, kes on haige ja viirust oleks tunduvalt lihtsam ohjata.

Foto Arne Ader

Hallpõsk-pütt pesamaterjaliga ( www.loodusemees.ee )

Hallpõsk-pütt      Podiceps grisegena

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Söe võõrpuuliikide seemla (värvitud ala) Maa-ameti kaardirakenduses. Kollase joonega metskonna haldusala, mis ei hõlma kõiki seemla puude kasvuala.

Rekord nr. 117. Söe arboreetumis asub Eesti ainuke võõrpuuliikide seemla

Arboreetum asub Jõgevamaal, Jõgeva vallas, Tõrve ja Kassivere külas. Ala pindala on 114,6 hektarit ja see on looduskaitse all. 

Eesti Looduseuurijate Selts annab teada

Pildistas Renno Nellis

Pilt Virumaa põlismetsast

Eksperdid on riigimetsas kaardistanud 4800 ha uusi vääriselupaiku

Veekaamera kuvatõmmis Venegor, LK foorumist

Täna vastu õhtut nägime, et emaslind Miina on munenud esimese muna

Kalakotkas       Pandion haliaetus

Eilne lumi sulas pesalt tänaseks täielikult ja emaslind Miina munes peale kella viit esimese muna.

Vanalinnud on tegutsenud täiesti tavapäraselt, emaslind veetnud viimased päevad suure osa ajast pesal. Isaslind Marko toonud pesamaterjali – täna sai kinnituse kalakotkapaari pesaelu.

ERR kutsub loodushuvilisi osalema

Kui märkad linde oma koduaias või oled juba varem looduses liikudes teinud toredaid fotosid või videoid Eestis leiduvatest linnuliikidest, siis saada need meile ja toome mais linnud rahvusringhäälingu kanalite eetrisse.

Teie jäädvustusi ootame kuni 26. aprillini.

Parimatest saadetud materjalidest luuakse vaheklipid teleprogrammi, saabunud materjale kasutatakse ka teistes ERR-i programmides, sh portaalis ja sotsiaalmeediakontodel. Linnud jõuavad pildis ja helis rahvusringhäälingu tele- ja raadiokanalitesse ning ERR.ee portaali maikuu alguses.

Näitame koos, et nii nagu igal linnul on oma laul, on ka igal linnul oma nägu ehk toome looduse otse koju kätte!

Jääge terveks ja looduses liikudes arvestage kehtivate piirangutega!

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Põllul maas olevate hanede loendamine on lendavate lindude loendamisest lihtsam – nad ei kao vaateväljast kohe ära, kuid maas olevas suures parves on haned üksteise taga ja kaugemad linnud võivad märkamata jääda. Sageli näivad haned põllul kitsa ribana, kuid teise külje pealt parve vaadeldes selgub, et haneparv katab arvatust hoopis suurema ala, parv on sama pikk kui lai ning vähemalt pooled linnud on jäänud üldse märkamata.

Seetõttu on maas (või vees) olevaid linde kõige parem loendada kõrgemalt – kas linnutornist või nõlva pealt. Parve võib püüda loendada ka mitmest suunast, kuid selline „piiramine“ võib linnud hoopis lendu hirmutada. Seda viimast tuleb kindlasti vältida.

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Metsis ehk mõtus     Tetrao urogallus 

Video algus näitab, kuidas metsisekana mängu tuleb ja  miiline on lindude suhe. Kana ei pruugi teada metsisekukkede väljakujunenud territooriume, kuhu võõras kukk siseneda ei tohi.

Illustreeriv materjal Ahto Täpsi

Üllatuslikult jäid rajakaamera pilti hundid

Pruunkaru ehk karu                Ursus arctos

Rebane ehk punarebane        Vulpes vulpes

Foto Arne Ader

Veebikaamera tõmmis Tatyana, LK foorumist

Lõotalv sinililledega ( www.loodusemees.ee )

Lõokesetali on aprillis tulnud meie paarisaja aastaste ilmamõõtmiste ajal olenemata talve iseloomust pea ¾ selle aegrea aastatest.

Meie looduse hetkel vallanud lõotalv, kui osa lindudest juba pesitseb ja teine osa endid selleks sätivad tagasirändele lõuna poole veel ei sunni. Tavaliselt saabub selliste ilmade möödudes „suur kevad“.

Tõnn ja Tiiu lumisel pesal

EOÜ kutsub linde vaatlema

Foto Arne Ader

Lepalind ( www.loodusemee.ee )
 

Jätkuvalt ootame saabunud rändlindude vaatlusi andmebaasi PlutoF (eElurikkus) või aadressile feno@eoy.ee. Aktiivsematel linnuhuvilistel soovitame teha endale PlutoFi kasutaja. Linde vaadeldes võiks võimalusel kohapealt panna kirja kõik nähtud-kuuldud linnuliigid (nn täisnimekiri, full list) ja kasutada pesitsuskoode. Läbirändel liikide puhul pesitsuskoode ei kasutata. Allpool ülevaade erinevate linnuliikide fenoloogiast 2020. a ja nendest liikidest, kes peaksid varsti saabuma. Liigid reastatud saabumisjärjekorras. Andmed seisuga 14.04., allikas PlutoF.

Üle Eesti on saabunud järgmised liigid (ja tuleb veel juurde):
- roo-loorkull 3.03 Pärnumaa (A. Kärvet), PlutoFis kokku 122 vaatlust

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Talisibul

Nädala ilmastik oli üllatuste rohke.

Teisipäeval (7.4.) tõusis maksimaalne õhutemperatuur Jõgeval 20,1 °C, mis andis uue vastava kuupäeva rekordi 1922. aastast algavasse vaatlusritta.

Öösel langes samal päeval õhutemperatuur -0,5 °C ja ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks jäi 9,5 °C. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis kolmel päeval viiest kraadist kõrgemal.

Päevane soojus meelitas rohkesti liblikaid (lapsuliblikad, päevapaabusilmad, koerliblikad, kevadvaksikud) lendama. Võis näha kimalasi krookuste õitel ja mesilasi lendamas.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kass on üks kõige invasiivsem ning inimkaaslejana peaaegu kõikjale levinud loomaliik. Omapäi tegutsedes, halvemal juhul metsistudes, on kassid aga ohuks kohalikule loomastikule (loe siit), eelkõige närilistele ja lindudele (loe pikemalt Eesti Loodusest). Kassikahjude vähendamiseks on mitmeid lahendusi, näiteks kassi kaeluse külge kõliseva kellukese või mõne piiksuva seadme riputamine, mis raskendab saagi tabamist, või kaelusele laia lipsu kinnitamine, mis takistab saagi haaramist.

Fotod Arne Ader

Lõokannus ( www.loodusemees.ee )

Harilik lõokannus      Corydalis solida

Sinilillede õitseajal leiame lehtmetsadest või võsastikest hajusalt kasvavaid lõokannuseid.

Varaseks õitsemiseks vajalikud toitained ammutab taim oma maa-alusest, umbes kirsi suurusest mugulast.

Alustuseks kasvatab mitmeaastane taim vart ja kahte lehte, et seejärel kähku õitsele puhkeda.

Elukorraldus on lõokannusel äärmiselt kiire: õitsemine, viljumine ja uue maa-aluse mugula kasvatamine ning südasuveks pole lõokannuste maapealsetest osadest enam jälgegi.